5.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Osaühing Cabadaba (hageja) esitas Viru Maakohtule hagi Raudo Raja ja Jevgenia Kasemetsa (kostjad) vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt ründasid kostjatele kuuluvad hundikoerad ja taks hageja lambaid, millega tekitasid kahju 840 eurot. Põlema läinud heinakuhja eest nõuavad hagejad 200 eurot. Samuti esitasid hagejad moraalse kahju nõude.
2.Kostjad hagi ei tunnistanud, leides, et hagi ei ole tõendatud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 9. septembri 2021 otsusega hagi osaliselt ning mõistis R. Rajalt ja J. Kasemetsalt solidaarselt välja Osaühingu Cabadaba kasuks 840 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostjate kanda ning mõistis kostjalt solidaarselt välja Eha Baumani kasuks 50 eurot ja Osaühingu Cabadaba kasuks 175 eurot. Kohtuotsuse kohaselt lahendab kohus asja lihtmenetluses ja esitab otsuse põhjendused lihtsustatud vormis. Hagi on põhjendatud osaliselt. Asja materjalidega (sh väärteoasjaga nr 2590,20,001240) on tõendatud, et kostjatele kuuluvate koerte rünnaku tõttu kahjustati hageja vara. Heinakuhja osas puuduvad tõendid, et hageja vara ja kostjate tegevuse vahel oleks põhjuslik seos. Lisaks on hageja hagiavalduses märkinud, et nõuab põlema läinud heinakuhja eest 200 eurot kohtu äranägemisel. Hagi on esitatud Osaühingu Cabadaba nimel. Äriühingule ei ole moraalse kahju tekitamine üldjuhul omane. Hageja menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostjate kanda. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 225 eurot, millest E. Bauman on tasunud 50 eurot ja Osaühing Cabadaba 175 eurot.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.R. Raja ja J. Kasemets esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Viru Maakohtu
9.septembri 2021 otsuse tühistamist ning asja saatmist samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Menetluskulud paluvad apellandid jätta vastustaja kanda.
Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme (TsMS § 392 lg 1 p-d 1, 2, 3, 4; § 436 lg-d 1, 2, 3; § 438 lg 1). Maakohus ei selgitanud välja asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Kuna maakohus ei viinud läbi piisavat eelmenetlust ja rikkus selgitamiskohustust, tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostjad juhtisid tähelepanu asjaolule, et hageja ei ole kahju hüvitamise nõude eeldusi tõendanud, mistõttu ei ole neil võimalik anda oma lõplikku seisukohta, kas ja millises ulatuses nad hagi tunnistavad. Hageja ei ole tõendanud, mitu lammast koerte puremise järel hukkus. Hageja politseis antud ütlused ja väärteomenetluse lõpetamise määruses fikseeritud hukkunud loomade arv (kolm) ei ühti hagiavalduses ja hagiavalduse täpsustuses märgitud hukkunud lammaste arvuga (kuus). Samuti ei selgu, kuidas kujunes kahju suuruseks lammaste eest 840 eurot (kas tegemist on hukkunud lammaste maksumusega ja kui, siis mitme lamba maksumusega, või hõlmab kahju ka saamata jäänud uttede mahetoetust). Lisaks ei ole hageja tõendanud oma väidet, et hukkunud või hädatapetud loomade näol oli tegemist tiinete uttedega. Kostjad tõendasid PRIA-st saadud lammaste liikumise aruandega, et hageja loomad on ristandid ja et ükski hukkunud loom ei olnud tiine; 2) on kohus hinnanud tõendeid ebaõigesti ja on rajanud otsuse hageja paljasõnalistele ütlustele. Isegi kui kostjate süü oleks väärteomenetluses tõendamist leidnud, jääb arusaamatuks, millistele tõenditele tuginedes tegi kohus kindlaks, mitu looma teo tagajärjel hukkus ja millele tuginedes luges kohus ühe looma maksumuseks 140 eurot; 3) on kohus rikkunud põhjendamiskohustust (TsMS § 436 lg 1; § 442 lg 8). Otsusest ei nähtu, millistest materiaalõigusnormidest kohus lähtus. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvestanud kostjate väiteid, et väärteomenetluses tegelikult ei tuvastatud, et tegemist on nende koertega. Uurija lõpetas väärteomenetluse seetõttu, et kostjad olid nõus õigusrahu huvides hüvitama hagejale 200 eurot. See ei tähenda süü omaksvõttu. Samuti ei nähtu, miks kohus ei arvestanud kostjate esitatud tõendeid selle kohta, et ka hilisemalt on samas paigas toimunud sarnaste koerte ründeid, kuid tegemist ei olnud kostjate koertega, ja tõendeid hageja lammaste liikumise kohta, mis kinnitavad hageja poolt järjekindlat loomapidamiseeskirjade rikkumist; 4) on põhjendatud kahtlus, et kohus ei kohaldanud õigesti ka materiaalõigust. Kohus on jätnud hinnangu andmata kostjate vastuväidetele ja tõenditele, mis kinnitavad hageja enda osa kahju tekkimisel, eelkõige tema poolt loomapidamiseeskirjade järjekindlat rikkumist; 5) tulnuks menetluskulud jaotada proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Viru Maakohtu 9. septembri 2021 otsus tuleb tühistada ning asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
6.TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (vt Riigikohtu lahend nr 2-1356825, p 11). TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.
