Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

MAAKOHTU LAHEND

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

kostja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus otsuses ära näidanud õigusnorme, mis moodustavad nõude rahuldamise materiaalõigusliku aluse. Maakohtu lahendis puuduvad põhjendused, millisel materiaalõiguslikul ja faktilisel alusel kontrollis kohus hageja nõude põhjendatust ja rahuldas hageja nõude. Maakohtu otsuse punktis 6 on üksnes kirjas, et tuvastatud on, et kriminaalasjas 1-20-1041 on Alar Seppern (pankrotis) tunnistatud mh süüdi maksukuriteos (KarS § 3891 lg 1) ja hageja avalik-õiguslik nõudeavaldus on jäetud läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel. Muud nõude põhjendatuse seisukohast tuvastuslikud ja õiguslikud põhjendused kohtuotsuses puuduvad. Best Building OÜ (pankrotis) maksukohustuse kohta koostati kriminaalasja nr 16930000112 raames 17.04.2019 maksuarvestus nr 12.2-4/012320-2 perioodide 2016 jaanuar kuni 2017 märts käibemaksu, tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmaksete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kohta. Valdavas osas tugineb hageja nõudeavaldus kriminaalmenetlusse KrMS § 381 lg 2 alusel esitatud avalikõiguslikul nõudeavaldusel, mis põhineb omakorda Best Building OÜ (pankrotis) maksudeklaratsioonides deklareerimata maksukohustustel. Maakohus tuvastas, et hageja KrMS § 381 lg 2 nõudeavaldus jäeti kriminaalasjas 1-20-1041 läbi vaatamata. Seega puudub hageja KrMS § 381 lg 2 nõudeavalduse lahendamise kohta kriminaalasjas otsus, millega oleks hageja vastav avalik-õiguslik rahaline kohustus kindlaks määratud ja mille alusel avalik-õiguslik rahaline nõue oleks sissenõutav. Kostja ei vaidlusta, et pankrotimenetlusse saab esitada avalik-õiguslikku nõuet, kuid leiab, et avalik-õiguslik nõue saab tugineda vaid haldusaktile. KrMS § 381 lg 2 ei kaotaks oma eesmärki, kui haldusorgan peaks vaatamata kriminaalmenetlusele viima läbi maksumenetlust ja määrama tasumata maksud kindlaks haldusaktiga. KrMS § 381 lg 2 kehtestamisel on seadusandja vastava võimalusega arvestanud ja selgitanud, et sama nõuet hiljem haldusmenetluses esitada ei saa – välja arvatud juhul, kui nõue jäetakse mingil põhjusel kriminaalmenetluses läbi vaatamata. Kui kriminaalmenetluses jäeti maksuhalduri nõue läbi vaatamata, tulnuks tal viivitamata esitada oma nõue haldusmenetluses ja haldusaktiga. KrMS § 381 lg 2 alusel nõudeavalduse esitamine on võimalik vaid kriminaalmenetluses. Riigikohtu 12.05.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-14 on antud vaidluses asjakohane. Maakohtu otsusest ei nähtu kohtu sisulist hinnangut pankrotiasjas esitatud hagiavaldusele. Hagiavalduse punktis 2.1.1.6 märgib hageja, et hagi esitamise hetkega ei ole avalik-õiguslikus nõudeavalduses esitatud maksunõudeid kohtu poolt välja mõistetud. Sisuliselt esitas hageja pankrotimenetluses tunnustamiseks tingimusliku nõude, mille olemasolu sõltub selle kindlaksmääramisest kriminaalmenetluses. Hageja nõuet kriminaalmenetluses läbi ei vaadatud. Hageja ei ole hagi aluseks olevat nõuet muutnud pärast seda, kui maakohus jättis 19.04.2021 otsusega hageja avalik-õigusliku nõudeavalduse kriminaalasjas läbi vaatamata. Kohtuistungil vaidles kostja esindaja hageja nõudele sisuliselt vastu ja tõi välja, et kohustused, mille täitmist kostjalt nõutakse, on juriidilise isiku maksukohustused, mitte kostja kui eraisiku maksukohutused. Hageja esindaja sellele vastu ei vaielnud.

