Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Geidi Sile
Otsuse tegemise aeg ja koht
1. veebruar 2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-129492
Kohtuasi
Aero Motors OÜ hagi OÜ CARTEX GRUPP vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31. augusti 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ CARTEX GRUPP apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
7233,72 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Aero Motors OÜ (registrikood 12613009), lepinguline esindaja Ave-Pirjo Paluvere Kostja OÜ CARTEX GRUPP (registrikood 11079559), lepingulised esindajad Svetlana Malkova ja Vladimir Makarov
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 17. jaanuari 2023. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 31. augusti 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-129492 muutmata.
2.Jätta OÜ CARTEX GRUPP apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud OÜ CARTEX GRUPP kanda.
4.Määrata kindlaks Aero Motors OÜ ringkonnakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista OÜ-lt CARTEX GRUPP välja Aero Motors OÜ kasuks menetluskulud 770 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aero Motors OÜ (hageja) esitas 17. septembril 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ CARTEX GRUPP (kostja) vastu 6400 euro saamiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 29. oktoobril 2021 Harju Maakohtule kostja vastu hagi (täpsustus 9. november 2021), milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 4320 eurot, sellelt sissenõutavaks muutunud viivise 89,95 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt seadusjärgses määras alates
30.oktoobrist 2021 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 2251,20 eurot, sellelt sissenõutavaks muutunud viivise 46,87 eurot ja viivise kahjuhüvitiselt seadusjärgses määras alates 30. oktoobrist 2021 kuni hüvitise tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 25. aprillil 2021 müügilepingu, mille alusel müüs kostja hagejale kasutatud BMW 750i mootori. Hageja maksis kostjale mootori eest sularahas 4320 eurot. Müügileping ei sisaldanud kokkulepet asja kvaliteedi kohta, kuid see pidi vastama asja keskmisele kvaliteedile. Kostja kinnitas pakkumises, et tegu on komplektse mootoriga ja mootori läbisõit on 80 000 miili (128 747,5 km). Ka kinnitas kostja, et mootor on sobilik hageja sõidukile ning andis mootorile garantii kaks kuud. Hageja kontrollis B-Auto OÜ töökojas kostjalt saadud VIN-koodi alusel sõiduki ajalugu ja avastas, et mootori läbisõit oli 118 795 miili ehk 191 182 km. Hageja teavitas 17. mail 2021 kostjat kirjalikult, et mootorit ei ole võimalik paigaldada erinevate komplikatsioonide tõttu ning mootor vajab täiendavalt detaile. Samuti viitas hageja avaldatust suuremale läbisõidule. Kostja teatas 5. juulil 2021, et on valmis hüvitama mootori maksumuse, kuid lisakulusid mitte. Hageja esitas kostjale 12. juulil 2019 müügilepingust taganemise avalduse ja alternatiivselt tühistamise nõude ostusumma tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks. Kostja rikkus müügilepingut, müües hagejale teadlikult ebasobiva ja töökorras mitteoleva mootori. Hageja avastas puudused garantii perioodi jooksul. Hagejal on õigus nõuda kostjalt müügihinna 4320 euro tagastamist. Hageja on mootori parandamiseks, paigaldamiseks, detailide vahetuseks ja hankimiseks teinud kulutusi summas 2251,20 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei vaidle vastu, et pooled sõlmisid BMW 750i komplektse mootori müügilepingu. Enne müügilepingu sõlmimist kontrollis hageja kostja esitatud VIN-koodi järgi sõiduki ajalugu. Hageja nõustus avastatud puudusega ning sõlmis müügilepingu. Hageja ega ka B-Auto OÜ mehaanikud ei teinud ühtegi pretensiooni mootori ja selle komplektsuse puudumise kohta. Kostja leidis, et hageja nõuded on alusetud, sest hageja nõustus puudustega, pidas mootorit sobivaks ning kasutas seda. Ka ei ole kostjale teada, kuidas ja millises sõidustiilis on hageja ostetud mootorit kasutanud. Hageja on pärast mootori ülevaatust teinud mootorile kostjale
