Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi Alar Sepperni (pankrotis) ja pankrotihaldur Sirje Taela vastu nõude tunnustamiseks Alar Sepperni (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 23. novembri 2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), volitatud esindajad Merlin Aavik ja KatrinHelena Siirak Vastustajad (kostjad): I. Alar Seppern (pankrotis; isikukood XXXXXXXXXXX) II. Pankrotihaldur Sirje Tael
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 23. novembri 2020 määrus ja saata Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi Alar Sepperni (pankrotis) ja pankrotihaldur Sirje Taela vastu nõude
tunnustamiseks Alar Sepperni (pankrotis) pankrotimenetluses maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu; hageja) esitas 7. jaanuaril 2020 Viru Maakohtule hagi Alar Sepperni (pankrotis; kostja I) ja pankrotihaldur Sirje Taela (kostja II) vastu nõude tunnustamiseks Alar Sepperni (pankrotis) pankrotimenetluses. Hagiavalduse kohaselt kuulutati Viru Maakohtu 4. aprilli 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-3001 välja Alar Sepperni pankrot. Hageja esitas võlgniku pankrotimenetluses 31. mail 2019 nõudeavalduse nr X summas 299 992 eurot 64 senti, mida palus tunnustada II rahuldamisjärgu nõudena. 10. detsembri 2019 nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati maksuotsusest tulenevat hageja nõuet 640 eurot 43 senti II rahuldamisjärgu nõudena. Lisaks koosneb võlgnevus kriminaalmenetluses nr X avalik-õiguslikus nõudeavalduses nr X märgitud maksukohustustest põhisummas 237 257 eurot 13 senti ning intressist 62 095 eurot 8 senti (kokku 299 352 eurot 21 senti). Pankrotihaldur ja võlgnik esitasid nõudele vastuväite (võlgnik ka intressinõudele 261 eurot 98 senti). Hageja palus tunnustada esitatud nõuet summas 299 352 eurot 21 senti II rahuldamisjärgu nõudena Alar Sepperni (pankrotis) pankrotimenetluses ja taotles menetluse peatamist kuni kriminaalasja nr X lahendamiseni. Maksuhalduril on õigus esitada pankrotimenetluses nõude, mis põhineb kriminaalmenetluses esitatud avalik-õiguslikul nõudeavaldusel. Maksuhaldur ei saa jätta nõuet esitamata. KrMS § 381 lg 2 alusel esitatud nõude puhul ei ole tegemist haldusaktiga, mida oleks võimalik halduskohtus vaidlustada (Tallinna Ringkonnakohtu lahend haldusasjas nr 3-18-1644).
2.Kostjad palusid jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel, alternatiivselt peatada menetlus kuni kriminaalmenetluse nr X lõppemiseni. Pankrotimenetluse nõudeavaldus saab põhineda haldusaktil, kuid mitte tuleneda avalik-õiguslikust nõudeavaldusest, mis ei ole haldusakt. Seega ei ole võimalik nõudeavaldust tunnustada osas, mis tuleneb kriminaalmenetluses esitatud nõudeavaldusest. Vastupidine kahjustaks oluliselt teisi võlausaldajaid kui ka võlgnikku. KrMS § 38 1 lg 2 kohaselt on tegemist kriminaalmenetluse raames kannatanu avaldusega „rahalise kohustuse kindlaksmääramiseks“. Riigikohtu lahendi nr 3-3-4-2-16 p-st 23 nähtub selgelt, et hagejal oli võimalus koostada mistahes hetkel maksuotsus. Hageja proovib saavutada nõude tunnustamist ilma haldusaktita. Maksunõue saab esineda pankrotimenetluses juhul kui on maksuotsus või maksuvõla tasumise korraldus, mida on halduril võimalik vaidlustada (HKMS § 44 lg 1).
