23.jaanuaril 2023. a kell 09.00, Tallinn, Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-22-13236
Tsiviilasi
U. M. maksejõuetusavaldus
Menetlusosalised ja nende
võlgnik U. M. (isikukood XXX, rahvastikuregistrijärgne elukoht XXX, e-post XXX); pankrotihaldur / usaldusisik Martin Krupp (Saneerimismenetluse osaühing, asukoht Estonia pst 1, Tallinn 10143, e-post [email protected]).
esindajad, pankrotihaldur
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada U. M. maksejõuetusavaldus.
2.Välja kuulutada U. M. pankrot 23. jaanuaril 2023. a kell 09.00.
3.Algatada U. M. kohustustest vabastamise menetlus.
4.Kohtumäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
5.Nimetada pankrotihalduriks/usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel Martin Krupp (Saneerimismenetluse osaühing, asukoht Estonia pst 1, Tallinn 10143, e-post [email protected]).
6.Võlausaldajate esimene üldkoosolek pidada virtuaalselt 20. veebruaril 2023. a algusega kell 14.00 Harju Maakohtu virtuaalsaalis: [email protected]. Võlausaldajate esimesest üldkoosolekust osa võtta soovivatel isikutel saata teade virtuaalistungile kutse saamiseks aadressil: [email protected], märkides taotlusele muu hulgas tsiviilasja number 2-22-13236.
8.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne
2-22-13236 pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
9.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 8 nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lg 1 sätestatud dokumentidega kohtule.
10.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
11.U. M.’le võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik
1.U. M. esitas Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on pankrotiavalduse esitanud võlgnik abielus, tema ülalpidamisel on üks alaealine laps. Võlgnik ei tööta, tema igakuiseks sissetulekuks on töövõimetoetus 260 eurot. võlgnik on seisukohal, et igakuiselt jääb tal kohustuste täitmiseks 10 eurot. täitmata kohustuseks on võlgnikul kokku 11 895.92 eurot. Võlgniku selgituse kohaselt jäid tal osad kohustused täitmata tulenevalt töökaotusest. Võlgnevused suurenesid viiviste ja intresside näol ning võlgnikul ei olnud võimalik oma kohustusi täita. Võlgnik otsib aktiivselt tööd, kuna on aru saanud, et töövõimetoetusest ei suuda ta oma kohustusi täita. Võlgnik on juhutöödest saadud raha kasutanud kohtutuste täitmiseks. Võlgnik soovib oma pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse alustamist.
2.Harju Maakohus on 20.10.2022 pankrotihalduriks/usaldusisikuks Martin Kruppi.
määrustega
nimetanud
ajutiseks
3.Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul töökoht. Võlgniku antud selgituste kohaselt, koosneb tema sissetulek töövõimetoetusest 180 eurot kuus ja ühisest toimetulekutoetusest abikaasaga keskmiselt 580 eurot. Võlgnik on alates 17.07.2018 abielus S. P.`ga. Usaldusisik on teinud võlgniku varade ja kohustuste välja selgitamiseks mitmed teabenõuded võlgnikule ning päringud krediidiasutustestesse, liisinguandjatele, Transpordiametisse, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Maksu- ja Tolliametile ja Eesti