teadmata täiendavaid muudatusi, mis kostja arvates võisid kahjustada mootorit. Seejuures sõltub õlikulu töörežiimist ja sõiduki juhtimise oskusest. Mootori küljes olid pihustid, starter, generaator ja mõlemad turbod. Ka ei nõustunud kostja, et tegemist oli varjatud puudustega, mida ei saanud tuvastada mootori kontrollimise käigus. Hageja esitatud fotodelt pole võimalik kindlaks teha, et pildil on vaidlusalune mootor. Hageja esitatud tõenditest selgub, et tegemist on kahe sarnase autoga. B-Auto OÜ remonditöökojas asus ka hageja teine remontivajav sõiduk BMW 320D registrimärgiga 206 BMM. Hageja oleks pidanud koheselt kostjat väidetavatest puudustest teavitama. Hageja saatis küll kostjale 14. juunil 2021 e-kirja, kuid ei kutsunud teda sõidukit üle vaatama. Ka ei nõustunud kostja B-Auto OÜ ekspertarvamusega. Kostja hinnangul ei ole B-Auto OÜ erapooletu, kuivõrd ettevõte osutas hagejale autoremonditeenuseid. Kostja garantiitingimuste kohaselt kehtis garantii 60 päeva. Garantii ei kehtinud, kui varuosa on demonteeritud, lahti võetud või kui selle defekti on põhjustanud klient. Garantii ei laiene kulutustele, mis kaasnevad transpordi, varuosa paigaldamise ja eemaldamisega. Kasutatud asjade puhul tuleb arvestada, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 31. augusti 2022. a otsusega (vaidlustatud otsus) hageja hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja lepingu alusel tagastatava summana 4320 eurot, sellelt sissenõutavaks muutunud viivise 89,95 eurot ja edasiulatuva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30. oktoobrist 2021 kuni nõude täitmiseni. Lisaks mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitise 2251,20 eurot, sellelt sissenõutavaks muutunud viivise 46,87 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30. oktoobrist 2021 kuni nõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, mõistes kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 2015 eurot ning neilt seadusjärgse viivise. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole kostja tõendanud, et pooled leppisid kokku puudustega mootori müümises. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja teadis, et hageja soovib kasutatud mootorit osta selleks, et paigaldada see konkreetsele sõidukile. Seega võis mootor olla küll kasutatud ja kulunud, kuid sellel ei oleks pidanud olema märkimisväärseid puudusi, mis oleksid eeldanud mootori täiendavat remonti. Poolte kirjavahetusest nähtub, et kostja teadis, milliseks otstarbeks hageja mootorit osta soovis. Hageja on kinnitanud, et ta soovis osta võimalikult komplektset mootorit, millest võib järeldada tema soovi osta puudusteta mootor, millel on olemas kõik vajalikud osad. Ka pärast mootori visuaalset ülevaatust töökojas on hageja selgitanud, et mootori lõplik seisukord selgub pärast paigaldust. Poolte kirjavahetusega on tõendatud, et pooled leppisid täiendavalt muuhulgas kokku selles, et mootoril on olemas mõlemad turbod. Kostja viidatud e-kirjad on vahetatud pärast seda, kui pooled juba olid lepingu sõlminud ja kostja mootori ostnud. Maakohtu hinnangul on hageja tõendanud, et ta teavitas kostjat korduvalt puudustest, kuid kostja enamikule hageja pöördumistele ei reageerinud. Alusetu on kostja etteheide, et teda ei kutsutud puuduste tuvastamise juurde, kuivõrd sellist kohustust õigusaktid ostjale ette ei näe. Ka nähtub asjas kogutud tõenditest, et hageja võimaldas kostjale tulla puudustega tutvuma, kuid kostja ise ei näidanud selle vastu üles huvi. Maakohus asus seisukohale, et kuigi hagejale kuulus mitu sõidukit ja vaidlusalusel sõidukil muutus registrinumber, võib tõenditest järeldada, et mootor paigaldati ja mootoriga seotud töid
