Tsiviilasja number
2-06-8084
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja Margo Klaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.12.2008, Tallinn
Tsiviilasi
Ljudmila Legu, Marina Buiko, Mikhail Koulakovi, Laine Kiili,Kiira Parre, Olev Lindre, Vello Kulli, Peeter Kaasiku, ABG Ehitusgrupp OÜ, Valdeko Vende, Sergei Sabanovi ja Jüri Tammela hagi Aleksandr Gude vastu kahju hüvitamiseks Harju Maakohtu 19.12.2007 otsus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ljudmila Legu, Marina Buiko, Mikhail Koulakovi, Laine Kiili, Kiira Parre, Olev Lindre, Anne Kulli, Peeter Kaasiku, ABG Ehitusgrupp OÜ, Valdeko Vende, Sergei Sabanovi ja Jüri Tammela apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
01.12.2008
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad Ljudmila Legu (ik xxxxxxxxxxx; xxxxxxx xx- xx xxxxxxx); Marina Buiko (ik xxxxxxxxxxx; xxxxxxx xxx-xxx xxxxxxx); Mikhail Koulakov (ik xxxxxxxxxxx; xxxxxxxx x-xx xxxxxxx); Laine Kiil (ik xxxxxxxxxxx; xxxxxxxx xxx xx-xx xxxxxxx); Kiira Parre (ik xxxxxxxxxxx; xxxxxx xxx xx xxxxxxx); Olev Lindre (ik xxxxxxxxxxx; xxxx xxxx, xxxxxxxx, xxxxxx-xxxxxx xxxx); Anne Kull (Vello Kulli õigusjärglane); Peeter Kaasik (ik xxxxxxxxxxx; xxxxxx xxxx, xxxxxxx xxx xx, xxxxxxxx, xxxxxx xxxx); ABG Ehitusgrupp OÜ (registrikood 11023837; Andrese 1, Järveküla, Harjumaa, Rae vald) ja tema seaduslik esindaja Gunnar Prems; Valdeko Vende (ik xxxxxxxxxxx; xxxxx xx-x xxxxxxx); Sergei Sabanov (ik xxxxxxxxxxx; xxxxxxx xxx-xx xxxxxxx); Jüri Tammela (ik xxxxxxxxxxx; xxxx xxxx x-x, xxxxxxx)
ja hagejate volitatud esindaja advokaat Kristina Schotter; Kostja Aleksandr Gude (ik xxxxxxxxxxx; xxxxxxxx xxxx xxxxxxx)
Jätta Harju Maakohtu 19.12.2007 otsus muutmata, arvestades ka käesolevas otsuses toodud motiive. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta hagejate kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik Hagejad on AS Laferme endised aktsionärid. AS Laferme kaasaktsionär Hans Luik tegi kõigile AS Laferme aktsionäridele pakkumise neile kuuluvate aktsiate talle müümiseks. Hagejad andsid vastavalt pakkumisele aktsiate müügikorraldused neile kuuluvate AS Laferme aktsiate müügiks ning müügihind pidi laekuma hagejate arvelduskontodele 18.01.2006. Aktsiate ülekannete tegemine ja müügihinna laekumine oli takistatud kuni 14.03.2006, kuna Harju Maakohtu 02.01.2006 hagi tagamise määrusega tsiviilasjas 2-05-23417 oli kuni määruse Ringkonnakohtu poolt tühistamiseni 14.03.2006, keelatud kõigi AS Laferme aktsiate võõrandamine, koormamine ning muul viisil käsutamine. Kostja taotletud alusetu hagi tagamise tulemusena on hagejad kandnud kahju. Hagi tagamine rikkus hagejate põhiõigusi nende vara suhtes. Kostja kuritarvitas talle seadusega antud võimalust taotleda hagi tagamist, AS Laferme teiste aktsionäride suhtes tahtlikult kahju tekitamise eesmärgil. Kahjuna perioodi eest, mil hagejad ei saanud kasutada neile laekuma pidanud raha, tuleb hüvitada tavapärane raha kasutamise tasu VÕS § 94 sätestatud intressi 2,25% aastas, ulatuses. Eeltoodu põhjal palusid hagejad mõista kostjalt välja kahju 18.01.2006-14.03.2006 Ljudmila Legu kasuks 577,50 krooni, Marina Buiko kasuks 1 039,50 krooni, Mikhail Koulakovi kasuks 1 819,10 krooni, Laine Kiili kasuks 519,75 krooni, Kiira Parre kasuks 866,25 krooni, Olev Lindre kasuks 4244,60 krooni, Vello Kulli (Anne Kulli õiguseelneja) kasuks 2 670,90 krooni, Peeter Kaasiku kasuks 572,65 krooni, ABG Ehitusgrupp OÜ kasuks 2 598,75 krooni, Valdeko Vende kasuks 2 252,25 krooni, Sergei Sabanovi kasuks 216,55 krooni ja Jüri Tammela kasuks 3 378,35 krooni. Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt puudub nõudel õiguslik alus. Hagejad rikkusid hea usu põhimõtet, mille kohaselt seadus keelab käitumise, mille eesmärgiks on kahju tekitamine teisele poolele. Kostja käitumises puudub õigusvastasus. Kostja kasutas talle menetlusseadusega antud õigust ja esitas taotluse hagi tagamiseks. Puudub lepinguvälise kahju hüvitamise aluseks olev kostja süü kahju võimalikus tekkimises. Kahju ei ole tõendatud. Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et Tallinna Ringkonnakohus tühistas 14.03.2006 määrusega Harju Maakohtu 02.01.2006 määruse tsiviilasjas 2/227-27514/05, millega keelati hagi tagamise korras AS-il Laferme aktsiate võõrandamine, koormamine ning muul viisil käsutamine. Vaidlus on selles, kas antud asjaoludel tekkis hagejatel kahju, mida kostja peaks hüvitama. Hagejad peavad õigusrikkumisega tekitatud kahju hüvitamise 2(7)
eeldusena tõendama kostja käitumise õigusvastasuse, kahju tekkimise ning põhjusliku seose kostja käitumise, milleks oli hagi tagamise avalduse esitamine, ja kahju vahel. TsMS § 391 lg 1 p 2 kohaselt peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui ilmneb, et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise nõue või hagi tagamise alus. Antud sätte tõlgendamisel tuleb arvestada, millistel juhtudel ja millise kahju eest peaks vastutama isik, kelle taotluse alusel hagi tagati ja hiljem kõrgema astme kohtu poolt hagi tagamine tühistati. Kohtumenetlus on isikule tema õiguse või huvi kaitseks seadusega garanteeritud võimalus asja lahendamiseks. Seega ei saa hagi tagamise tühistamine kõrgema astme kohtu poolt olla alati aluseks kostja vastutusele. Hagi materjalist nähtuvalt esitas kostja AS Laferme aktsionärina 23.12.2005 hagi Hans Luige, Indrek Meltsase, Rita Urbanovitsi ja AS Laferme vastu ostueesõiguse tunnustamiseks AS Laferme aktsiate suhtes ja 30.12.2005 hagi AS Laferme aktsionäride 17.12.2005 erakorralise üldkoosoleku otsuste, millega muudeti põhikirja selliselt, et välistati aktsionäride ostueesõiguse teostamine, tühisuse tuvastamiseks ning taotluse hagi tagamiseks. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 14.03.2006 määrusega Harju Maakohtu 02.01.2006 määruse, millega hagi tagati. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt ei olnud hagis kirjeldatud asjaoludel hagi tagamine põhjendatud, kuna Aleksandr Gude ei põhistanud ostueesõiguse teostamise tahte ulatust. Samas märkis ringkonnakohus, et ei võta arvesse määruskaebuse esitajate (hagejad) väiteid, et hagi tagamine tuleks tühistada põhjusel, et hagi rahuldamine on objektiivselt võimatu ja Aleksandr Gudel ei saa olla hagetud õigusi. Ringkonnakohus leidis, et kuivõrd maakohus on hagi menetlusse võtnud, on alust arvata, et tagamise abinõu kohaldamine otsustati hagi rahuldamise teoreetilist võimalikkust eeldades. TsÜS § 138 lg 1 ja 2 sätestatu kohaselt tuleb oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kostja ei rikkunud heas usus toimimise põhimõtet, kui esitas hagi tagamise taotluse tema poolt esiletoodud asjaoludel. Kostja vastutaks hagi tagamisega tekkinud tagajärgede eest juhul, kui kostja oleks loonud hagi tagamise taotluses valemulje tegelikest asjaoludest, midagi varjanud või võltsinud. Hagejad ei toonud esile asjaolusid, millest nähtuks kostja selline käitumine hagi tagamise taotluse esitamisel. Ainuüksi asjaolu, et kõrgema astme kohus tühistas kohaldatud hagi tagamise abinõu, ei saa olla kostjal kahju hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks. Hagejad leidsid, et neil tekkis kahju saamatajäänud tulu näol, mida nad oleks võinud teenida raha laekumise viivituse ajal pangas hoiustades või edasi laenates. Saamata jäänud tulu hüvitamise eritingimuseks on kahju tekitaja süü. Kostja käitumises puudus hagi tagamise avalduse esitamisel õigusvastasus ja süü. Puudub hagiavalduses esile toodud asjaoludest tulenevalt eeldus kostjalt kahju hüvitamise nõudmiseks, mistõttu kohus ei pidanud vajalikuks analüüsida kahjunõude sisu. Hagejate esiletoodud asjaolud ei võimalda neil lugeda kahju tekkinuks VÕS § 128 lg 2-4 mõttes. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hagejad palusid apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus asus ebaõigesti seisukohale, et hagi tagamisega tekitatud kahju kuuluks taotleja poolt tema hagi hilisema rahuldamata jätmise korral hüvitamisele üksnes piiratud juhtudel. TsMS §-s 391 kohaselt kuulub hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju taotleja poolt hüvitamisele alati, kui hagi rahuldamata jääb. Kuna tagamist taotlenud isiku hagi jäi rahuldamata, kuulub tagamisega tekitatud kahju TsMS § 391 lg 1 p 1 alusel hüvitamisele. Kohus tõlgendas TsMS § 391 lg 1 p 2 ebaõigesti ja kitsendavalt. Kohus järeldas ekslikult, et hagi tagamise taotlejal tekib kahju hüvitamise kohustus üksnes siis, kui ta on rikkunud TsÜS § 138 lg-tes 1 ja 2 sätestatud heas usus toimimise põhimõtet. Kohtuotsuse seisukoht ei
3(7)
ole seadusega kooskõlas. Kui kostja oleks hagi tagamise taotluses midagi võltsinud või loonud kohtul ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, oleks tegemist kriminaalvastutuse kohaldamise alusega võltsimise või kelmuse tunnustel. Kostja rikkus heas usus toimimise põhimõtet, taotledes kahe aktsia suhtes ostueesõiguse teostamiseks nõuet esitades teadlikult üle 100 menetlusvälise isiku aktsiate arestimist. TsMS § 391 sätestab, et hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju kuulub tagamist taotlenud isiku poolt hüvitamisele, kui puudus hagi tagamise nõue või hagi tagamise alus (lg 1 p 2) või kui hagi jäetakse rahuldamata (lg 1 p 1). Kohtu tõlgenduse aktsepteerimisel muutuks TsMS §-le 391 sisutühjaks, sest kui taotleja esitab taotluses valeandmeid või paneb toime mingi muu õigusvastase teo, saaks nõude esitada VÕS § 1043 alusel ning puuduks vajadus TsMS § 391 järele. Õige ei ole otsuse seisukoht, et ainuüksi asjaolu, et kõrgema astme kohus tühistas hagi tagamise abinõu, ei saa olla kostjal kahju hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks. Ringkonnakohus tühistas hagi tagamise põhjusel, et puudus alus selliseks hagi tagamiseks. Ringkonnakohtu põhjendustest nähtuvalt ei olnud alust kahe aktsionäri vastu esitatud hagi ja ka aktsiaseltsi üldkoosoleku otsuste vaidlustamise hagi tagamiseks arestida kõikide aktsionäride aktsiaid. Ülaltoodust tulenevalt on tuvastatud, et hagi tagamise alus puudus ning hagi tuli TsMS § 391 lg 1 p 2 alusel rahuldada. Kohus jättis ebaõigesti kohaldamata TsMS § 391 lg 1 p 1. TsMS § 391 lg 1 p 1 kohaselt peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata. Kostja hagiavaldused tsiviilasjas, kus hagi tagamist kohaldati, jäeti rahuldamata ning kohtuotsus on jõustunud. Kohus uuendas käesoleva asja arutamise 06.06.2007 määrusega põhjusel, et puudus jõustunud kohtulahend kostja esitatud hagi rahuldamata jätmise kohta ning enne vastava hagi rahuldamata jätmise kohtuotsuse jõustumist ei olevat käesolevas asjas võimalik otsust teha. Otsuses jättis kohus nimetatud asjaolu TsMS § 