2-22-13236 Väärtpaberikeskusele. Vastavalt võlgniku maksejõuetusavaldusele ja täpsustavatele vastustele usaldusisiku täiendavatele päringutele ning muude päringute vastuste tulemusena on usaldusisik tuvastanud järgneva: Võlgniku esitatud andmete kohaselt tal vara puudub. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku varaks raha arvelduskontodel 32.22 eurot; sõidukid Chevrolet Starcraft (registreerimismärk xxx), võlgniku väitel on nimetatud sõiduk temalt 1995.aastal Soome tolli poolt ära võetud ning sõiduki praegust asukohta ja olemasolu võlgnik ei tea ja buss Jonckheere SBR 4005 (registreerimismärk xxx), võlgniku vastuse kohaselt puudub tal info bussi asukohast, dokumentidest ja võtmetest ning samuti ta ei tea, kelle valduses sõiduk on. Oma vastuse kohaselt osutas võlgnik kellelegi, keda ta enam ei mäleta, teene sellega, et buss tema nimele vormistati. Sõidukite reaalne olemasolu ja võimalikud väärtused vajavad edasises menetluses täiendavat uurimist. Võlgnik omab ka 298,909 Swedbank pensionifond 1970-79 sündinutele osakut väärtusega 410.39 eurot, kuid tulenevalt täitemenetluse seadustiku § 130 lg 4 ei ole võimalik kohustusliku kogumispensioni osakutele sissenõuet pöörata. Võlgnikul on kohustusi kokku 90 757.85 eurot. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara on võlgnik usaldusisiku hinnangul püsivalt maksejõuetu. Usaldusisikule teadaolevate andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 90 757.85 eurot. Teadaolevaks varaks on raha arvelduskontodel 32.22 eurot ja 298,909 Swedbank pensionifond 1970-79 sündinutele osakut väärtusega 410,39 eurot, kuid tulenevalt täitemenetluse seadustiku § 130 lg 4 ei ole võimalik kohustusliku kogumispensioni osakutele sissenõuet pöörata. Transpordiameti poolt esitatud vastuse kohaselt kuuluvad võlgnikule sõidukid Chevrolet Starcraft, registreerimismärk xxx, ehitusaasta 1993 ja VDL Jonckheere SBR 4005, registreerimismärk xxx, esmase registreerimise aasta 2007, registrikanne peatatud 31.10.2020. Nimetatud sõidukite olemasolu ja võimalikku asukohta ei ole usaldusisikul temale kättesaadava teabe alusel käesolevaks hetkeks tuvastada õnnestunud. Samas arvesse võttes võlgniku kohustuste suurust ei ole alust arvata, et antud vara arvel oleks võimalik kõiki võlausaldajate nõudeid rahuldada. Usaldusisiku teabepäringutele laekunud vastuste analüüs näitab, et võlgniku pangakontodel puuduvad tehingud viimasel viiel aastal ja samuti ei ole tööandjad deklareerinud võlgnikule väljamaksete tegemist. Seega nähtub usaldusisikule, et võlgnikul puudus viimasel viiel aastal igasugune legaalne sissetulek. Võlgnik on olnud seotud kolme registrist kustutatud ettevõttega ja ta on olnud ka füüsilisest isikust ettevõtja. Võlgnikule on kuulunud korteriomand asukohaga xxx, registriosa number xxx; kinnistu asukohaga xxx, registriosa number xxx; kinnistu asukohaga xxx, registriosa number xxx ja kinnistu asukohaga xxx, registriosa number xxx. Kõik nimetatud kinnistud on võlgnik võõrandanud vähemalt kümme aastat tagasi. Võlgniku ja tema abikaasa S. P. abielule kehtib vastavalt 21.01.2020 sõlmitud abieluvaralepingule varalahususe varasuhe. Võlgniku abikaasale kinnisvara ja äriühingute osasid või aktsiaid ei kuulu ja ei ole varasemast kuulunud. Võlgnikult on tsiviilasjas nr 2-11-21639 Swedbank AS-i kasuks välja mõistetud 12 320.16 eurot ja tsiviilasjas nr 2-12-9562 Swedbank Liising AS-i kasuks tulenevalt käenduslepingutest 64 772.27 eurot. Nimetatud võlgnevusi võlgnik tähtaegselt ei tasunud, mistõttu algatati tema vastu nende nõuete alusel täitemenetlused, mis omakorda põhjustasid võlgnikule täiendavaid kohustusi. Mõlemad täitemenetlused võlgniku vastu on siiani menetluses.
