19.jaanuaril 2023. a kell 11.00, Tallinn, Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-22-12017
Tsiviilasi
T V maksejõuetusavaldus
Menetlusosalised ja nende
võlgnik T V (isikukood xxx, rahvastikuregistrijärgne elukoht xxx, e-post xxx); võlgniku lepinguline esindaja Kaupo Süvaoja (isikukood xxx, Süvaoja & Partnerid Õigusbüroo osaühing, registrikood 14080712, asukoht Tanuma 16, Tallinn, e-post xxx, xxx); usaldusisik/pankrotihaldur Martin Krupp (Saneerimismenetluse osaühing, asukoht Estonia pst 1, Tallinn 10143, e-post [email protected]).
esindajad, pankrotihaldur
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada T V maksejõuetusavaldus.
2.Välja kuulutada T V pankrot 19. jaanuaril 2023. a kell 11.00.
3.Algatada T V kohustustest vabastamise menetlus.
4.Kohtumäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
5.Nimetada pankrotihalduriks/usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel Martin Krupp (Saneerimismenetluse osaühing, asukoht Estonia pst 1, Tallinn 10143, e-post [email protected]).
6.Võlausaldajate esimene üldkoosolek pidada virtuaalselt 20. veebruaril 2023. a algusega kell 12.00 Harju Maakohtu virtuaalsaalis: [email protected]. Võlausaldajate esimesest üldkoosolekust osa võtta soovivatel isikutel saata teade virtuaalistungile kutse saamiseks aadressil: [email protected], märkides taotlusele muu hulgas tsiviilasja number 2-22-12017.
8.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
9.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 8 nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lg 1 sätestatud dokumentidega kohtule.
10.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
11.T V’le võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik
1.T V esitas Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse. Maksejõuetusavalduse kohaselt on puudub võlgnikul vara, võlgniku sissetulekuks on töötasu 850 eurot kuus ja Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav hüvitis 366.42 eurot. Võlgniku väidetel on tal igakuiselt võimalik tasuda võlgnevuste katteks 450 eurot. Võlgnikul on täitmata kohustused 9 võlausaldaja ees kokku summas 38 265.54 eurot. Võlgniku selgituse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tervise halvenemine ja sellest tulenevalt pikaaegne haiguslehel viibimine, millest tulenevalt ei olnud võimalik võlgnevusi tasuda. Võlgniku makseraskused said alguse 2021. a. Täiendavalt esitatud seisukohas on võlgnik välja toonud, et võlgnik näeb võimalust lõpetada menetlus kompromissiga. Võlgnik toob täiendavalt välja, et maksejõuetusavalduse esitamise ajal ei teadnud võlgnik, et ta omab ühisvara. Võlgnik on esitanud avalduse abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Võlgnik soovib oma pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse alustamist või võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Võlgnik on seisukohal, et juhul, kui kohus otsustab pankroti kasuks, taotleb võlgnik kohustustest vabastamist.
2.Harju Maakohus on 20.10.2022 pankrotihalduriks/usaldusisikuks Martin Kruppi.
