2.Välja mõista solidaarselt R Rlt ja J Klt E B kasuks 50 (viiskümmend) eurot ja OÜ Cabadaba kasuks 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
HAGIAVALDUS
1.OÜ Cabadaba (E B, edaspidi hageja) esitas Viru Maakohtule hagi R R ja J K vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ründasid kostjatele kuuluvad hundikoerad ja taks hageja lambaid. Hageja kahju on 840 eurot, pölema läinud heinakuhja eest 200 eurot ning moraalne kahju.
KOSTJATE VASTUSED
2.Kostjad hagi ei tunnistanud.
3.Vastuväidete kohaselt on hageja nõuded paljasõnalised ja tõendamata. Hagiavalduse täienduses väidab hageja, et koerte rünnaku tagajärjel hukkus 6 uttlammast, kuid väärteo menetluse lõpetamise määrusest nähtub, et politsei tuvastas kohapeal üksnes 3 puretud lammast. Hageja ei ole tõendatud, et just kostjate koerad hageja lambaid ründasid. Kostja 1 tegi
hagejale ettepaneku kahju hüvitamiseks üksnes õigusraha huvides. Kahju tekkimise päeval ehk 18.03.2020. a teatas hageja politseile, et tema lambaid ründavad kaks hundikoera ja taks. Kostjal 1 pole kunagi kahte hundikoera olnud, vaid tal on üks koer, kes on üldjuhul ketis. Isegi kui koer on ketist lahti pääsenud, ei lähe ta kunagi kodust kaugemale. Kuigi hagejale kahju tekkimise päeval oli kostja 1 koera kett tõesti katkenud ja koer lahti pääsenud, ei ole politsei poolt tehtud videos lambaid murdval suurel koeral katkenud ketijuppi kaelas näha. Ei ole usutav, et kostjate koerad hageja lambaid ründasid, sest väidetav kahju tekkimise koht on kostjate kodudest enam kui 4 kilomeetri kaugusel. Hageja ei ole tõendanud kahju suurust.
MENETLUSE KÄIK
4.Viru Maakohtu 09.09.2021. a kohtuotsusega rahuldati hagi osaliselt ning kostjatelt mõisteti hageja kasuks solidaarselt 840 eurot. Menetluskulud jäeti kostjate kanda. Kohus lahendas asja lihtmenetluses.
5.Tartu Ringkonnakohtu 21.10.2021. a kohtuotsusega maakohtu 09.09.2021. a kohtuotsus tühistati ja asi saadeti maakohtusse uueks arutamiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUDESD
6.TsMS § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: 1) protokollida menetlustoiminguid üksnes ulatuses, milles kohus peab seda vajalikuks, ja välistada protokollile vastuväidete esitamise õiguse; 2) määrata tähtaja seaduses sätestatust erinevana; 3) [kehtetu RT I, 21.05.2014,
jõust. 01.01.2015] 4) tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid; 5) kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; 6) kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel; 7) loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist; 8) koguda tõendeid omal algatusel; 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata; 10) tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Sama paragrahvi 2 lõike kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tagab kohus menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit.
7.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb osaliselt rahuldada.
8.Asja materjalidega (väärteoasi nr 2590,20,001240) on tõendatud, et kostjatele kuuvatele koerte rünnaku tõttu kahjustati hageja vara. Väärteo kirjelduses on märgitud, et lammaste kallal kaks suuremat koera ja taks. Kolme lammast on puretud ja üks on kadunud. Valda on info edastatud ja piirkonnapolitseinik käis kohal. Kahju selgitamisel.
9.18.03.2020. a Rakvere valla territooriumil kehtinud koerte ja kasside pidamise eeskirja § 3 p 1 sätestas, et looma on lubatud pidada loomapidajale kuuluval või õiguslikul alusel tema kasutuses oleval territooriumil või kinnises ruumis. Täidetud peavad olema loomapidamiseks ettenähtud nõuded ning välistatud peab olema võimalus looma omal tahtel välja pääsemine ja inimestele või teistele loomadele kallaletungi võimalus.