nõudeavaldust sai esitada pankrotimenetluses ning seeläbi Alar Sepperni (pankrotis) pankrotimenetluses nõuet tunnustada. 2) mõisteti Tartu Ringkonnakohtu 12.01.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-1041 Alar Seppern (pankrotis) süüdi KarS § 389 lg 1 alusel. Alar Sepperni (pankrotis) vastu esitatud avalik-õigusliku nõudeavalduse aluseks olevad faktilised asjaolud on läbi vaieldud mitmes kohtuastmes, st avalik-õigusliku nõudeavalduse aluseks olevad tehiolud kattuvad täielikult kriminaalmenetluses tuvastatud ja tõendatud faktiliste asjaoludega. Alar Sepperni (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael ning Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) sõlmisid kompromissi, millega Alar Sepperni (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael tunnustas maksuhalduri nõuet. Tartu Ringkonnakohus kinnitas 06.02.2023 kohtumääruses, et pankrotihalduri ja hageja vahel sõlmitud kompromissiga sai vaidlustatud nõude pankrotimenetluses tunnustatuks. Kompromissi kinnitamisega pidas ringkonnakohus maksuhalduri avalik-õiguslikust nõudeavaldusest tulenevat nõuet lubatavaks. Maksuhalduri esitatud avalik-õiguslikust nõudeavaldusest tuleneva nõude olemasolu ja põhjendatust tõendab kriminaalasjas nr 1-20-1041 jõustunud kohtuotsus. 3) hageja ei nõustu, et kriminaalmenetluses maksuhalduri nõude läbivaatamata jätmise tõttu tulnuks tal viivitamata esitada oma nõue haldusmenetluses ja haldusaktiga. Juhul kui maksuhalduri läbi viidav maksumenetlus lõppeks haldusakti andmisega, siis tooks see tõenäoliselt kaasa olukorra, kus pankrotimenetluses mööduks nõude esitamise tähtaeg. Olukord, kus maksuhaldur on esitanud kriminaalmenetluses avalik-õigusliku nõudeavalduse ning isiku suhtes kuulutatakse välja pankrot, kuid maksuhalduri nõue jäetakse PankrS § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata ning pankrotimenetluses ei saaks avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitada, tähendaks sisuliselt, et maksuhalduril ei olekski võimalik nõuet pankrotivõlgniku vastu esitada. Kirjeldatud olukorras kaotaks PankrS § 93 lg 1 oma mõtte. Maksumenetluse läbiviimise ja haldusakti andmise eelduseks on juriidilise isiku õigusvõime olemasolu. Juriidilise isiku suhtes ei saa koostada maksuotsust, kui viimane kustutatakse äriregistrist, mis omakorda välistab vastutusotsuse koostamise solidaarselt vastutava füüsilise isiku suhtes. Pärast kriminaalasjas kohtuotsuse väljakuulutamist ning selle jõustumist ei ole võimalik tagada juriidilise isiku püsimajäämist äriregistris. Eelkirjeldatu võiks viia olukorrani, kus ei ole võimalik maksumenetlust läbi viia ning seega oleks välistatud ka vastutusotsuse koostamine. See võtaks võimaluse haldusaktist tuleneva nõude esitamiseks pankrotimenetluses, mis oleks omakorda vastuolus maksuhaldurile pandud kohustusega sisse nõuda maksuvõlad (MKS § 10 lg p 3). 4) Riigikohtu 12.05.2015 otsuses asjas nr 3-2-1-82-14 käsitleti olukorda, kus maksuhaldur koostas maksuotsuse (MKS § 95 lg 1) või MKS § 129 lg 1 kohaselt maksuvõla tasumise korralduse ning haldusakt koostati haldusmenetluse regulatsiooni järgides. Avalik-õigusliku nõudeavalduse regulatsioon jõustus 01.01.2017 ehk pärast Riigikohtu 12.05.2015 otsuse tegemist. Riigikohtu otsuses ei käsitleta olukorda, kui maksuhaldur on pankrotimenetluses esitanud nõudeavalduse osana ka kriminaalmenetlusse esitatud avalik-õigusliku nõudeavalduse. Viidatud lahend ei ole seega asjakohane. 5) on väär kostja seisukoht, et kohus ei hinnanud sisuliselt pankrotiasjas esitatud hagiavaldust. Hagiavalduse arutamiseks toimus kohtuistung, kus osapooled said enda seisukohti esitleda. Maakohus hindas sisuliselt osapoolte seisukohti ja tõendeid. Tartu Ringkonnakohtu 12.01.2022 kohtuotsusega asjas 1-20-1041 mõisteti süüdi ka Olga Kron. Maksu- ja Tolliamet esitas Olga Kroni suhtes samadel asjaoludel ning alustel solidaarselt Alar Sepperniga (pankrotis) avalikõigusliku nõudeavalduse. Avalik-õiguslik nõudeavaldus esitati nii Best Building OÜ (kustutatud), Alar Sepperni (pankrotis) kui Olgai Kron suhtes ühes menetlusdokumendis. Viidatud kriminaalasjas mõisteti Olga Kronilt välja avalik-õiguslik nõue kogusummas 233

