lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-21/25

Pankrotiõigus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 02.02.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-21/25
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
02.02.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4463
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479Sotsiaalkindlustusamet70001975Tallinna Linnakantselei75014920

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

2. veebruar 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

J. (pankrotis) pankrotimenetlus

Tsiviilasja number

2-22-21

Menetlustoiming

pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu, pankrotihalduri tasu määramine, pankrotihalduri kulutuste kinnitamine, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine võlgnik J. (pankrotis; ik xxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx;xxxxxxxxxxxxxxxxxx; epost xxxxxxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxxx);

Menetlusosalised ja nende esindajad

pankrotihaldur E. V. (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post xxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada J. (pankrotis), isikukood xxxxxxxxxx, pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.
2.Vabastada pankrotihaldur E. V. pankrotimenetluses.

pankrotihalduri kohustustest J.

(pankrotis)

3.Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses on jäänud raha saamata:
2.rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 2): Võlausaldaja

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

1 K. S. )

Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) (70001975)

Saamata nõue

Jaotise %

73,44 €

3,44%

1 424,80 €

66,75%

Andmed võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Selgitus: kohtutäituri tasu 011/2018/1125 a) 1156,80 eurot tasuda Kansaneläkelaitos kontole nr FI1680001101375336 Danske Bank Oyj. Selgitus: 050585-202P. Viitenumber 2340172188. b) 268 eurot tasuda Sotsiaalkindlustusameti kontole nr EE322200221065647038. Selgitus: peretoetus. 208 euro ulatuses on viitenumber 10112062010233. 60 euro ulatuses on viitenumber 10112062107955

Tsiviilasi nr 2-22-21

Tallinna Linnakantselei (75014920)

264,23 €

12,38%

EE651010002011878002 Selgitus: Tallinna Tondiraba Huvikooli arved ja hoiatustrahv

Aktiva Finants

372,01 €

17,43%

Julianus Inkasso OÜ konto nr EE147700771000526428 Selgitus: 2-21-123095

4 OÜ (10746479)

Kokku: 2 134,48 € 100,00% Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

4.Määrata pankrotihaldur E. V. töötasu suuruseks J. (pankrotis) pankrotimenetluses 594 eurot, millele lisandub käibemaks 118,80 eurot, kokku 712,80 eurot, ja mõista tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so xx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
5.Pankrotihalduri tasu 4,40 eurot, sh käibemaks 0,73 eurot, tasuda pankrotivara arvel.
6.Anda J. (pankrotis) hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 708,40 eurot, sh käibemaks 118,07 eurot.
7.Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihaldur E. V. pankrotihalduri tasu katteks riigi vahenditest 708,40 eurot, sh käibemaks 118,07 eurot, xx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (rgkood xxxxxxxx) arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
8.Kinnitada pankrotihaldur E. V. prognoositavad kulud summas 0,38 eurot. Pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud kanda pankrotivara arvel.
9.Algatada J. (isikukood xxxxxxxxxx) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. (PankrS § 1933 lg 2). Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.
10.Jätta J. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik nimetamata ja kohustada J. (isikukood xxxxxxxxxx) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
11.Usaldusisikul kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda võlgniku teisele arvelduskontole, millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 15. veebruaril) vastavalt kohtu kinnitatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele. Esimene väljamakse teha 15. veebruaril 2024, seejärel 15. veebruaril 2025 jne.
12.J. esitada kord kuue (6) kuu jooksul kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt selgitust võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldaja nõude katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajale väljamaksete tegemise kohta. Aruandele lisada võlgniku arvelduskontode väljavõtted. Esimene aruanne esitada hiljemalt 1. septembriks 2023, järgnev 1. märtsiks 2024, jne.
13.Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (PankrS § 173): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

2/11

Tsiviilasi nr 2-22-21

Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2023 725 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum (2021. aastal 233,57 eurot). Kui J. sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lgte 12 ja 13 alusel lähtudes kuni 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. TMS § 131 lg 1 p-de 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (PankrS § 173 lg 3; FiMS § 47 lg 3). Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud määras – so 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (PankrS § 173 lg 4; FiMS § 47 lg 4).

14.Määrus saata pankrotihaldurile, võlgnikule ning jõustumisel p 7 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ([email protected]). Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele.
15.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
16.Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-le 1 (PankrS § 164 lg 1, 2, § 171 lg 4).