tehti sõidukil, mille VIN-kood on WBAKA81040CY32097. Maakohtu hinnangul on B-Auto OÜ arvamusega tõendatud nii mootoril esinenud puuduste olemasolu kui ka nende kõrvaldamiseks teostatud toimingute ja kulude vajalikkus. Kohtul puudub alus kahelda esitatud arvamuse koostanud asjatundjate pädevuses ja erapooletuses. Kostja ei ole tõendanud, et hageja tegi mootoril ise muudatusi, mis seda kahjustasid või et mootor sai hoopis kahjustada ebaõige sõidustiili tõttu. Maakohus leidis, et hageja taganes õiguspäraselt lepingust. Kui mootoril tuvastati puudusi, milliseid sai parandada, oleks kostjal tulnud VÕS § 222 lg-st 4 tulenevalt kanda parandamisega seotud kulud. Praegusel juhul kostja sisuliselt keeldus asja lepingutingimustega vastavusse viimisest ega soovinudki seda teha ning 14. juunil 2021 avastatud puudus oli sedavõrd tõsine, et õigustas kohest lepingust taganemist (VÕS § 223 lg 1 p-d 2, 4 ja 5). Kuna hageja taganes lepingust, on tal VÕS § 189 lg 1 alusel õigus nõuda tagasi lepingu järgi tasutud summa. Hageja on tõendanud, et ta kandis seoses mootori remontimise ja selle sõidukile paigaldamisega kulutusi, ka on tõendatud põhjuslik seos hagejale tekkinud kahju ja kostjale etteheidetava rikkumise vahel. Seega on põhjendatud hageja kahju hüvitamise nõue. Kuna kohus rahuldas hageja põhinõude ja kahju hüvitamise nõue, kuulub rahuldamisele ka hageja viivise nõue. Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et kostja süü ja müüja vastutus ei ole tõendatud. Samuti pole tuvastatud, et väidetavad mootori puudused olid olemas riisiko ülemineku ajal ostjale. Kostja hinnangul on tõendatud, et hageja teadis lepingu sõlmimise ajal puudusest ja aktsepteeris neid. Hageja ei teavitanud kostjat puudusest mõistliku aja jooksul, kui ta puudusest teada sai või pidi teadma saama. Ka ei ole hageja tõendanud, et mootori lepingutingimustele mittevastavuse põhjustas kostja tahe või raske hooletuses. Kostja hinnangul on tõendatud, et puudused tekkisid hageja pahatahtlikust käitumisest. Kostja hinnangul on maakohus ebaõigesti asunud seisukohale, et hagejal puudusid eriteadmised mootori puuduste visuaalseks tuvastamiseks. Hageja on väitnud, et mootori vastuvõtmise ja sellele järgnenud ülevaatuse korraldasid B-Auto OÜ esinduse spetsialistid. Kui väidetavad puudused esinesid mootori kättesaamise hetkel, siis oleks hagejal olnud võimalik koheselt lepingust taganeda, mida ta aga ei teinud. Maakohus on jätnud tähelepanuta kostja vastuväited ekspertiisi koostamise aja ja selle ehtsuse kontrolli osas. Ekspertiisi kuupäevaks on märgitud 18. mai 2022. a, s.o üks aasta pärast lepingu sõlmimist. Hageja on vahepealsel ajal kasutanud mootorit sihipäraselt, s.o sõitnud mootorit kasutades üle 1000 km. Seega on hageja nõuded VÕS § 218 lg 4 alusel välistatud. Tegemist oli kasutatud mootoriga ning tehniliste tingimuste osas puudus kokkulepe. Maakohus on tõendeid ebaõigesti hinnanud. Hageja esitatud tõenditega on tõendatud, et sõidukite BMW 320d (registreerimismärk 206BMM, WBA5V71000FH50106) ja BMW 750i (registreerimismärk 409RTH, WBAKA81040CY32097) omanikuks on hageja ning hageja esitatud pildid ja kuludokumendid puudutavad sõidukit BMW 320d (registreerimismärk 206BMM, WBA5V71000FH50106). Hageja esitatud kuludokumendid ei seostu sõidukiga BMW 750i (registreerimismärk 409RTH, WBAKA81040CY32097). Vastustaja seisukoht
6.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse õiguslike põhjendustega ega pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata (TsMS § 654 lg 6).
8.Pooled ei vaidle selle üle, et sõlmisid 25. aprillil 2021 müügilepingu VÕS § 208 lg 1 mõttes, mille alusel kostja andis hagejale üle lepingu esemeks oleva BMW 750i mootori ja hageja tasus ostuhinna 4320 eurot. Hageja väitel müüs kostja talle mootori, mis ei vastanud kokkulepitud tingimustele. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas kostja müüs hagejale lepingutingimustele vastava asja. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. Maakohus tuvastas, et mootor ei vastanud tavapärasele kasutatud mootori nõuetele ning hageja lepingust taganemisest tulenev tagasitäitmise nõude (VÕS § 189 lg 1) ja kahju hüvitamise nõude (VÕS § 115 lg-d 1 ja 2) eeldused on täidetud.