2-22-13236 Lisaks on võlgnik vastavalt Harju Maakohtu 25.01.2019 kohtuotsusele kriminaalasjas nr 118-9999 süüdi tunnistatud KarS § 214 lg 2 p 4, 5 järgi ja karistuseks mõisteti vangistus 4 aastat; KarS § 199 lg 1 - § 22 lg 3 järgi ja karistuseks mõisteti vangistus 1 kuu ning KarS § 4181 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti vangistus 1 aasta. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõisteti võlgnikule 4 aastat vangistust. KarS § 73 lg 1, 2 ja 3 alusel määrati, et kohesele ärakandmisele kuulub 5 kuud vangistust. Vangistus 3 aasta ja 7 kuud jäeti võlgniku suhtes tingimisi täitmisele pööramata, kui võlgnik ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Harju Maakohtu 10.10.2018 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-18-9137 mõisteti võlgnikult välja igakuine elatis oma tütre C. K.`i kasuks. Et võlgnik nimetatud kohustust ei täitnud, on elatisnõue antud täitmiseks kohtutäiturile, mis omakorda põhjustas võlgnikule täiendavaid kohustusi. Vastavalt Kohtutäiturite- ja Pankrotihaldurite Koja vastusele on käesoleval hetkel võlgniku vastu käimas seitse täitemenetlust nõuete kogusummaga 52 421.16 eurot. Võlgniku suhtes on lõpetatud neli täitemenetlust. Võlgnik on välja toonud, et ta on töötu. Võlgniku sissetulek koosneb töövõimetoetusest 180 eurot kuus ja ühisest toimetulekutoetusest abikaasaga keskmiselt 580 eurot kuus. Võlgnik on kohtule esitatud pankrotiavalduses avaldanud soovi füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks FiMS § 45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. FiMS § 50 lg 2 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. Usaldusisikule nähtuvalt on osa võlgniku kohustustest õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ja lapsele elatise maksmise kohustused. Seetõttu ei pruugi pankrotimenetlus ja sellele järgnev kohustustest vabastamise menetlus kõiki võlgniku poolt soovitud eesmärke täita. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku peamisteks maksejõuetuse põhjusteks võlgnikult tsiviilmenetlustes välja mõistetud võlasummad Swedbank Liising AS-i ja AS-i Swedbank kasuks, mida võlgnik pole suutnud tasuda, samuti võlgniku puudulik seaduskuulekus, mistõttu on teda korduvalt karistatud väärteo- ja kriminaalkorras ja seetõttu on temalt välja mõistetud sundrahad, kaitsjatasud, kohtukulud ja elatisrahad. Et võlgnik oma kohustusi tähtaegselt täita ei suutnud, alustati tema vastu mitmed täitemenetlused, mis omakorda tõid kaasa võlgnikule täiendavaid kohustusi. Usaldusisiku hinnangul kujunes võlgniku maksejõuetus välja hiljemalt 2011. aastal, kui alustati varaseim võlgniku vastu siiani menetluses olev täitemenetlus. Usaldusisik seisukohal, et U. M. pankrot tuleks välja kuulutada ja pankroti väljakuulutamisel algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pankroti väljakuulutamise korral on usaldusisik nõus jätkama pankrotihaldurina. II Kohtumääruse põhjendused
2-22-13236
4.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 1 lg s sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
5.Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus ja võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb rahuldada.
6.Võlgniku teadaolevaks varaks on raha arvelduskontodel 32.22 eurot ja 298,909 Swedbank pensionifond 1970-79 sündinutele osakut väärtusega 410.39 eurot, millele täitemenetluse seadustiku § 130 lg 4 ei ole võimalik sissenõuet pöörata. Transpordiameti andmetel kuuluvad võlgnikule sõidukid Chevrolet Starcraft, registreerimismärk xxx, ehitusaasta 1993 ja VDL Jonckheere SBR 4005, registreerimismärk xxx, esmase registreerimise aasta 2007, registrikanne peatatud 31.10.2020. Nimetatud sõidukite olemasolu ja võimalikku asukohta ei ole usaldusisik tuvastanud. Võlgnik on töötu, tema sissetulek koosneb töövõimetoetusest 180 eurot kuus ja abikaasaga ühisest toimetulekutoetusest 580 eurot kuus. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 90 757.85 euro ulatuses. Kohtutäiturite- ja Pankrotihaldurite Koja andmetel toimub võlgniku suhtes seitse täitemenetlust nõuete kogusummaga 52 421.16 eurot, võlgniku suhtes on lõpetatud neli täitemenetlust. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub oluline vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja viia läbi pankrotimenetlus.