MENETLUSE KÄIK

1.J. esitas 03.01.2022 Tartu Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Tartu Maakohtu 05.04.2022 määrusega kuulutati välja J. pankrot ja pankrotihalduriks nimetati E. 3/11

Tsiviilasi nr 2-22-21

V. . Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 21.04.2022. Võlausaldajad olid PankrS § 93 lg 1 järgi kohustatud esitama nõudeavaldused haldurile hiljemalt 06.06.2022. Pankrotihaldur esitas 26.08.2022 kohtule taotluse võlausaldajate lõpliku nimekirja kinnitamiseks, võlausaldajate nõuete rahuldamisjärgu ja jaotiste määramiseks. Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 15.09.2022 määrusega.

2.03.01.2023 esitas pankrotihaldur E. V. kohtule taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu; pankrotihalduri tasu suuruse määramiseks; halduri vabastamiseks tema kohustustest; seisukoha võtmiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise ning usaldusisiku nimetamise osas.
3.xxxxxxxxxx avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks on võimalik pankrotimenetluse kulude katteks maksta deposiidina selleks ettenähtud kontole 1600 eurot hiljemalt 25.01.2023. Võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole keegi määratud summat deposiidina maksnud.

ARUANNE

1.Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (PankrS § 162 lg 2 p 1) Võlgnikul ei ole realiseerimiskõlblikku materiaalset vara, arestitav sissetulek on väike. Pankrotivarasse ei ole raha laekunud. Võlgniku arvelduskontol nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx oli võlgniku pankroti väljakuulutamise ajal ja on ka selle aruande koostamise ajal 4,79 eurot.
2.Andmed PankrS §-s 146 toodud väljamaksete kohta (PankrS § 162 lg 2 p 2)
2.1.Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete rahuldamine: Pankrotivarast ei tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega.
2.2.Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis: Pankrotivara arvel ei makstud elatist võlgnikule ega tema ülalpeetavatele.
2.3.Massikohustused: Pankrotivara arvel ei täidetud massikohustusi.
2.4.Pankrotimenetluse kulu: Pankrotivarast ei ole tehtud väljamakseid. Tekkinud kulud katab pankrotihaldur pankrotimenetluse lõpetamisel kohtu poolt määratava pankrotihalduri töötasu arvel. PankrS § 65 lg 1 kohaselt määrab halduri tasu suuruse kohus pankrotimenetluse lõppemisel. Vastavalt FiMS §-le 68 lg 2 kohaldatakse ses asjas kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse sätteid. Kohus kohaldas võlgniku pankrotti välja kuulutades kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 171 lg 11. Haldur lähtub töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, sest ilma PankrS § 171 lg 11 sätestatuta oleks menetlus raugenud pankrotti välja kuulutamata. Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 65 lg 11 kohaselt nendes varatutes pankrotimenetlustes, mida viiakse läbi selleks, et aidata võlgnik kohustustustest vabastamise menetluseni, rakendatakse halduri tasustamisel PankrS § 23 lg 1 - 3 sätestatud ajutise halduri tasustamise põhimõtteid. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Menetlusega seotud toimingud nõudsid rohkem aega, kuid haldur taotleb tasu 9 töötunni eest 594 eurot (66 eurot tund). Haldur taotleb tasu määramist büroole, mille kaudu haldur tegutseb, seega lisandub tasule käibemaks 118,80 eurot. Tasustatavad töötunnid jagunevad erinevate halduri funktsioonide täitmise vahel järgmiselt: - puudutatud isikutele pankrotiteadete saatmine, suhtlus võlausaldajatega - pangakontode käsutusõiguse vormistamine ja hiljem lõpetamine - suhtlemine võlgnikuga seoses tema varaliste õiguste, kohustuste, sissetulekuga - suhtlemine muude isikutega seoses võlgniku varaliste õiguste ja kohustustega - järelevalve võlgniku sissetuleku üle - võlausaldajate üldkoosoleku ettevalmistamine, läbiviimine, protokollimine - tegelemine esitatud nõudeavaldustega, nende kontrollimine, vastuväited 4/11

0,5 tundi 0,5 tundi 1 tund 1 tund 0,5 tundi 0,5 tundi 2 tundi

Tsiviilasi nr 2-22-21

- esialgse ja lõpliku võlausaldajate nimekirja koostamine - pankrotimenetluse lõpparuande ja muude menetlusdokumentide koostamine