määrustega
nimetanud
ajutiseks
2-22-12017
3.Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt nähtub rahvastikuregistri andmetest, et võlgnik on abielus alates xxx.a L O-V ́ga. Varasemalt on võlgnik olnud abielus kahel korral. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnikul kolm täisealist last. Usaldusisik märgib, et võlgnik on maksejõuetusavalduses kui ka usaldusisiku päringu vastuses avaldanud mitteõigeid andmeid. Võlgnik ei ole välja toonud andmeid võlgniku abikaasa kohta ega ka kinnisvara kohta. Usaldusisik on teinud võlgniku varade ja kohustuste välja selgitamiseks teabenõude võlgnikule ning päringud krediidiasutustestesse, liisinguandjatele, Transpordiametisse, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Maksu- ja Tolliametisse ja Eesti Väärtpaberikeskusele. Vastavalt võlgnikult saadud teabele ja usaldusisiku poolt kolmandatele isikutele tehtud päringute vastuste tulemusena on usaldusisik tuvastanud, et võlgnikul on vara väärtusega kuni 19 500 eurot. Võlgniku sissetulekuteks on töötasu T OÜ-lt 850 eurot kuus ja pension 398.01 eurot kuus. Kinnistusraamatu andmetel kuulub võlgnikule kinnistu registriosa nr xxx, asukohaga xxx maakond, 100% elamumaa, pindalaga 1331,0 m2. Kinnistu on ühisomandis L O-V ́ga. Hinnangulist väärtust võlgnik öelda ei osanud. Kinnistul elab võlgniku abikaasa ning selgituste kohaselt vajab kinnistu remonti. Maa-ameti hinnastatistika kohaselt on keskmine kinnistute m2 hind antud piirkonnas 378.14 eurot ja minimaalne 27.51 eurot. Usaldusisik on vaadanud teiste võõrandatavate kinnistute hindasid antud piirkonnas ning kinnistu hinnanguline väärtus võiks olla ca 39 000 eurot. Kuna kinnistu täpne seisukord ei ole usaldusisikule teada, siis võib kinnistu väärtus olla väiksem. Liiklusregistris on võlgniku nimel sõiduk BMW 518, registreerimismärgiga xxx, 1984. a. Sõiduki registrikanne on peatatud 01.10.2014. a. Varasemalt on võlgnikule kuulunud Chrysler Grand Voyager, registrimärgiga xxx, 2004. a. ja Tiki Treiler C-300LP, registrimärgiga xxx, 2010. a, millised on võõrandatud 23.07.2022 H K ́ile, kes omakorda võõrandas sõiduki 03.08.2022 sõiduki K K ́ile. Kasutajaks on jäänud võlgnik. Võlgnik on avaldanud, et elab koos H K ́iga. Võlgnikul on täitmata kohustusi kokku summas 32 530.23 eurot, s.h sissenõutavaks muutunud 26 585.67 eurot. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik usaldusisiku hinnangul püsivalt maksejõuetu. Usaldusisikule teadaolevate andmete kohaselt on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis kinnistu registriosa nr xxx, asukohaga xxx maakond, 100% elamumaa, pindalaga 1331,0 m2. Kinnistu hinnanguliseks väärtuseks võib olla ca 39 000 eurot. Teadaolevaid kohustusi on kokku summas 32 710.64 eurot (sh sissenõutavaks muutunud 26 766.08 eurot). Võlgniku selgituste kohaselt on makseraskused tekkinud seoses tervisliku seisundi halvenemisega 2021. a.
2-22-12017 Võlgnik on kohtule esitatud maksejõuetuseavalduses jätnud kohtu otsustada, kas kuulutada välja pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus või algatada võlgade ümberkujundamise menetlus. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks hooletu finantskäitumine. Võlgnik on võtnud erinevaid tarbe -ja väikelaene, kuid laenude tagasimaksmiseks ei olnud vastavat sissetulekut. Samuti märgib usaldusisik, et võlgnik on jätnud välja toomata, et tema ja tema abikaasa ühisomandis on kinnisvara. Selgituste kohaselt on jäänud abielu lahutamata ning ühisvara jagamata. Võlgnik ei ole allkirjastanud vara- ja võlanimekirja, kuna viibib haiglas. Lähtudes eeltoodust ja FIMS § 17 ja § 45 ning PankrS § 1 ja § 31 on usaldusisik seisukohal, et välja tuleks kuulutada T V, isikukood xxx, pankrot ning pankroti väljakuulutamisel algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pankroti väljakuulutamise korral on usaldusisik nõus jätkama pankrotihaldurina. Kuna võlgniku pankrotivara moodustub alles pärast ühisvara jagamist, siis puudub pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivara. II Kohtumääruse põhjendused
4.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 1 lg s sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti.
2-22-12017 PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
5.Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus ja võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb rahuldada.