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 23. novembri 2020 määrusega hagi läbi vaatamata ja taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata. Maakohus jättis kostja II taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Maakohus leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 alusel, mille kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Riigikohus on leidnud, et vaidlusi maksunõuete tunnustamise üle pankrotimenetluse korral on pädev lahendama halduskohus (Riigikohtu lahendid nr 3-3-4-2-16 p 10 ja nr 3-2-1-82-14 p 21). Maakohtu hinnangul on olukord muutumatu ka avalik-õigusliku nõudeavalduse puhul, kuna tegemist on oma olemuselt ja sisult samuti maksukohustusega/maksunõudega. Kohus leidis, et kuna pankrotimenetluses vaidlustatud nõue tuleneb osaliselt maksuotsusest (intress 261 eurot 98 senti) ja osaliselt avalik-õiguslikust nõudeavaldusest (299 352 eurot 21 senti), s.o mõlemal juhul on tegemist maksunõudega, siis ei ole maakohus pädev asja lahendama ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel. Nii haldusaktil kui ka avalik-õiguslikul nõudeavaldusel on avalik õiguslik iseloom, st mõlemad on tekkinud avalik-õiguslikus, mitte tsiviilõiguslikus, suhtes ning selliste vaidluste lahendamine on halduskohtu pädevuses. Tegemist on avalik-õigusliku rahalise kohustusega (maksunõue), mille suurus määratakse kindlaks kriminaalmenetluses (KrMS § 381 lg 2) ja sellele kohaldatakse KrMS-s reguleerimata küsimuste lahendamisel HKMS-i 26. peatükis sätestatut (KrMS § 381 lõige 7). Olenemata sellest, kas maksuhalduri nõude aluseks on haldusakt või avalik-õiguslik nõue, on tegemist maksuvaidlusega, mida lahendab halduskohus. Riigikohtu Üldkogu otsuses on leitud, et maksunõude üle vaidluse lahendamisel ühel juhul halduskohtus ja teisel juhul maakohtus ei ole mõistlikku põhjendust. Nii menetlusökonoomilistel kaalutlustel kui ka õiguskindlama praktika kujundamise huvides on, et vaidlused maksunõude tunnustamise üle pankrotimenetluses lahendataks halduskohtus, kus lahendatakse maksuvaidlusi igapäevaselt halduskohtumenetluses kehtivate normide ja põhimõtete järgi ning rakendades vastavaid materiaalõiguslikke norme. Maksuvaidluse lahendamine halduskohtus tagab eelduslikult õigusvaidluse kiirema lahendamise, kohtumenetluse vastavuse õigussuhte erisustele ja ühtse kohtupraktika väljakujunemise (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-82-14 p 21). Avalik-õigusliku nõude esitamine kriminaalmenetluses ei välista nõude esitamist pankrotimenetluses (PankrS § 98). Maksuhalduri poolt nõude esitamata jätmine tooks tõenäoliselt kaasa selle, et nõude esitamise tähtaeg pankrotimenetluses mööduks enne, kui nõue jõutakse lahendada kriminaalasja raames (PankrS § 93). Hagi läbi vaatamise tõttu jääb hageja taotlus menetluse peatamiseks rahuldamata, kuna puudub menetlus, mida peatada.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist maakohtule uueks lahendamiseks. Nõudeavaldust ei muuda haldusaktiks see, et selle aluseks on võlgniku võimalikud täitmata jäänud maksukohustused. KrMS § 381 lg 2 eristab selgelt avalik-õiguslikku nõudeavaldust haldusmenetluse raames antavatest haldusaktidest, sest sätte eesmärk ongi vältida paralleelse haldusakti andmisele suunatud haldusmenetlust. Kuna kriminaalmenetluses esitatud avalikõigusliku nõudeavalduse puhul ei ole tegemist haldusaktiga, ei ole põhjendatud kaebaja väide, et
pelgalt avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamisega saavutatakse nõude tunnustamine PankrS § 104 lg 3 järgi. Tartu Halduskohus tagastas 24. septembri 2020 määrusega haldusasjas nr 3-20-42 Alar Sepperni (pankrotis) ja pankrotihalduri Sirje Tael kaebused, kuivõrd leidis, et kaebuste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Lisaks sedastas halduskohus, et pankrotimenetluses esitatud nõuete tunnustamisest tulenevad vaidlused kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Kuna nõude tunnustamise vaidlus sõltub kriminaalasjas tehtavast kohtuotsusest, siis on maksuhaldur nõus menetluse peatamisega käesolevas tsiviilasjas kuni kriminaalasjas nr X on kohus teinud otsuse nii Alar Sepperni (pankrotis) maksualase kuriteo toimepanemise süüdistuse kui ka avalik-õigusliku nõudeavalduse väljamõistmise osas.
5.Kostja II vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Kostja II palub menetluskulud jätta hageja kanda. Alar Sepperni osas ei ole kehtivat jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust (ega ka jõustunud haldusakti). Faktid, millele tugineb haginõudes määruskaebuse esitaja, vajavad tuvastamist pooleliolevas kriminaalasjas. Pankrotihaldurile teadaolevalt on kriminaalasja menetlus jõudnud esimese astme kohtumenetlusse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
7.Kuna maakohus tegi vaidlustatud määruse 23.11.2020, siis kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust kuni 01.02.2021 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni alusel.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti jätnud hagi TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata.