0,5 tundi 2,5 tundi

Tasu taotledes võtab haldur muuhulgas arvesse, et töötasu arvel peab haldur katma pankrotimenetluse läbiviimisega seotud büroo ruumide ja sisseseade kasutustasu ning kulumaterjalide maksumuse (mis enne väga kõrge inflatsiooni perioodi oli umbes 170 eurot menetluse kohta, lisandub käibemaks), aga ka kõik pankrotihaldurina tegutsemise vältimatuks eelduseks olevad püsikulud (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmemaks 90 eurot kuus, kohustusliku vastutuskindlustuse maksumus keskmiselt 48 eurot kuus, kohustusliku täiendkoolituse maksumus keskmiselt 26 eurot kuus). Aruande kohtule esitamise hetkel on pankrotivara hoidmiseks kasutataval võlgniku arvelduskontol nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx raha 4,79 eurot. Pankrotivara arvel katmata jääva töötasu osa saab hüvitada riigi vahenditest ulatuses, milles kohus peab pankrotihalduri töötasu taotlust põhjendatuks.

3.Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (PankrS § 162 lg 2 p 3) Pankrotivarast ei ole tehtud väljamakseid jaotiste katteks.
4.Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (PankrS § 162 lg 2 p 4) Ei tunnustatud pandiõigusi ega ole laekumisi pandieseme müügist.
5.Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (PankrS § 162 lg 2 p 5) Võlgnikul ei ole müümata müügikõlblikku pankrotivara ega nõudeid teiste isikute vastu.
6.Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (PankrS § 162 lg 2 p 6) PankrS § 124 lg 2 kohaselt seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Võlgnikul puudus realiseeritav vara. Haldur tegi iga taolise pankrotimenetlusega vältimatult kaasnevaid toiminguid: 1) viis läbi koosoleku, koostas ja esitas dokumente kohtule ja muudele isikutele; 2) suhtles võlausaldajatega, kontrollis esitatud nõudeid ning tuvastas kogutud tõendite alusel iga võlausaldaja põhjendatud ja tõendatud nõude summa ning 3) suhtles võlgnikuga ning pidas arvestust tema jooksva sissetuleku üle.
6.1.Haldur vaatas läbi 5 nõudeavaldust summas 3231,31 eurot. Haldur esitas ühe võlausaldaja nõudele vastuväite täies ulatuses ehk summas 1048,83 eurot ning ühe võlausaldaja nõudest 48 euro suurusele osale. Võlausaldajate vaidlustatud nõudeid pankrotimenetluses ei tunnustatud.
6.2.Võlgniku regulaarseks sissetulekuks on Sotsiaalkindlustusametilt saadav peretoetus, Tartu Linnavalitsuselt saadav toimetulekutoetus ja Eesti Töötukassalt saadav töövõimetoetus. Lisaks laekus võlgniku kontole tema noorima lapse sissetulek - võlgniku abikaasalt kinni peetud elatis ning Sotsiaalkindlustusameti makstud elatisabi. Pärast pankroti väljakuulutamist on võlgniku ja tema noorima lapse summaarne sissetulek 11 274,33 eurot. Arvestades et valdav osa sissetulekust ei ole seaduse kohaselt arestitav ning võlgnikul on kolm ülalpeetavat, ei ole sissetulekust mingitki osa arvatud pankrotivara hulka. Ülevaate võlgniku sissetulekust kuude kaupa: Kuu

Peretoetus

Elatisabi Elatis lapsele lapsele

Toimetulekutoetus

aprill 2022

60,00

88,16

488,28

7,69

Ühekordne Töösotsiaal- praktika toetus SMT

Töövõimetoetus

Loto- Sissetulek võit kokku

267,35

911,48

5/11

Tsiviilasi nr 2-22-21

mai 2022 juuni 2022 juuli 2022 august 2022 sept 2022 okt 2022 nov 2022 dets 2022

KOKKU:

60,00 60,00 60,00 60,00 60,00 60,00 48,00 60,00 528,00

92,31 35,70 93,37 93,16 56,68 100,00

64,30 6,63 6,84 43,42

526,07 527,43 533,15 755,07 469,80 786,46 715,33 407,64 559,38 128,88 5209,23

519,98 519,98

80,64 104,00 184,64

314,35 506,23 489,90 506,23 506,23 489,90 506,23 539,90 4126,32

1057,03 1135,99 1183,26 1457,88 1092,71 1436,36 1870,18 17,90 1129,44 17,90 11274,33

