2-22-21/18 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud J.Š. esitas kohtule 03.01.2022 võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt ei suuda avaldaja oma olemasolevaid kohustusi täita ja ta on muutunud alaliselt maksejõuetuks. Avalduse kohaselt on avaldaja elu olnud keeruline. XXX on ühised XXX, kes elavad XXX XXX. Avaldaja maksab neile omavahelise kokkuleppe kohaselt elatist. Avaldaja praegune XXX on XXX, kuna tekitas avaldajale kehalisi ja moraalseid vigastusi. Avaldaja on elanud XXX, kuid suutnud natuke raha koguda, et üürida endale ja XXX korter. Avaldajal on oma üleelamiste tõttu tõsised XXX, mille XXX peab ta XXX. Avaldaja maksejõuetus on tekkinud kohustustest, mis on võetud stabiilse rahalise seisu ajal, kuid on elumuutuste tõttu jäänud tasumata. Avaldaja töötab XXX XXX tundi kuus tasuga XXX eurot tunnis, tema brutopalk on ligikaudu XXX eurot kuus. Avaldaja saab peretoetust XX eurot kuus, kuni kolmeaastase lapse toetust XXX eurot kuus ja töövõimetoetust XXX eurot kuus. Avaldaja saab täiendavat abi XXX. Avaldajal puudub kinnisvara ja muu registervara. Avaldajal oli auto, mis varastati. Avaldaja elab üürikorteris XXX. Tema igakuisteks kulutusteks on: üür 260 eurot, kommunaalkulud 120 eurot, elekter 28-30 eurot, elatis XXX eurot, toit üle 200 euro, ravimid 56-60 eurot, kaabeltelevisioon ja internet 25 eurot, telefon 15-17 eurot ja riided lastele vastavalt vajadusele. Avaldaja on pankrotiavalduses esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus nimetas 09.02.2022 määrusega J.Š. ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning J.Š. pankrot välja kuulutada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. J.Š. maksejõuetus on tõendamist leidnud ka ajutise halduri aruandes toodud andmetega. Üldandmed Võlgnik sündis XXX, kus lõpetas keskkooli XXX aastal. XX.XX.XXXX – XX.XX.XXXX oli XXX S.Z. XXX sündis XX.XX.XXXX tütar A.Z. ja XX.XX.XXXX tütar Z.A. Aastatel XXX – XXX elas XXX. XXX kaugõppes XXX eriala. Paralleelselt töötas XXX-s XXX. Võlgniku endine XXX elab seniajani XXX. Alates XX.XX.XXXX on võlgnik XXX D.Š. Sellest XXX sündis XX.XX.XXXX tütar Š.A. Võlgniku isiklikud suhted ei ole olnud harmoonilised. Võlgniku väitel olid ja on tema endisel XXX võlad, selle tõttu oli peres tülisid. Pärast lahkuminekut on olnud vaidlusi ühiste laste kasvatamise ja ülalpidamise osas. Viimati elasid võlgniku esimesest XXX sündinud XXX XXX võlgniku endise XXX ja tema XXX juures, kuid ka see kooslus nähtavasti ei olnud sõbralik. Võlgnik väidab, et XXX. aasta veebruaris sekkusid võlgniku endise XXX järjekordse peretüli lahendamisse XXX ja XXX ning hetkel on XXX XXX elava võlgniku XXX hoole all. Võlgnik on suhelnud XXX tegeleva institutsiooniga, kes kuuldavasti kavatseb esitada lähiajal XXX kohtusse hagi võlgniku ja tema endise XXX ühiste laste kasvatamise ja ülalpidamisega seotud küsimuste reguleerimiseks. Võlgniku seletuse kohaselt kavatsetakse nii võlgnikult kui tema endiselt XXX nõuda laste ülalpidamiseks XXX eurot kuus (kahelt XXX kokku XXX eurot). Võlgnik ilmselt ei suudaks nii suurt elatist maksta ja tema võlg hakkaks paratamatult kuhjuma. Seda probleemi puudutav teave piirdub seni üksnes võlgniku suuliste selgitustega. Detailset ametlikku teavet kaasuse asjaolude ja võimalike lahendusviiside kohta ajutisel pankrotihalduril ei ole. Võlgniku praeguse XXX senine kulg annab alust kahelda selles, et võlgniku peresuhted saavad tulevikus olema stabiilsed vähemalt nii palju, et võlgnik saaks keskenduda iseenda ja ülalpeetavate vajaduste rahuldamisele ega peaks olema XXX ja ohvriabi andjate teenuste tarbija. Võlgniku väitel on ka tema XXX probleeme XXX kuid ta loodab, et pärast XXX saab ta XXX ja olukord paraneb. Võlgniku praeguse XXX suhtes on täitemenetlusi läbi viidud alates XXX aastast, jätkuvalt on menetluses üheksa täiteasja. Võlgniku XXX on korduvalt kriminaalkorras karistatud XXX, XXX, XXX seotud tegude ja XXX eest. Ta kannab praegugi XXX