8.1.Praegusel juhul on maksuhaldur esitanud kriminaalmenetluses avalik-õigusliku nõudeavalduse kostjalt I nõutava maksukohustuse kindlaksmääramiseks summas 237 257 eurot 13 senti, millele lisandub sellelt nõudelt arvestatav intress. Samuti on maksuhaldur esitanud samas suuruses nõude tunnustamiseks kostja I pankrotimenetluses, millele esitasid vastuväite pankrotihaldur ja võlgnik. Kostja I ja kostja II esitasid Tartu Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 13. mai 2019 avalik-õiguslikus nõudeavalduses nr X esitatud maksukohustuse puudumise tuvastamiseks või alternatiivselt selle nõudeavalduse tühistamiseks (haldusasi nr 3-20-42). Tartu Halduskohus tagastas 24. septembri 2020 määrusega kaebused. Halduskohus on selgitanud, et KrMS § 381 kehtestamise eesmärk oli mh vältida paralleelseid menetlusi erinevates kohtutes. KrMS § 381 lg 2 näeb kannatanule ette võimaluse esitada kriminaalmenetluses avalik-õiguslik nõudeavaldus süüdistatavalt nõutava avalikõigusliku rahalise kohustuse kindlaksmääramiseks, kui sellise kohustuse tekkimise aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega. Nõude esitamine kriminaalmenetluses lihtsustab oluliselt nõude eelduste kindlakstegemist, sest faktiliste asjaolude kattuvuse korral on see eeldus võimalik kindlaks teha juba kriminaalmenetluses raames ning vältida seeläbi täiendava halduskohtumenetluse toimetamist (vt ka KrMS § 381 kehtestanud seaduseelnõu seletuskirja k 18). Eelnevaga ei ole kooskõlas tõlgendus, et sellest hoolimata peaks saama kriminaalmenetluses esitatud avalik-õigusliku nõudeavalduse õiguspärasust kontrollida täiendavalt halduskohtumenetluses (või tsiviilkohtumenetluses). Sellisel juhul kaotaks KrMS § 381 lg-s 2
sätestatu oma eesmärgi. Avalik-õigusliku nõudeavalduse vaidlustamise kontekstis ei oma praegusel juhul tähtsust Riigikohtu 12. mai 2015 otsus asjas nr 3-2-1-82-14, sest viidatud haldusasjas selgitas Riigikohus, kuidas peaks toimuma maksuotsuste või maksuvõla tasumise korralduste (haldusakti) vaidlustamine olukorras, kus võlgniku suhtes kuulutatakse välja pankrot. Kriminaalmenetluses esitatud avalik-õiguslik nõudeavaldus selliseks haldusaktiks ei ole. Lähtudes KrMS § 381 lg-st 2 avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamine kriminaalmenetluses välistab sama nõude maksmapaneku tsiviilmenetluse, samas aga ei välista viidatud säte nõude esitamist pankrotimenetluses. Vastupidi, PankrS §-st § 93 lg-st 1 tuleneb, et võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Seega on hageja õigustatult esitanud võlausaldajana pankrotimenetluses avalik-õiguslikust nõudeavaldusest tuleneva nõude.
8.2.Ringkonnakohus märgib, et PankrS § 98 kohaselt võib võlausaldaja esitada ka nõude, mis tuleneb tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist, mille edasilükkav või äramuutev tingimus ei ole veel saabunud; selline nõue loetakse pankrotimenetluses võrdseks nõudega, mis ei ole tingimuslik. Lähtudes PankrS §-st 98 loetakse hageja avalik-õiguslikus nõudeavalduses esitatud nõue pankrotimenetluses võrdseks nõudega, mis ei ole tingimuslik. Kuna pankrotihaldur ja võlgnik vaidlesid nõudele vastu, siis peab kohus PankrS § 106 lg 1 alusel otsustama nõude tunnustamise. Maakohus, leides, et hageja nõue on avalik-õiguslik nõue, mida lahendab halduskohus, on jätnud kaitseta hageja õigused. Samuti on maakohtu seiskohad vastuolulised, sest jättes hagi läbi vaatamata ja leides, et asi kuulub halduskohtu pädevusse, on kohus samas märkinud, et avalikõigusliku nõude esitamine kriminaalmenetluses ei välista nõude esitamist pankrotimenetluses ning nõude esitamata jätmine tooks kaasa selle, et nõude esitamise tähtaeg mööduks enne, kui nõue lahendatakse kriminaalasja raames.
9.Antud juhul on hageja nõudele nõuete tunnustamise koosolekul vastu vaielnud pankrotihaldur ja võlgnik. Kuna hageja on esitanud kriminaalmenetluses nr X avalik-õigusliku nõudeavalduse võlgniku vastu, siis oleneb see, kas hagejal on vastav nõue või mitte, viidatud kriminaalasjas tehtavast kohtulahendist. TsMS § 356 lg 1 kohaselt kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Käesolevas asjas tehtav otsus sõltub täielikult kriminaalmenetluses nr X tehtavast lahendist ning seetõttu peaks maakohus asja uuel läbivaatamisel otsustama eelkõige TsMS § 356 lg 1 kohaselt menetluse peatamise küsimuse. Ringkonnakohus märgib, et menetluse peatamist on taotlenud hageja ning ka kostjad on alternatiivselt taotlenud peatada asjas menetlus.
10.Menetluskulude jaotuse üle otsustab vastavalt TsMS § 173 lg 3 teisele lausele alama astme kohus sõltuvalt asja uue läbivaatamise tulemustest. /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.