391 lg 1 p 1 käsitluses tähelepanuta. Kohus rajas otsuse ekslikult mõistetud asjaoludele. Kohus mõistis valesti seda, et tsiviilasjas nr 2-05-23417 (2/227-27514/05), mille raames Aleksandr Gude taotlusel hagi tagamiseks hagejate aktsiad arestiti, ei olnud hagejad üldse menetlusosalised, neil puudus väidete esitamise võimalus ja seega ringkonnakohus ei saanud hagejate väiteid arvesse võtta ega arvestamata jätta. Kohus märkis ekslikult, et vaidlust ei ole, et Tallinna Ringkonnakohus tühistas 14.03.2006 määrusega Harju Maakohtu 02.01.2006 määruse tsiviilasjas nr 2/22727514/05, millega keelati hagi tagamise korras AS-il Laferme aktsiate võõrandamine, koormamine ning muul viisil käsutamine. Tegelikkuses tühistas ringkonnakohus maakohtu seatud hagi tagamise, millega keelati AS-i Laferme aktsiate võõrandamine, koormamine ja muul viisil käsutamine. Ülakirjeldatud asjaolud on hagi lahendamisel määrava tähendusega, hagi aluseks olevate asjaolude väära mõistmise tõttu jõudis kohus ebaõige kohtulahendini. Kohus märkis ekslikult, et Pjotr Jelissejev ja Natalja Dmitrieva loobusid nõuetest ja kohus lõpetas nende suhtes menetluse. Nimetatud isikud ei ole hagejateks olnud. TsMS § 391 annab teisele poolele õiguse nõuda hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist. ”Teist poolt” ei tule mõista üksnes hagimenetluse teise poolena, vaid hagi tagamise avalduse teist poolt ehk isikut, kelle õigusi hagi tagamise taotluses paluti piirata ja piirati. Isegi kui antud sätet tõlgendada viisil, et selle alusel saaks nõude esitada üksnes kostja, on menetlusvälisel isikul õigus nõuda talle hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist lepinguvälise kahju hüvitamise sätete alusel. Kui seadusandja tunnistab isiku, kelle õigusi hagi tagamisega piiratakse, õigust esitada hagi tema vara arestist vabastamiseks (TsMS § 378 lg 1 p 6, TMS § 222), ei saa eitada selle isiku õigust esitada nõuet talle arestimisega tekitatud kahju hüvitamiseks (menetlusvälise isiku õigus esitada hagi vara arestist vabastamiseks on tunnustatud Riigikohtu määrustes nr 3-2-1-116-96 ja nr 3-2-1-127-06). Kohus ei põhjendanud, miks ta leidis, et kostja käitumises puudus õigusvastasus ja süü ning miks
4(7)
hagejate nõue kahju hüvitamiseks deliktiõiguse alusel tuleb jätta rahuldamata. Otsuses puudub nõude sisuline analüüs ja järelduste põhjendus. Kohus ei analüüsinud hagejate lepinguvälise kahju hüvitamise nõuet TsMS § 391 lg 1 p 1 väliselt. Delikti üldkoosseisul põhineva vastutuse korral on VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine õigusvastane kui kahju põhjustati kannatanu omandi rikkumisega. Õigusvastasuse kindlakstegemiseks tuleb hinnata, kas omandiõigust rikuti või mitte. Kostja taotles hagi tagamiseks keelata kõigi AS Laferme aktsionäride neile kuuluvate aktsiate käsutamise, omamata ja esitamata antud isikute vastu ühtegi nõuet. Hagejad ei nõustunud, et kostja käitumises puudus õigusvastasus. Kostja ei tõendanud süü puudumist ning kohus kohaldas süü puudumist järeldades ebaõigesti tõendamiskoormise reegleid, samuti rikkus kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Kohus ei viidanud tõenditele, mille alusel ta kostja süü puudumise tuvastas. Kostja taotles teadlikult käsutuskeeldu kõigile AS Laferme aktsiatele (640 968 aktsiale turuväärtuses 224 338 000 krooni) ning soovis teadlikult piirata üle 100 aktsionäri omandiõigust. Kostja oli teadlik AS Laferme aktsiate suhtes hagi tagamise taotlemise ajal toimunud avalikust pakkumismenetlusest, samuti sellest, et aktsiate müügikorraldusi