6.Võlgniku vara väärtuseks on hinnanguliselt 19 500 eurot. Võlgnikule kuulub pool ühisomandisse kuuluvast kinnistust asukohaga xxx maakond, 100% elamumaa, pindalaga 1331,0 m2. Usaldusisik on aruandes välja toonud, et kinnistu hinnanguline väärtus võiks olla umbes 39 000 eurot. Liiklusregistri andmetel on võlgniku nimele registreeritud sõiduk BMW 518, registreerimismärgiga xxx, 1984. a, sõiduki registrikanne on peatatud 01.10.2014. Võlgniku sissetulekuteks on töötasu T OÜ-lt 850 eurot kuus ja pension 398.01 eurot kuus. Võlgniku täitmata kohustuste suuruseks on kokku 32 710.64 eurot (sh sissenõutavaks muutunud 26 766.08 eurot). Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku pankrotivara moodustub alles pärast ühisvara jagamist, mistõttu moodustub pankrotivara alles pärast ühisvara jagamist. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku vara hinnangulises väärtuses summas 19 500 eurot ei kata võlgniku kohustusi summas 32 710.64 eurot, samuti ei võimalda võlgniku sissetulek täita olemasolevaid kohustusi. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et võlgnikule kuuluv vara ja igakuine sissetulek ei võimalda rahuldada võlausaldajate nõudeid, on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
7.Võlgnik on maksejõuetusavalduses avaldanud soovi pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse alustamist või alternatiivselt võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. FiMS § 19 lg 1 sätestab, et kohus algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et võlgnik ei ole makseraskustes, vaid tema püsiv maksejõuetuse on välja kujunenud, puudub alus võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Seetõttu otsustab kohus võlgniku pankroti väljakuulutamise üle. Tulenevalt asjaolust, et võlgnikule kuulub vara, mille hinnanguline väärtus on 19 500 eurot, millest on võimalik moodustada pankrotivara, mille arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes PankrS 31 lg 1, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada.
8.PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal.
2-22-12017
Usaldusisik on oma aruandes välja toonud, et Kinnistusraamatu andmetel kuulub võlgnikule ja L O-V ühisvarana kinnistu registriosa nr xxx, asukohaga xxx maakond, 100% elamumaa, pindalaga 1331,0 m2. Kinnistul elab võlgniku abikaasa ning selgituste kohaselt vajab kinnistu remonti. Maa-ameti hinnastatistika kohaselt on keskmine kinnistute m2 hind antud piirkonnas 378.14 eurot ja minimaalne 27.51 eurot. Usaldusisik on vaadanud teiste võõrandatavate kinnistute hindasid antud piirkonnas ning kinnistu hinnanguline väärtus võiks olla ca 39 000 eurot. Kuna kinnistu täpne seisukord ei ole usaldusisikule teada, siis võib kinnistu väärtus olla väiksem. Liiklusregistri andmetel on võlgnikule kuulunud Chrysler Grand Voyager, registrimärgiga xxx, 2004. a ja Tiki Treiler C-300LP, registrimärgiga xxx, 2010. a, millised on võõrandatud 23.07.2022 H K ́ile, kes omakorda võõrandas sõiduki 03.08.2022 sõiduki K K ́ile. Sõidukite kasutajaks on jäänud võlgnik, võlgnik on avaldanud, et elab koos H K ́iga.
9.Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. FiMS § 27 lg 4 sätestab, et võlgnik peab FiMS § 27 lõikes 3 sätestatud juhul pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks olema avaldanud tahet maksejõuetusavalduses või andnud eelnevalt nõusoleku, välja arvatud, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja, kes on taotlenud võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgnik on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks, kuid oma avalduses võlgnik ei kinnita, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ning ta kohustub täitma FiMS § 47 nimetatud kohustusi. FiMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FiMS § 45 lg 2 sätestab, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei esine aluseid, mis takistaksid võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamist. Kohtu hinnangul ei esine FiMS § 47 ja 49 lg 5 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot FiMS § 45 lg 1 alusel välja kuulutada ja samaaegselt algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.
10.Kohus selgitab võlgnikule, et FiMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FiMS § 50 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
11.PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku selgituse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tervise halvenemine ja sellest tulenevalt pikaaegne haiguslehel viibimine, millest tulenevalt ei olnud võimalik võlgnevusi tasuda. Võlgniku makseraskused said alguse 2021. a.
2-22-12017 Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks hooletu finantskäitumine, kuna võlgnik on võtnud erinevaid tarbe- ja väikelaene omamata laenude tagasimaksmiseks vastavat sissetulekut. Samuti märgib usaldusisik, et võlgnik on jätnud välja toomata, et tema ja tema abikaasa ühisomandis on kinnisvara. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana.
12.Kohus selgitab T V, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni kohustustest vabastamise menetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui T V soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek.
13.Kohus selgitab T V, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. T V tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.
14.Martin Krupp on andnud pankrotihalduriks/usaldusisikuks.