2-22-13236 Eeltoodust tuleneb, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt katta võlgniku kohustusi, samuti puudub võlgnikul sissetulek, mille arvelt täita olemasolevaid kohustusi. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et võlgnikul puudub vara ja sissetulek, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ja võlgnik tunnistab enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
7.PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Usaldusisik ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused.
8.Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. FiMS § 8 lg 3 sätestab, et võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kulud. Võlausaldajate kulud võlgade ümberkujundamise menetluses ja kohustustest vabastamise menetluses jäävad nende endi kanda. Võlgniku pankrotimenetlusega seotud kulud kantakse vastavalt pankrotiseaduses sätestatule. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks.
9.Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. FiMS § 27 lg 4 sätestab, et võlgnik peab FiMS § 27 lõikes 3 sätestatud juhul pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks olema avaldanud tahet maksejõuetusavalduses või andnud eelnevalt nõusoleku, välja arvatud, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja, kes on taotlenud võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgnik on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks, kuid oma avalduses võlgnik ei kinnita, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ning ta kohustub täitma FiMS § 47 nimetatud kohustusi. FiMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FiMS § 45 lg 2 sätestab, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisik on aruandes välja toonud, et osa võlgniku kohustustest on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ja lapsele elatise maksmise kohustused. Seetõttu ei pruugi pankrotimenetlus ja sellele järgnev kohustustest vabastamise menetlus kõiki võlgniku poolt soovitud eesmärke täita.
2-22-13236 Kohtu hinnangul ei esine FiMS § 47 ja 49 lg 5 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot FiMS § 45 lg 1 alusel välja kuulutada ja samaaegselt algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.
10.Kohus selgitab võlgnikule, et FiMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FiMS § 50 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
11.PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku seletuse kohaselt on maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et tal jäid osad kohustused täitmata tulenevalt töökaotusest, mistõttu võlgnevused suurenesid viiviste ja intresside näol. Võlgnik otsib aktiivselt tööd, kuna on aru saanud, et töövõimetoetusest ei suuda ta oma kohustusi täita. Võlgnik on juhutöödest saadud raha kasutanud kohtutuste täitmiseks. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku peamisteks maksejõuetuse põhjusteks võlgnikult tsiviilmenetlustes välja mõistetud võlasummad Swedbank Liising AS-i ja AS-i Swedbank kasuks, mida võlgnik pole suutnud tasuda, samuti võlgniku puudulik seaduskuulekus, mistõttu on teda korduvalt karistatud väärteo- ja kriminaalkorras ja seetõttu on temalt välja mõistetud sundrahad, kaitsjatasud, kohtukulud ja elatisrahad. Kuna võlgnik ei suutnud oma kohustusi tähtaegselt täita, alustati tema vastu mitmeid täitemenetlusi, mis omakorda tõid kaasa võlgnikule täiendavaid kohustusi. Usaldusisiku hinnangul kujunes võlgniku maksejõuetus välja hiljemalt 2011. aastal, kui alustati varaseimat võlgniku vastu siiani menetluses olevat täitemenetlust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana.
12.Kohus selgitab U. M.le, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni kohustustest vabastamise menetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui U. M. soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek.
13.Kohus selgitab U. M.le, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. U. M.l tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.
14.Martin Krupp on andnud pankrotihalduriks/usaldusisikuks.