oli andnud väga suur hulk AS Laferme aktsionäre. Kohus jättis kostja süü puudumist järeldades antud asjaolu ebaõigesti arvestamata. Kohtuotsus ei vasta TsMS § 442 lg 8 nõuetele. Vastus apellatsioonkaebusele Aleksandr Gude ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik Tallinna Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 19.12.2007 otsuse. Jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata ning rahuldas vastuapellatsioonkaebuse. Hagejad esitasid kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Riigikohus tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 18.04.2008 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 19.12.2007 maakohtu otsus on lõppjärelduses õige ning otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. TsMS § 391 reguleerib hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist kohtumenetluse poolte vahel ja ei ole kohaldatav neil juhtudel, kui hagi tagamisega tekitatakse kahju isikule, kes ei olnud selles menetluses pooleks. TsMS § 391 eesmärk on hüvitada muu hulgas teisele poolele hagi tagamist taotlenud poole tekitatud kahju, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega. Kuna hagejad ei olnud menetlusosalised tsiviilasjas, kus kostja esitas taotluse AS Laferme aktsiatega tehingute tegemise keelamiseks, ei saa kostja vastutada hagejate ees TsMS § 391 alusel. Menetlusosaliseks mitteoleval isikul on võimalik täitemenetluse seadustiku § 222 lg-te 1 ja 3 kohaselt esitada sissenõudja ja võlgniku vastu hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks. Kui isikule kuuluv asi pole arestitud, kuid keelatud on teha sellega toiminguid ja tehinguid, siis taotleb isik temale kuuluva asja vabastamist kasutus- ja käsutuskeelu alt. Sellise hagi rahuldamisel tühistab kohus toimingute ja tehingute tegemise keelu. Kohtumenetluse pooleks mitteolevale isikule hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuete eeldustele kuuluvad kohaldamisele VÕS 53. peatüki sätted ning sellist liiki vastutuse ulatus on reguleeritud VÕS
5(7)
VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 4 järgi on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Vaidlust ei ole selles, et kostja esitas kohtule taotluse hagi tagamiseks, mille alusel keelati hagi tagamise korras AS Laferme aktsiate võõrandamine, koormamine ning muul viisil käsutamine. Teo tagajärje osas on hagejad tuginenud väitele, et neile on tekkinud kahju saamata jäänud tulu näol, kuna nad oleksid võinud aktsiate eest saadava raha paigutada panga tähtajalisele hoiusele. Kolleegium leiab, et põhjuslik seos teo ja tagajärje osas on olemas, kuna ilma kostja vastava taotluseta ei oleks kohus hagi taganud, mis takistas aktsiate müügilepingute sõlmimist ja täitmist ning sealtkaudu raha saamist ja intressitulu teenimist. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 127 lg 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Seega on deliktivastutuse puhul puhtmajandusliku kahju hüvitamine piiratud rikutud sätte kaitseulatusega. VÕS § 127 lg-t 2 tuleb kohaldada ka lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamise juhtudel. See tähendab, et vaatamata põhjusliku seose olemasolule kostja teo ja hageja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4), ei pruugi kostja kahju tekitamise eest lõppkokkuvõttes deliktiõiguslikult vastutada juhul, kui õigusvastase teo tegemise keelu eesmärgiks ei olnud sellise kahjuliku tagajärje ärahoidmine, nagu hagejal esines. Seejuures tuleb keelu eesmärgi kindlakstegemisel muuhulgas arvestada sellega, kuivõrd