6.3.Võlgniku sissetulek laekub AS-is Swedbank avatud kontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille suhtes ei ole võlgniku käsutusõigus piiratud, kuid mille suhtes on pankrotihalduril oma ülesannete täitmise tagamiseks paralleelne käsutusõigus. Pankrotivara hoidmiseks ja sellega arveldamiseks võttis haldur kasutusele AS-is SEB Pank võlgniku nimele avatud konto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Sellel kontol oli võlgniku pankroti väljakuulutamise ajal ja on ka aruande koostamise ajal 4,79 eurot. Võlgniku kontol nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx olevat raha ei käsita haldur pankrotivarana, vaid võlgniku sissetuleku selle osana, mis seaduse kohaselt peab olema ja ongi võlgniku käsutuses tema ja ülalpeetavate igapäevaste kulude katmiseks. Halduril ei ole teavet Paysera LT UAB-s avatud kontol nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja S-Pankki Oy-s avatud kontol nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx toimuva kohta. Teada on, et 18.05.2022 kandis võlgnik Swedbank AS-is avatud kontolt nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Paysera LT UAB-s avatud kontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kokku 450 eurot selgitusega „Maksu korteri ees: kom+uur xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxx“. Vastuseks halduri selgitustaotlusele väitis võlgnik, et ta andis kõik konto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx käsutamist võimaldavad vahendid korteri üürileandjale, kes mingil põhjusel ei soovi, et makstav üür laekuks tema enese kontole. Haldur selgitas võlgnikule, et esiteks näib taoline teguviis üürileandja poolt maksudest kõrvalehiilimisena, millele ei sobi kaasa aidata, ning teiseks on ebamõistlik anda oma arvelduskonto käsutamisõigus võõrale inimesele (eriti arvestades, et samal ajal pankrotihaldur ei tea, mis sellel välisriigi makseasutuse kontol toimub). Hiljem ei ole sarnaseid arveldusi toimunud.
6.4.Vastavalt 01.07.2022 jõustunud FiMS §-le 68 lg 2 kohaldatakse enne 01.07.2022 esitatud avalduste menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 2022. aasta 30. juunini. Andmaks võlausaldajatele võimaluse arvamuse avaldamiseks ja kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 172 lg 1 sätestatud ettepaneku tegemiseks, valmistas haldur ette võlausaldajate üldkoosoleku, mis teeks kohtule usaldusisiku määramist puudutava ettepaneku. Teate koosoleku aja, koha ja päevakorra kohta avaldas haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded 11.11.2022. Koosolek pidi toimuma 17.11.2022 algusega kell 10.00, kuid ükski võlausaldaja ei võtnud koosolekust osa. Võlgnik on kirjalikult väljendanud nõusolekut täita kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi. Haldur esitab nõusoleku kohtule koos pankrotihalduri aruandega.
7.Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (PankrS § 162 lg 2 p 7) Võlausaldajate nõuded, mille katteks võlausaldajad ei ole raha saanud, on järgmised:
2.rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 2) Võlausaldaja nimi, registriVõlasumma või isikukood

K. S. )

6/11

73,44 €

Jaotis 3,44%

Andmed võlausaldajale väljamaksete tegemiseks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Selgitus: kohtutäituri tasu 011/2018/1125

Tsiviilasi nr 2-22-21

Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusamet, 70001975)

1 424,80 €

66,75%

Tallinna Linnakantselei (75014920)

264,23 €

12,38%

Aktiva Finants OÜ (10746479)

372,01 €

17,43%

Kokku:

2 134,48 € 100,00%

a) 1156,80 eurot tasuda Kansaneläkelaitos kontole nr FI1680001101375336 Danske Bank Oyj. Selgitus: 050585-202P. Viitenumber 2340172188. b) 268 eurot tasuda Sotsiaalkindlustusameti kontole nr EE322200221065647038. Selgitus: peretoetus. 208 euro ulatuses on viitenumber 10112062010233. 60 euro ulatuses on viitenumber 10112062107955.