10.Väärteoasja kuulati tunnistajatena üle kohal käinud patrullpolitseinik R.K ja lammaste omanik V.B. Menetlusaluste isikutena kuulati üle lambaid rünnanud koerte omanikud R.R ja J.K. Koerte omanikud on saanud kokkuleppele, et nende koerte poolt tekitatud kahjud hüvitab lammaste omanikule R.R. R.R kahetseb juhtunut väga ning on nõus hüvitama kõik kahjud mõistlikkuse piirides. Lammaste omanik nõuab lammaste eest kahju hüvitamist 840 eurot, mis on koerteomanike sõnul ebamõistlikult suur. Kohtuväline menetleja arvestas seda, et menetlusalused isikud on pakkunud omalt poolt mõistlikke lahendusi lammaste omanikule kahjude hüvitamiseks, mistõttu lõpetas väärteoasja menetluse otstarbekuse kaalutlusel.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1056 lg 1 kohaselt kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 1060 kohaselt loomapidaja vastutab looma poolt tekitatud kahju eest. Looma peetakse suurema ohu allikaks osade sellele iseloomulike ohtude tõttu, eelkõige ettearvamatu käitumise tõttu. Koerapidamine on suurema ohu allikas selle tõttu, et koer võib ootamatult joosta kodust ära ja rünnata teisi loomi. Antud asjas on hageja kahju tekkinud koera, kui suurema ohu allikale iseloomuliku ohu realiseerimise tõttu.
12.VÕS § 132 lg-te 1 ja 3 järgi asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
13.Kohus leiab, et kostjate väited, mille kohaselt tuvastamata on, et nende koerad hagejale kuuluvaid lambaid ründasid, on hilisemalt otsitud ning tõeseteks tuleb lugeda väärteomenetluses antud ütlusi, kus võeti omaks nii koerte kuuluvus kui ka kahju tekitamine hagejale.
14.Hageja taotleb kahju hüvitamist tapetud kuue lamba eest. Kostjad leiavad, et hageja ei ole tõendanud, mitu lammast koerad puresid (väärteoasjas on märgitud, et pureti kolme lammast ja üks lammas on kadunud). 18.03.2020. a süüteoteate kirjelduses on E B politseid teavitanud alljärgnevast: kandsime maha hukkamisele viinud kahjustuste tõttu 6 lammast ja 05.04.2020. a
hukkus seitsmes kannatada saanud lammas. Tunnistaja V Bi ülekuulamise protokolli kohaselt kaotati rünnaku käigus 6 lammast, kahju on 840 eurot. Hageja poolt 06.08.2020. a esitatud tõendi kohaselt hukati 19.03.2020. a OÜ-le Cabadaba kuulunud 5 lammast: põllumajanduslooma registrinumbrid EE0005440177, EE0003743256, EE0003743317, EE000374058 ja EE0002948829. Seega on tõendatud, et hukata tuli vähemalt 5 lammast. Väärteoasja tõendietega on tõendatud, et koerte rünnaku tõttu läks kaduma üks lammas. Seega kuulub hagejale hüvitamisele kuue lamba eest kokku 840 eurot. Kohus leiab, et hageja ei ole ebamõistlikult kõrgelt hinnanud kahju suurust. Ühe lamba hinnaks arvestab hageja 140 eurot, mis on kohtu arvates mõistlik väärtus.
15.Asja materjalides puuduvad tõendid, et hageja vara (põlema läinud heinakuhi) ja kostjate tegevuse vahel oleks põhjuslik seos. Lisaks on hageja hagiavalduses märkinud, et nõuab põlema läinud heinakuhja eest 200 eurot kohtu äranägemisel. Kohus jätab hageja selle nõude rahuldamata.
16.Moraalne kahju.
16.1.Tartu Ringkonnakohtu ja Viru Maakohtu menetlusse võtmise määrusest tuleneb, et hagi on esitatud Cabadaba OÜ nimel.
16.2.Äriühingule ei ole moraalse kahju tekitamine üldjuhul omane.
16.3.Eeltoodu tõttu jätab kohus hageja selle nõude rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
17.TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad.
18.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.
19.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on riigilõiv 225 eurot (50 eurot + 175 eurot), millest E B on 09.10.2020. a tasunud 50 eurot ja Cabadaba Oü on 06.08.2020. a tasunud 175 eurot.
20.Menetluskulude jaotusel arvestab kohus seda, et hageja on esitanud hagi varalise kahju hüvitamiseks lammaste tapmisest tuleneva kahju hüvitamiseks. Muud nõuded on esitatud hüvitamiseks kohtu äranägemisel.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.