Antud asjas on maakohus jätnud otsuse sisuliselt põhjendamata. Riigikohus on lahendi nr 3-21-131-14 p-s 17 asunud seisukohale, et rikkumisena TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause tähenduses saab käsitleda ka olukorda, kui esimese astme kohus ei ole võtnud seisukohta asjas tähtsate asjaolude kohta.
7.Maakohus menetles hagi lihtmenetluse sätete järgi. TsMS § 405 lg 1 p 9 võib kohus sellisel juhul teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Vastavalt TsMS § 444 lg-le 2, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-23-16 p-s 16 asunud seisukohale, et TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud kohtu õigus piirduda lihtmenetluse asjades tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega, ei tähenda, et kohus võib kohtuotsuses piirduda üksnes asjas hinnatud tõendite loetlemisega. See tähendab, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta. Samas peab maakohus TsMS § 442 lg 8 esimese lause ja TsMS § 444 lg 2 mõtte kohaselt otsuses siiski märkima, missuguseid poolte väidetud asjaolusid ta tuvastatuks ei lugenud ning missuguseid poolte esitatud tõendeid ei arvestanud. Eelnev on oluline lihtmenetluse asjades tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni korras edasikaebamise õiguse tagamiseks. Põhjendamiskohustuse olulises ulatuses rikkumine kujutab endast menetlusõiguse normi olulist rikkumist TsMS § 656 lg 1 p 5 mõttes, mis toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks arutamiseks saatmise (vt Kõve. V, Järvekülg. I, jt. Tsiviilkohtupidamise seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. § 444 komm 3.3.b). Praeguses asjas mõistis maakohus R. Rajalt ja J. Kasemetsalt solidaarselt OÜ Cabadaba kasuks välja 840 eurot (vt maakohtu otsuse resolutsiooni p 2). Kohtuotsuse põhjendav koosneb ühest lausest: „Asja materjalidega (sh väärteoasja nr 2590,20,001240) on tõendatud, et kostjatele kuuluvate koerte rünnaku tõttu kahjustati hageja vara.“ Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse põhjendav osa ei vasta TsMS § 444 lg-s 2 ettenähtud nõuetele ehk maakohtu otsus on sisuliselt põhjendamata. Maakohtu otsuse ühelauselisest põhjendusest ei ole võimalik aru saada, millisel õiguslikul alusel on hageja nõue rahuldatud, millistel asjaoludel vastutavad kostjad solidaarselt, milles seisneb hageja vara kahjustamine ning kuidas on kujunenud kahjusumma suurus. Ringkonnakohus nõustub kostjate seisukohaga, et otsuse põhjendamiskohustuse rikkumine (põhjenduste puudumine) on tingitud maakohtu poolt eelmenetluse puudulikust läbiviimisest. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus eelloetletud menetlusõiguse normide olulised rikkumised kõrvaldama. Vastasel korral ei ole muu hulgas tagatud menetlusosalise õigus kaevata kohtuotsuse peale apellatsiooni korras edasi.
8.TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.