EE651010002011878002 Selgitus: Tallinna Tondiraba Huvikooli arved ja hoiatustrahv Julianus Inkasso OÜ konto nr EE147700771000526428 Selgitus: 2-21-123095

Võlgnik ei esitanud ühelegi nõudele vastuväiteid.

8.Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta (PankrS § 162 lg 2 p 8) Selles pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ole kavas esitada hagisid.
9.Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (PankrS § 162 lg 2 p 9) Kõik menetlusega seotud kulud on kajastatud lõpparuandes.
10.Maksejõuetuse tekkimise põhjused (PankrS § 162 lg 3) Võlgnik on pankrotiavalduses väitnud, et võttis kohustusi ajal, mil tal oli stabiilne rahaline seis. Haldur ei tea, kas, millal ja millega seoses on võlgniku rahaline seis olnud stabiilne. Võlgnik on juba aastaid sõltunud erinevatest toetustest, millele varem lisandus võimalus saada mingil määral osa abikaasa poolt teenitavast ebaseaduslikust tulust. Seni teadaoleva põhjal näib vähetõenäolisena, et võlgnik võiks ettenähtavas tulevikus teha tööd ja sel viisil teenida summa, mis kataks kasvõi osa tema eluga paratamatult kaasnevast kulust. Halduri hinnangul on võlgnik pidanud ja peab jätkuvalt enesestmõistetavaks, et ta on ülalpeetav. Ei ole märke, et edaspidi saab olema teisiti. Isikutel, kes ise raha ei teeni, võib sageli puududa arusaam raha väärtusest ning rahaga säästlikult ümberkäimise oskus. Näib nii, et ka võlgniku majandamisoskus ei ole väga hea. Erinevatest toetustest koosnev võlgniku sissetulek on suurem nii mõnegi tööd tegeva isiku sissetulekust. Mõistlikult majandades võiks selle arvel koguda ka reserve. Kõrvalt vaadates jääb aga mulje, et sõltumata sellest, kui palju võlgnikule raha anda, tuleb alati puudu. Enne pankroti väljakuulutamist toimus võlgniku suhtes 13 aastatel 2011 - 2021 algatatud täitemenetlust. Vähemalt sel perioodil ei saa rääkida võlgnikul maksevõime olemasolust. Võlgnik on tõenäoliselt olnud maksejõuetu juba rohkem kui kümme aastat. Halduri hinnangul ei ole võlgniku varaliste probleemide tekkimine juhuslik. Osaliselt on see tingitud kergemeelsest suhtumisest varaliste kohustuste võtmisse ja täitmisse. Lisaks on võlgnik oma isiklike suhete ja igapäevaelu osas teinud valikuid, mis on avaldanud negatiivset mõju esmalt tema vaimsele aga kaudselt ka varalisele olukorrale. Võlgniku väitel on nii tema varasemad kui praegused suhted keerulised. Võlgniku väitel on tal psüühika- ja käitumishäired ja seetõttu ei saa ta töötada. Ka Eesti Töötukassa 16.05.2022 otsusega on tuvastatud, et psüühika- ja käitumishäirete tõttu puudub võlgnikul töövõime alates xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxx. See ei ole imekspandav, kui püsivalt keerulistes suhetes olles tekivad ja süvenevad psüühikahäired ning kaob töövõime. Valede valikuteni viisid tõenäoliselt nooruses kujunenud ebaõiged hoiakud. Püsiv kokkupuude seltskonnaga, kelle jaoks kohustuste mõtlematu võtmine, võlgu olemine, aga ka väär- või kuritegude toimepanemine on normaalne osa elust, on arvatavasti mõjutanud ka võlgniku maailmavaadet ja ellusuhtumist. Kui võlgnik tulevikus ei mõtesta olemise eesmärki

7/11

Tsiviilasi nr 2-22-21

ja viisi varasemast erinevalt, on raske ennustada positiivseid muutusi tema vaimse tervise ja tulu teenimise ning kohustuste täitmise võime osas. Haldur ei väida, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuritegu.