890,88 eurot, millele lisandus intress. Seega ei ole õige, et kriminaalmenetluses avalikõiguslikust nõudeavaldusest tuleneva nõude olemasolu ei tuvastatud. 6) hageja ei nõustu, et kohustused, mille täitmist nõutakse, on juriidilise isiku, mitte eraisiku maksekohustused. Tegemist on solidaarkohustustega. Avalik-õiguslikus nõudeavalduses palus maksuhaldur määrata kindlaks ja mõista välja solidaarselt Best Building OÜ (kustutatud) maksukohustused Alar Seppernilt (pankrotis). MKS § 41 lg 1 sätestab, et isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustikus sätestatud maksualase kuriteo toimepanemise eest, vastutab tema poolt toime pandud kuriteo tagajärjel tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Tulenevalt MKS § 41 lg-st 3 ei ole avalik-õigusliku nõudevalduse esitamise eelduseks põhivõlgniku õigusvõime olemasolu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

PankrS § 93 lg-st 1 tuleneb, et võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alustest ja nõude täitmise tähtpäevast. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks rõhutada, et Tartu Ringkonnakohus on 16. veebruari 2021 jõustunud määruses samas tsiviilasjas tuvastanud, et kriminaalmenetluses esitatud avalikõiguslik nõudeavaldus, mis on kriminaalmenetluses jäetud läbi vaatamata seoses võlgniku pankroti väljakuulutamisega, tuleb esitada haldurile ning vaidluse korral peab kohus otsustama selle tunnustamise PankrS § 106 lg-s 1 ettenähtud korras.

seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 3) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. Viru Maakohtu 19. aprilli 2021 jõustunud otsusega kriminaalasjas nr 1-20-1041 tunnistati kostja mh süüdi KarS § 3891 lg 1 järgi, s.o maksuhaldurile valeandmete esitamise eest maksuja kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil, mille tõttu jäi riigile maksudena laekumata 233 890,88 eurot (128 038,85+56 934,23+48 917,80). Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, jäeti tsiviilhagi seoses kostja pankroti välja kuulutamisega läbi vaatamata. Nimetatud Viru Maakohtu 19. aprilli 2021 jõustunud otsus on käsitletav kirjaliku tõendina TsMS § 229 lg 2 tähenduses ning sellega on tõendatud kostjalt kui äriühingu juhatuse liikmelt äriühingu maksuvõla sissenõudmise eeldused (kostja Best Building OÜ juhatuse liikmena on rikkunud tahtlikult kohustust tagada maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine, mis tõi kaasa maksuvõla). Hagiavalduse p 2.1.3.3.1 (I kd, tl 13) kohaselt jättis Best Building OÜ riigile maksmata tööjõu makse kokku 52 284,05 eurot, sh kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makseid 1143,36 eurot, kinnipeetud töötuskindlustusmakseid 1456,39 eurot ja tööandja töötuskindlustusmakseid 766,50 eurot, s.o kokku 3366,25 eurot. Nimetatud summa, s.o 3366,25 euro, osas ei ole kostjat Viru Maakohtu 19. aprilli 2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-1041 süüdi tunnistatud. Samas on hageja tõendanud, et ka nimetatud summa osas on kostja rikkunud maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevaid juhatuse liikme kohustusi (vt hagiavalduse p-d 2.1.3.3.1-2.1.3.3.5, I kd tl 13-14; I kd tl 154-175, I kd tl 176-191, I kd tl 192-II kd tl 23, II kd tl 24-25). Lisaks tõendavad hageja nõuet 294 272,53 eurot hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid (tõendite loetelu I kd, tl 16-17). Kuigi kostja vaidles hageja nõudele vastu, ei esitanud ta maakohtule ühtegi sisulist põhjendust ega tõendit, millest nähtuks, et hagiavalduses esiletoodud kostja poolsed erinevate maksuseaduste sätete rikkumised ning hagiavaldusele lisatud tõendid oleksid põhjendamatud ning välistaksid hageja nõude tunnustamise. Iseenesest õige on see kostja väide, et maakohtu otsusest ei nähtu põhjendusi ja viiteid õigusnormidele, mille alusel hageja nõue kostja pankrotimenetluses tunnustati. Ringkonnakohus leiab, et kuigi nimetatud osas ei vasta maakohtu otsus TsMS § 442 lg-s 8 ettenähtud nõuetele, ei anna see alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus muudab (täiendab) käesolevas punktis maakohtu otsuse põhjendusi TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel ning on seisukohal, et kokkuvõttes on maakohus põhjendatult tunnustanud PankrS § 106 lg 1 alusel hageja nõuet 294 272,53 eurot kostja pankrotimenetluses II rahuldamisjärgu nõudena.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.