ettenähtav oli kahjulik tagajärg mõistlikule isikule. Kolleegium leiab, et mõistlikule inimesele ei olnud ettenähtav, et hagejad kõik paigutavad kohe neile laekunud raha panka tähtajalisele hoiusele. Hagejad ei ole hagiavalduses ka tuginenud asjaolule, et nad kõik 2 kuud hiljem laekunud raha oleks paigutanud raha tähtajalisele hoiusele. Seda ei kinnitanud ringkonnakohtu istungil ka hagejate esindaja. Osa hagejatest on seletanud hoopis, et plaanisid raha kasutada suuremate ostude tegemiseks. Kolleegiumi arvates on intressitulu saamise võimalusest ilmjäämise näol tegemist puhtmajandusliku kahjuga, mille hüvitamist ei saa lepinguvälise vastutuse korral reeglina nõuda. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus oma lahendites 3-2-1-123-05 ja 3-2-153-06. Riigikohus on leidnud, et hageja õigused lepingu järgi on üldjuhul suuremas ulatuses kaitstud, kus muu hulgas hüvitatakse ka puhtmajanduslik kahju, esmajoones saamata jäänud tulu näol. Deliktiõiguse järgi on aga esmajoones kaitstud konkreetsed õigushüved mitte vara tervikuna ning puhtmajandusliku kahju hüvitamist üldjuhul nõuda ei saa. Kuigi ühe isiku tegu võib olla teise isiku kahju põhjuseks, ei tähenda see seadusest tulenevalt alati seda, et põhjusliku seose olemasolul tuleks hüvitisnõue rahuldada. VÕS § 127 lg 2 kuulub kohaldamisele ka lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamise juhtumitel. See tähendab, et kostja ei pruugi kahju tekitamise eest lõppkokkuvõttes vastutada juhul kui õigusvastase teo tegemise keelu eesmärgiks ei olnud sellise kahjuliku tagajärje ärahoidmine, nagu esines hagejatel. Deliktide puhul, kus teo õigusvastasus tuleneb kahjulikust tagajärjest (sealhulgas ka VÕS § 1045 lg 1 p 5, millele tuginevad hagejad käesolevas vaidluses), on üldjuhul seaduse kaitse-eesmärk VÕS § 127 lg 2 mõtte kohaselt piiritletud VÕS-i 7. ptk vastavate sätetega, mis reguleerivad hüvitisnõude ulatust kahjustatud õigusobjektide liikide kaupa (VÕS §-d 129-132). Deliktide puhul, mida VÕS 7 ptk ei reguleeri, tuleb vastutuse
6(7)
ulatumine puhtmajandusliku kahjuni tuvastada rikutud kaitsenormi tõlgendamise teel. Hüvitatav puhtmajanduslik kahju peab jääma kaitsenormi piiresse, mille määrab kindlaks normi objektiivne eesmärk ja seadusandja subjektiivne tahe. Kolleegiumi arvates ei ole omandiõiguse kaitseks kehtestatud normi kaitse-eesmärgiks omandiõiguse omaja rikastamine ja tema majandusliku heaolu suurendamine, milleks antud juhul olnuks väidetavate intresside teenimine saadud müügitulult. Seeläbi ei ole põhjendatav teiste isikute põhiõiguste, milleks on ka efektiivne kohtukaebeõigus, piiramine. Omandiõiguse rikkumist keelava sätte eesmärgiks on tagada, et isikute omand on puutumatu ning ilma seadusest tuleneva aluseta ei toimuks omandi hävitamist või kahjustamist. Käesolevas vaidluses ei ole küsimus selles, et hagejate omandis olnud aktsiate väärtus oleks vähenenud või nende omand mingil muul viisil kahjustunud. Eeltoodu alusel leiab kolleegium, et intressitulu saamise võimaluse kaotamine kui puhtmajanduslik kahju ei kuulu deliktivastutuse puhul hüvitamisele. Kuna hagi rahuldamiseks esitatud kujul puudub õiguslik alus, siis ei tõusetu küsimust kahju suurusest ja selle tõendamisest, samuti puudub vajadus võtta seisukohta teo õigusvastasuse ja kostja võimaliku süü kohta. Seetõttu ei analüüsi kolleegium ka poolte sellekohaseid väiteid. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hagejate kanda.
Reet Allikvere
Ulvi Loonurm
Margo Klaar
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.