9.Vaidluse lahendamise keskseks küsimuseks on, kas mootoril oli puudus, mille tõttu see ei vastanud lepingutingimustele (VÕS § 217 lg 1). Selleks tuleb kontrollida, kas asjal puuduvad kokkulepitud omadused, kas see on tavapärase kasutusviisi raames otstarbekohaselt kasutatav, ning kas see on vähemalt keskmise kvaliteediga (VÕS § 217 lg 2). Seejärel tuleb tuvastada, kas lepingutingimustele mittevastavus eksisteeris asjal juba selle ostjale üleandmise ajal. Kui need eeldused on täidetud, siis tuleb kindlaks teha müüja vastutus, sh kontrollida vastutust välistavaid asjaolusid: ostja teadis või pidi teadma lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest (VÕS § 218 lg 4), ostja ei teata müüdud asjal puudusest mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist (VÕS § 220). Kolleegiumi hinnangul on maakohus kostja vastutuse eeldused nõuetekohaselt tuvastanud ning hagi õigesti rahuldanud.
10.Kostja väidab, et hageja teadis lepingu sõlmimise ajal asja puudustest ning aktsepteeris neid. Kolleegium kostjaga ei nõustu. Kolleegium nõustub maakohtu tuvastatuga, et mootor ei vastanud VÕS § 217 lg 1 ja § 77 lg 1 järgi tavapärasele kasutatud mootori nõuetele ning hageja ei teadnud ega pidanud teadma lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest. Maakohus ei ole eeltoodud asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud.
10.1.Maakohus on hinnanud poolte e-kirjavahetust ning järeldanud õigesti, et kostja teadis, milliseks otstarbeks hageja mootorit osta soovis (vt maakohtu otsuse p 71). Samuti soovis hageja mootori visuaalset ülevaatust, mis toimus töökojas. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et kui hageja sai kontrollida mootorit visuaalselt, siis ta aktsepteeris seda sellisena nagu see talle üle anti.
10.2.Tulenevalt VÕS § 219 lg-st 1 peab oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Asja ülevaatamise kohustus on ette nähtud mh selleks, et ostja saaks tuvastada võimaliku lepingutingimustele mittevastavuse võimalikult vara ning sellega vältida kahju tekkimist. Praegusel juhul esinesid mootoril sellised puudused, mille avastamine eeldas asja kasutamist (varjatud puudus). Nii nähtub ka hageja e-kirjadest kostjale, et hageja soovis olla kindel mootori korrasolekus ning teha seda pärast paigaldamist (vt maakohtu otsuse p-d 73 ja 74). Kui mootor oli paigaldatud ja hakkasid selguma puudused, andis hageja sellest kostjale koheselt teada (vt maakohtu otsuse p 77). Kolleegium nõustub maakohtu tuvastatuga, et hageja teatas kostjale lepingutingimustele mittevastavusest õigel ajal (VÕS § 219 lg 1, § 220 lg 1) ning pooltel ei olnud kokkulepet, et hageja ostab kostjalt puudustega mootori.
10.3.Maakohus tuvastas, et mootoril esinesid sellised puudused, mille avastamine eeldas asja kasutamist (varjatud puudus). Kolleegium nõustub maakohtuga, et asjatundja arvamus (B-Auto OÜ 18. mai 2022. a ekspertarvamus) on usaldusväärne tõend, sest see oli koostatud automehaanika erialal diplomeeritud mehaanikainseneride poolt ning kohtul puudus alus kahelda esitatud arvamuse koostanud asjatundjate pädevuses ja erapooletuses. TsMS § 5 lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Maakohus on kostja väitele tõendi ebausaldusväärsuse kohta vastanud, leides, et kostja ei ole oma väiteid tõendi ebausaldusväärsuse kohta põhistanud ega tõendanud (vt maakohtu otsuse p 91). Kolleegium nõustub maakohtuga. Riigikohus on leidnud, et isegi majandustegevuses tegutsev ostja ei pea eeldama, et talle antakse üle lepingutingimustele mittevastav asi, ega üldjuhul rakendama erakorralisi meetmeid asja lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks, mh palkama selleks nt asjatundja (vt Riigikohtu 12. juuni 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-06, p 19). Kostja ei ole maakohtu menetluses esitanud väiteid videosalvestuse kui tõendi usaldusväärsuse kohta. Seetõttu jätab kolleegium kostja sellekohased väited TsMS § 652 lg 4 järgi arvestamata.
10.4.Kostja väidab, et maakohus ei tuvastanud, et kostja oli mootori puudustest teadlik. Maakohus on kostja väidet hinnanud ning leidnud, et praeguses asjas ei esine kostja vastutust piiravaid ega välistavaid asjaolusid. Kostja pidi vastutuse vältimiseks tõendama, et puuduse põhjustas hageja või et hageja teadis lepingu sõlmimisel puudusest või pidi sellest teadma või et kostja vastutus on välistatud vastavalt vastutust piiravale kokkuleppele või et hageja hilines puudusest teatamisega. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja vastutust välistavaid asjaolusid praegusel juhul ei esinenud. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et maakohus pidi nõude eeldusena tuvastama kostja süü. VÕS § 104 lg 1 järgi seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Müügilepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude üldise eeldusena ei ole ette nähtud süülist vastutust. Müüja vastutab VÕS § 218 lg-st 1 tulenevalt müügieseme puuduste eest ka juhul, kui ta neist puudustest ei teadnud ega pidanudki teadma (vt Riigikohtu 8. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11, pd 18 ja 19).
10.5.Ostuhinna tagastamiskohustust ei välista ka asjaolu, et hageja paigaldas mootori sõidukile ja sellega sõideti. Hageja selgitas, et selleks, et puudus avastada, tuli mootor paigaldada ja teha sõidukiga proovisõit. Hageja tagasitäitmise nõude osas märgib kolleegium, et tavalisest kasutamisest tingitud väärtuse vähenemist VÕS § 189 lg 4 järgi tagasitäitmisel ei arvestata. Maakohtu tuvastatud asjaoludel, mille tuvastamisel kohus kolleegiumi hinnangul ei eksinud, on hageja lepingust taganemine kehtiv. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid selle kohta, et hageja ei kasutanud asja mõistlikult või on põhjustanud asja erakorralise väärtuse vähenemise.
10.6.Kostja väidab, et maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid (töölehed; dtl-d 141–143) ja nende põhjal tuvastanud, et kulutused on tehtud kostjalt ostetud mootorile. Maakohus on kostja väidet hinnanud ning leidnud, et tegemist oli kostjalt ostetud mootoriga (vt maakohtu otsuse pd 87 ja 88). Tõenditest nähtuvalt paigaldati kostjalt ostetud mootor ja tehti töid sõidukil, mille VIN-kood on WBAKA81040CY32097. Kolleegium nõustub maakohtuga ning kostja väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Maakohus on kahju hüvitamise nõude õigesti rahuldatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta. Kuigi kostja on palunud tühistada maakohtu otsuse terves ulatuses, ei ole ta menetluskulude kindlaksmääramise kohta sisulisi väiteid esitanud. Kostja ei ole väitnud, et maakohtu menetluskulud oleks tulnud teisiti jaotada sõltumata sellest, et maakohus hagi rahuldas.
12.Tulenevalt TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse. Apellatsiooniastme menetluskulud jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
13.Kolleegium määrab TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 järgi kindlaks hageja apellatsiooniastme menetluskulud.
14.Apellatsioonimenetluses on hageja palunud kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 770 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi on hagejale osutatud õigusabi 7 tundi tunnihinnaga 110 eurot (käibemaksuta). Hageja on kinnitanud, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses praeguse kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5) ning käibemaksu ei lisandu (TsMS § 174 lg 10).
15.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal maakohtu otsusega tutvumiseks ja kliendiga arutamiseks 1 tund, apellatsioonkaebusega tutvumiseks, vastuse koostamiseks, kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja osalemiseks 5,5 tundi ning menetluskulude nimekirjaga tutvumiseks ja selle koostamiseks 0,5 tundi.
16.Kolleegium leiab, et taotluses esitatud õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud. Samuti peab kolleegium konkreetse vaidluse keerukust arvestades lepingulise esindaja tunnihinda 110 eurot (käibemaksuta) põhjendatuks. See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
17.Eeltoodut arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu apellatsiooniastmes 770 eurot. Lisaks peab kostja tulenevalt hageja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
18.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.