4.Nimekirjas ei kajastu XXX elavate võlgniku alaealiste laste ülalpidamisega seoses võimalikud tekkinud ja edaspidi tekkida võivad kohustused, sest ajutisel halduril ei ole aruande koostamise hetkel selle kohta piisavalt usaldusväärseid andmeid. Maksejõuetus Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku kohustuste suuruseks on 18 950,85 eurot. Võlgnik on pankrotiavalduses väitnud, et võttis kohustusi ajal, mil tal oli stabiilne rahaline seis. Makseraskusi seostab tema ja endise XXX ühiste laste kasvatamisega seotud liialt suurte kulude ning omavaheliste erimeelsustega, samuti praeguse XXX ebamoraalse elustiiliga. Võlgniku seletusest jääb mulje, et ta nägi endale võetud kohustuste katteallikana ebaselge päritoluga raha, mida kas tegelikult üldse ei teenitud või mis vastupidiselt võlgniku ootustele kulus XXX ja XXX ostmiseks. Ajutisel halduril ei ole õnnestunud tuvastada perioodi, millal võlgniku rahaline seis oli stabiilne. Sellekohase arupärimise vastuseks tunnistas võlgnik, et tema XXX tegeles XXX ning sissetulek oli valdavalt mitteametlik. Võlgnik on tunnistanud sedagi, et nii eelmises kui praeguses XXX sõltus võlgnik materiaalselt XXX. Seniajani kestab võlgniku suhtes 04.03.2011 alustatud täitemenetlus, mille raames sundtäidetavat nõuet ei ole suudetud peaaegu üldse täita. Kõnealuse nõude aegumisele eelnenud perioodi saaks stabiilse rahalise seisu või maksevõime olemasoluna käsitada üksnes juhul, kui võlgnik tegelikult suutnuks oma kohustust täita, kuid hoidus sellest tahtlikult. Kui nii võlgniku endisel kui praegusel XXX olid endal võlad ja võlgnik sõltus oma XXX, oleks palju loota, et XXX annavad võlgnikule raha tema võlgade tasumiseks. Ajutisel halduril ei ole andmeid XXX teenitud tulu kohta. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei saanud võlgnik ajavahemikus XX.XX.XXXX – XX.XX.XXXX ning 2020. aastal maksustatavat tulu. Võlgniku brutotulu oli 2018. aastal XXX eurot, 2019. aastal XXX eurot (peamiselt Sotsiaalkindlustusametilt saadud vanemahüvitis ja Eesti Haigekassalt saadud töövõimetushüvitis) ning 2021. aastal XXX eurot (peamiselt tagasivõetud pensionifondi osakute eest makstud summa). Nimetatud summadele lisanduvad Eesti Töötukassa poolt makstav töövõimetoetus, Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav peretoetus ning kohaliku omavalitsuse poolt makstav toimetulekutoetus. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli võlgniku XXX brutotulu 2019. aastal XXX eurot ja 2020. aastal XXX eurot. Võlgniku XXX viibib XXX alates XX.XX.XXXX ning ta ei ole teeninud tulu XXX ja XXX aastal. Ses kontekstis on esmapilgul raske mõista, kuhu ja miks oli võlgnikul tarvis liigelda just sõiduautoga Audi Q7 ning miks oli vaja anda selle omanikule lubadus, et võlgnik tasub sõiduki omanikule maksegraafiku alusel summa, mis on umbes poole suurem sõiduki harilikust väärtusest. Võlgnik on suuliselt seletanud ja XXX kontoväljavõttega tõendanud, et XXX võttis erinevatelt laenuandjatelt tuhandeid eurosid laenu ning andis saadud raha autoga seotud maksete tegemiseks. Väidetavalt lubas võlgniku XXX nii oma emale kui võlgnikule, et täidab võetud kohustused, kuid tegelikult ei ole midagi niisugust juhtunud. Taolises