KOHTU SEISUKOHT

Pankrotimenetluse lõpetamine

4.PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et J. puudub vara pankotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning J. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu.
5.Kohus avaldas xxxxxxxxxx ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus J. pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta kohtu deposiidina 1600 eurot hiljemalt 25.01.2023. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud. Seega leiab kohus, et J. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.
6.PankrS § 162 lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti.
7.Pankrotihaldur on märkinud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli nn muu asjaolu. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu PankrS § 163 lg 5, PankrS § 28 tähenduses.
8.Vastavalt PankrS § 165 lg-le 3 tuleb E. V. vabastada J. (pankrotis) pankrotimenetluse lõppedes pankrotihalduri kohustustest.
9.PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust.
10.PankrS § 65 lg 113 alusel võib füüsilise isiku pankrotimenetluses haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (2023. aastal 2175 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust.
11.Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks 594 eurot, millele lisandub käibemaks 118,80 eurot, kokku 712,80 eurot. Tasu taotleb haldur määrata büroole, mille kaudu tegutseb, so xx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
12.Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest 708,40 eurot, sh käibemaks 118,07 eurot. Pankrotihalduri tasu 4,40 eurot, sh käibemaks 0,73 eurot, taotleb pankrotihaldur välja mõista pankrotivarast.
13.PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja 8/11

Tsiviilasi nr 2-22-21

arvatud käibemaks. PankrS § 65 lg 112 sätestab, et riigi vahenditest hüvitatava halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4).

14.Kuna pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest, tuleb pankrotihalduri tasu määramisel justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 järgi arvestada, et halduri tasu ei ületa 33 eurot poole tunni kohta, st 66 eurot tunni kohta. Haldur on tunnitasuks märkinud 66 eurot. Halduri tasu 9 töötunni eest on 594 eurot (9 × 66), millele lisandub käibemaks 118,80 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada E. V. taotluse ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 712,80 eurot, sh käibemaks 118,80 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
15.Kuivõrd pankrotivara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja PankrS § 171 lg 11 alusel, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise osaliselt riigi vahenditest.
16.TsMS § 183 lg 2 kohaselt menetlusabi, mida ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Alates 2023 on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 725 eurot, kahekordne alammäär on 1450 eurot.
17.Kohus leiab, et halduri menetlusabi taotlus on põhjendatud ning J. tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 708,40 eurot, sh käibemaks 118,07 eurot. Tasu tuleb välja maksta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Pankrotihalduri tasust 4,40 eurot, sh käibemaks 0,73 eurot, tuleb tasuda pankrotivara arvel.
18.Pankrotihaldur taotleb kinnitada seoses menetluse läbiviimisega tekkivad prognoositavad kulud summas 0,38 eurot. Kohus peab nimetatud kulusid põhjendatuks ning kinnitab prognoositavad kulud summas 0,38 eurot. Prognoositavad kulud kanda pankrotivara arvel. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
19.Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) jõustus 01.07.2022. FiMS § 68 lg 2 näeb ette, et enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.
20.Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud enne 2022. a 1. juulit ning kohaldamisele tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.
21.PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
22.PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes

9/11

Tsiviilasi nr 2-22-21

3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.

23.PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite.
24.J. esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides. 30.12.2022 allkirjastatud avalduses sisalduvad PankrS § 170 lg-s 2 nõutud kinnitused. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks rikkunud PankrS § 173 toodud kohustusi. PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Pankrotimenetluses ei ole ükski võlausaldaja vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada J. kohustustest vabastamise menetluse.
25.PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.
26.PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.
27.Võlausaldajad kandidaate usaldusisiku osas ei ole esitatud. Samuti ei ole võlausaldajad esitanud vastuväiteid sellele, et J. täidaks ise usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on 30.12.2022 andnud nõusoleku täitmaks ise usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et võlgnik on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid. Seega tuleb J. ennast kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab J. esitama kohtule aruandeid, mis sisaldavad teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtteid iga kuue (6) kuu järel, esimene aruanne tuleb esitada 1. septembriks 2023, järgnev
1.märtsiks 2024, jne.
28.PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi peab PankrS § 173 lõikes 3 nimetatud tulust (J. töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab J. kandma endale lisaks sissetulekule, millele ei saa seaduse kohaselt pöörata sissenõuet, igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust ning ülejäänud 75% jääb võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Väljamaksed võlausaldajatele tuleb sooritada igal aastal hiljemalt 15. veebruaril. Esimene väljamakse teha 15. veebruaril 2024, seejärel
15.veebruaril 2025 jne.
29.Kohus juhib tähelepanu, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% 10/11

Tsiviilasi nr 2-22-21

võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui J. sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes kuni 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

11/11

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja