Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse 1(4)

2-22-134859 avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu selgitused Sillamäe linn (Sillamäe Linnavalitsuse kaudu) esitas 12.09.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1017,15 euro saamiseks. Pärnu Maakohus 05.12.2022 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis Sillamäe linna nõude J P vastu Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada mõistliku aja jooksul. Hageja esitas 27.12.2022 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu. Hagiavalduse kohaselt Sillamäe linn on korteriomandi aadressil X xxx (registriosa nr x) omanik. Sillamäe linna omandis olevate korterite haldamise ja teenindamisega tegeleb munitsipaalettevõte x(rk x) (edaspidi „valitseja“) vastavalt Sillamäe Linnavolikogu 30.05.2006 määrusega nr 26-m kehtestatud Sillamäe linna omandis olevate eluruumide valitsemise, kasutamise ja käsutamise korrale. 9. septembril 2019 sõlmisid Sillamäe linn (edaspidi hageja, üürileandja) valitseja kaudu ja J P (edaspidi kostja, üürnik) eluruumi üürilepingu, mille alusel andis hageja kostjale ajutiseks kasutamiseks munitsipaalkorteri üldpinnaga 38,9 m2 asukohaga X x tema ja tema perekonnaliikmete elamiseks tähtajaga kuni 09.09.2020. Kostja kohustus tasuma eluruumi kasutamise eest hagejale üüri ning korteriga seotud kõrvalkulud (kommunaalteenused) vastavalt üürilepingu tingimustele. Kostja võttis korteri vastu ning asus korterisse elama. Pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkas kostja eluruumi kasutamist. 18. oktoobril 2021 sõlmisid 2(4)

2-22-134859 hageja ja kostja uue üürilepingu4 samadel tingimustel tähtajaga kuni 19.04.2022. Pärast uue üürilepingu tähtaja möödumist ei ole kostja eluruumi tagastanud ning jätkas selle kasutamist. Samal ajal hoidus ta kõrvale valitseja töötajatega suhtlemisest ja kohtumisest. Vastavalt üürilepingute p-le 4.9 kohustus üürnik tasuma eluruumi kasutamise eest üüri Sillamäe Linnavolikogu poolt kehtestatud määras. Sillamäe Linnavolikogu 28.05.2020 määruse nr 58 „Sillamäe linna omandis olevatele eluruumidele üüri piirmäära kehtestamine“ (RT IV, 05.06.2020, 99) §-st 1 tulenevalt Sillamäe linna omandis olevatele eluruumidele ja sotsiaaleluruumidele üüri määr enne 01.05.2022 oli 0,50 eurot eluruumi üldpinna ruutmeetri kohta ühes kalendrikuus ja alates 01.05.2022 on 1 eurot (RT IV, 12.03.2022, 5). Kostjale üüritud eluruumi pinda arvestades moodustas üür 19,45 eurot (0,5*38,9) kuus enne 01.05.2022 ja alates 01.05.2022 on üüri summaks 38,9 eurot (1*38,9) kuus. Vastavalt üürilepingu p-le 4.10 lisaks üüri maksmisele pidi üürnik kandma kõik üüritud asjaga seotud kulud (kõrvalkulud), maksud ja koormised. Asjaga seotud kuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega (sh kommunaalkulud, hoolduskulu, elamu haldamise ja valitsemise kulu jmt). Selle punkti alusel pidi kostja tasuma korteriga seotud majandamiskulude eest, mis esitas korteriühistu oma arvetes hagejale. Korteriühistu arvete koostamise aluseks olid kostja poolt tegelikult tarbitud kommunaalteenused ja korteriühistu poolt kantud kulud. Üüritud korteri kasutamise eest esitas valitseja kostjale igakuiselt arved, mis sisaldasid üüri ja korteriühistu majandamiskulusid. Vastavalt üürilepingu p-le 4.11 arve tasumise tähtpäevaks oli järgmise kuu 25. kuupäev. Arved esitati kostjale korteri postkasti. Kostja tasus arved ebaregulaarselt. Tasutud raha oli piisav vaid võlgnevuse osaliseks kustutamiseks, siinjuures jäi osaliselt tasumata arve 2021 detsembri eest summas 28,54 eurot ning on täielikult tasumata arved 2022 jaanuar – 2022 juuni perioodi eest kokku summas 1017,15 eurot. Kostja üürilepingust tulenevat võlgnevust ei ole tasunud. Kostja peab tasuma hagejale üüri 2022 jaanuar – 2022 juuni perioodi eest summas 155,6 eurot ja kõrvalkulusid 2022 jaanuar – 2022 juuni perioodi eest summas 861,55 eurot, s.o kokku 1017,15 eurot. Viru Maakohus 29.12.2022 määrusega võttis hagi menetlusse ja määras kostjale hagile kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva määruse kättesaamisest arvates. Kostjale toimetati hagi ja määruse kätte tema eluruumi juurde kuuluvasse postkasti panekuga 09.01.2023. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud. Teda on hoiatatud hagi tagaseljaotsusega rahuldamise võimalusest. Kohus leiab, et hagis märgitud asjaolud ja nõuded on faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud ning esitatud hagi tuleb täielikult rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtu rahuldab hagi tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kohus tunnistab tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks TsMS § 467 lg 1, § 468 lg 1 p 2 alusel. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub mõista kostjalt välja menetluskulud summas 735 eurot (käibemaksuta), millest 315 eurot on hagiavalduse esitamise tasutud riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud summas 420 eurot. Hagejale on osutatud õigusteenuseid 4,2 tundi tunnitasuga 100 eurot (käibemaksu ei lisandu). Lepingulise esindaja toimingud ja sellele kuulunud aeg on järgmised:

3(4)

2-22-134859

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.