taustsüsteemis ei ole väga üllatav seegi, kui auto, mille enda kasutusse saamise eest lubatakse tasuda auto harilikust väärtusest umbes poole suurem summa, muutub „ootamatult“ kuriteo objektiks pärast seda, kui võlgniku paadunud kurjategijast XXX on selle andnud kasutamiseks teistele paadunud kurjategijatele. Võlgnik on oma maksejõuetuse põhjuste hulgas nimetanud XXX elustiili ebamoraalsust. Samas tundub, et võlgnik on seda elustiili aktsepteerinud. Võlgnik on avaldanud, et ajutise halduri jaoks mõistetamatuks jäänud tegevuste (äriühingu juhatuse liikmeks hakkamine ilma soovita ühingust midagi teada või seda tegelikult juhtida; sissetuleku suurusega ilmses vastuolus oleva krediidilepingu sõlmimine) initsiatiiv pärines XXX. Kui võlgnik sõltus XXX mitteametlikust sissetulekust, ei olnud nähtavasti kohane esitada küsimusi või teha etteheiteid sissetuleku hankimise viisi kohta. Loodetavasti on võlgnik vähemalt praeguseks mõistnud, et ebamoraalsel elustiilil ei saa olla positiivseid tagajärgi. Arvestades eeltoodut ei saa võlgniku varaliste probleemide tekkimine olla juhuslik. Osaliselt on see tingitud kergemeelsest suhtumisest varaliste kohustuste võtmisse ja täitmisse. Selline suhtumine on omane üsna paljudele isikutele. Lisaks on võlgnik oma isiklike suhete ja igapäevaelu osas teinud ilmselt valesid valikuid, muuhulgas on alusetult lootnud, et XXX kes ei täida enesegi kohustusi, täidab oma lähikondsete kohustusi. Valede valikuteni võisid viia varem kujunenud ebaõiged hoiakud, kuid nende hoiakute täpse olemuse ja tekkepõhjuste kirjeldamiseks ja analüüsimiseks ei ole ajutisel halduril piisavalt teavet. Püsiv kokkupuude seltskonnaga, kelle jaoks kohustuste mõtlematu võtmine ning võlgu olemine on normaalne osa elust, on XXX ning võib soodustada sarnase maailmavaate ja ellusuhtumise kujunemist. Jääb vaid loota, et pankrotiavalduse esitamisele eelnes võlgniku põhimõtteline otsus oma suhtumist radikaalselt muuta ning tulevikus vältida piisavalt kaalutlemata käitumist. Kui see on teisiti, ei ole ka pankroti väljakuulutamine pikemas perspektiivis võlgniku olukorda leevendav abinõu. Hetkel ei ole alust väita, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuritegu. Juhul kui võlgnik ei hoidunud tema suhtes 2011. aastal sundtäitmisele antud nõude rahuldamisest tahtlikult kõrvale, võib öelda, et võlgnik on alates 2011. aastast olnud võimetu täitma enda kohustusi. Pärast XXX naasmist XXX aastal ei ole võlgnik tõenäoliselt olnud maksejõuline, vaid on olnud sõltuv oma XXX mitteametlikust sissetulekust. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on esitanud kohtule pankrotiavalduses avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. J.Š. pankrot tuleb PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. Kohus nimetab pankrotihalduriks Einar Vallandi, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. PankrS § 86 lg 1 alusel kohustab kohus J.Š. enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja äritegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Ajutise halduri tasu PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 17 pooltundi. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel pankroti väljakuulutamisel PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, ajutise halduri tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 654 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni