Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Mare Kõlvart
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.12.2007a,Kentmanni kohtumaja ,Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-8084
Tsiviilasi
L L,M B,M K,L K,K P,O L,V K,P K,AOÜ,V V, S S ja J T hagi A Gvastu kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hagejad L L (ik xxx,eluk.xxx),M B (ik xx,elukoht xxx),M K (ikxxx,elukoht xxx),L K (ik xxx,elukoht xxx),K P (ik xxx,elukoht xxx),O L (ik xxx,elukoht xxx),V K (ik xxx,elukoht xxx),P K (ik xxx,elukoht xx),AOÜ (reg kood xxxasukoht xxx) juhatuse liige G P ,V V (xxx,elukoht xxx),S S (ik xxx,elukoht xxx),J T (ik xxx,elukoht xx) Hagejate volitatud esindaja advokaat K Schotter
esindajad
Kostja A G(ik xxx,elukoht xxx) Kohtuistungi toimumise aeg
13.11.2007 a. avalik istung
Kohtuistungil osalesid
Hagejad S S ,J T Hagejate esindaja advokaat K Schotter Kostja A G Kostja esindaja vandeadvokaat M Tiiman
Jätta L L,M B,M K,L K,K P,O L, V K, P K, AOÜ,V V,S S ja J T hagi A hüvitamiseks rahuldamata.
Kohtukulude jaotus
G vastu kahju
Jätta menetluskulud hagejate kanda.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates,kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt on hagejateks AS L endised aktsionärid,kelle nimel on hagi kohtusse esitanud esindaja . AS L kaasaktsionär HL tegi kõigile AS L aktsionäridele pakkumise neile kuuluvate aktsiate talle müümiseks.Hagejad andsid vastavalt pakkumisele aktsiate müügikorraldused neile kuuluvate AS L aktsiate müügiks HL,ning müügihind pidi laekuma arvelduskontodele 18.01.2006 a. Aktsiate ülekannete tegemine ja müügihinna laekumine oli takistatud kuni 14.03.2006 a. seoses sellega ,et Harju Maakohtu 02.01.2006 a. hagi tagamise määrusega tsiviilasjas 2-05-23417 oli kuni määruse Ringkonnakohtu poolt tühistamiseni 14.03.2006 a., keelatud kõigi AS L aktsiate võõrandamine ,koormamine ning muul viisil käsutamine.Kostja poolt taotletud alusetu hagi tagamise tulemusena on hagejad kandnud kahju.Hagi tagamine rikkus hagejate põhiõigusi nende vara suhtes.Kostja oli talle seadusega antud võimalust, taotleda hagi tagamist,kuritarvitanud AS L teiste aktsionäride suhtes tahtlikult kahju tekitamise eesmärgil.Hagejad on seisukohal,et nende kahjuna ,perioodi eest,mil nad ei saanud kasutada neile laekuma pidanud raha,tuleb hüvitada tavapärane raha kasutamise tasu VÕS § 94 sätestatud intressi 2,25 % aastas,ulatuses.Hagejad paluvad kostjalt välja mõista kahju alates 18.01.2006 kuni 14.03.2006 a. L L kasuks 577.50 krooni,M B kasuks 1039.50 krooni,M K kasuks 1819,10 krooni,L K kasuks 519.75 krooni,K P kasuks 866.25 krooni,O L kasuks 4244.60 krooni,V K kasuks 2670.90 krooni,P K kasuks 572.65 krooni,AOÜ kasuks 2598.75 krooni,V V kasuks 2252.25 krooni,S S kasuks 216.55 krooni,J T kasuks 3378.35 krooni. Kahju hüvitamise nõude õigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 127 lg.1,§ 128 lg.2 ja 4, § 1043,§ 1045 lg.1.p.5. Hagejate esindaja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu.Nõudel puudub õiguslik alus.Hagejad on rikkunud hea usu põhimõtet,mille kohaselt seadus keelab käitumise ,mille eesmärgiks on kahju tekitamine teisele poolele.Kostja käitumises puudub õigusvastasus.Kostja on kasutanud talle menetlusseadusega antud õigust ja esitanud taotluse hagi tagamiseks.Puudub lepinguvälise kahju hüvitamise aluseks o kostja süü kahju võimalikus tekkimises.Kahju ei ole tõendatud.Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
Menetluse käik 04.04.2006 a. kohtule laekunud hagi on esitatud 18 hageja nimel lepingulise esindaja poolt.Menetluse käigus on selgunud: H S on surnud ,tema pärija abikaasa M S on 19.07.2006 teatanud kohtule nõude puudumisest kostja vastu (tlk 83-84). Kirjalikud kinnitused nõuete puudumise kohta kostja vastu on esitanud J T 10.04.2006 (tlk 43),M L 3.08.2006 (tlk 108),A K 03.08.2006 (tlk 109),P J 31.07.2007 (tlk 110),N D 07.08.2006 (tlk 111). Kõigi nimetatud hagejate osas lõpetas kohus menetluse. Kostja taotlusel kohustas kohus asja lahendamiseks tähendust omavate asjaolude selgitamiseks osalema kohtuistungil hagejaid isiklikult. Hageja O A kohtusse ei ilmunud,kohtukutse on isiklikult kätte saanud.Kostja taotlusel jättis kohus hagi tema nõude osas läbivaatamata. Hageja S G teatas kohtule nõude puudumisest kostja vastu,mistõttu kohus lõpetas menetluse .
Kohtuotsuse põhjendused Kohus ,tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega,uurinud esitatud tõendeid,hinnanud tõendeid kogumis ,leidis,et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vaidlust ei ole selles,et Tallinna Ringkonnakohus 14.03.2006 a. määrusega tühistas Harju Maakohtu 2.01.2006 a. määruse tsiviilasjas 2/227-27514/05 ,millega keelati hagi tagamise korras AS-l L aktsiate võõrandamine ,koormamine ning muul viisil käsutamine.Poolte vahel on vaidlus selles,kas antud asjaoludel on hagejatel tekkinud kahju,mida kostja peaks hüvitama. Hagejad on seisukohal,et ajavahemikul 18.01.2006-14.03.2006 a. ,mil tehingud nende aktsiatega olid takistatud,ei saanud nad kasutada neile laekuma pidanud raha ,mistõttu tuleks neile hüvitada VÕS § 94 sätestatud intress suurusega 2,25 % aastas. Hagejad leiavad,et kostja,esitades kohtule taotluse hagi tagamiseks, on ttsenud teadlikult ja tahtlikult kõikidele aktsionäridele kahju tekitamise eesmärgil ning rikkunud seega hagejate õigust nende omandi käsutamiseks. TsMS § 230 lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagejate arvates on nende omandi rikkumine õigusvastane VÕS § 1043 ja § 1045 lg.1.p.5 järgi. VÕS § 1043 sätestab ,et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama ,kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg.1 p.5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis,kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Seega peab hageja õigusrikkumisega tekitatud kahju hüvitamise eeldusena tõendama kostja käitumise õigusvastasuse,kahju tekkimise ning põhjusliku seose kostja käitumise ,milleks oli hagi tagamise avalduse esitamine,ja kahju vahel.
TsMS § 391 lg.1 p.2 kohaselt peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju,kui ilmneb,et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise nõue või hagi tagamise alus. Kohus leiab,et antud seadusesätte tõlgendamisel tuleb arvestada ,millistel juhtudel ja millise kahju eest peaks vastutama isik,kelle taotluse alusel on hagi tagatud ja hiljem kõrgema astme kohtu poolt hagi tagamine tühistatud. Kohus leiab,et kohtumenetlus on isikule tema õiguse või huvi kaitseks seadusega garanteeritud võimalus asja lahendamiseks .Seega ei saa hagi tagamise tühistamine kõrgema astme kohtu poolt olla alati aluseks kostja vastutusele. Hagimaterjalist nähtuvalt on kostja, AS L aktsionärina 23.12.2005 esitanud hagi HL,KM ,R U ja AS L vastu ostueesõiguse tunnustamiseks AS L aktsia suhtes ja 30.12.2005 a. esitanud kohtule hagiavalduse AS L aktsionäride 17.12.2005 a. erakorralise üldkoosoleku otsuste,millega muudeti põhikirja selliselt,et välistati aktsionäride ostueesõiguse teostamine,tühisuse tuvastamiseks ja taotluse hagi tagamiseks. Tallinna Ringkonnakohus, määrusega 14.03.2006 a. tühistas Harju Maakohtu 2.01.2006 a. määruse,millega hagi tagati.Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt ei olnud hagis kirjeldatud asjaoludel hagi tagamine põhjendatud ,kuna A. G ei olnud põhistanud ostueesõiguse teostamise tahte ulatust.Samas märkis Ringkonnakohus,et ei võta arvesse määruskaebuse esitajate (antud asjas hageja) väiteid selle kohta ,et hagi tagamine tuleks tühistada põhjusel,et hagi rahuldamine on objektiivselt võimatu ja A.G ei saa olla hagetud õigusi.Ringkonnakohus leidis,et kuivõrd kohus (Harju Maakohus) on hagi juba menetlusse võtnud,siis on alust arvata ,et tagamise abinõu kohaldamine otsustati hagi rahuldamise teoreetilist võimalikkust eeldades. TsÜS § 138 lg.1 ja 2 sätestatu kohaselt tuleb oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus.Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil,samuti selliselt,et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.Seega ei ole mitte igasugune oma õiguste ,sealhulgas tsiviilprotsessiõiguste teostamine igal juhul õigusvastane. Kohus on seisukohal,et kostja ei ole rikkunud heas usus toimimise põhimõtet,kui esitas hagi tagamise taotluse tema poolt esiletoodud asjaoludel.Kostja vastutaks hagi tagamisega tekkinud tagajärgede eest juhul,kui kostja oleks loonud hagi tagamise taotluses valemulje tegelikest asjaoludest,midagi varjanud või võltsinud. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid,millest nähtuks kostja selline käitumine hagi tagamise taotluse esitamisel. Kohus leiab,et ainuüksi asjaolu,et kõrgema astme kohus tühistas kohaldatud hagi tagamise abinõu,ei saa olla kostjal kahju hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks hageja ees. Hagejad on tuginenud varalise kahju tekkimisele ,mis VÕS § 128 lg.2 kohaselt võib seisneda otseses varalises kahjus, aga ka saamata jäänud tulus.Hagejad leiavad,et neil on tekkinud kahju saamatajäänud tulu näol, mida nad oleks võinud teenida raha laekumise viivituse ajal pangas hoiustades või edasi laenates. Saamata jäänud tulu hüvitamise eritingimuseks on kahju tekitaja süü. Kohtu hinnangul puudus kostja käitumises hagi tagamise avalduse esitamisel õigusvastasus ja süü. Kohus on seisukohal,et antud juhul puudub hageja poolt hagiavalduses esile toodud asjaoludest tulenevalt eeldus kostjalt kahju hüvitamise nõudmiseks,mistõttu ei pea vajalikuks analüüsida kahjunõude sisu.
Kohus leiab,et hageja poolt esiletoodud asjaolud ei võimalda tal lugeda kahju tekkinuks VÕS § 128 lg.2-4 mõttes. VÕS § 1050 lg.1 kohaselt vabaneb kostja vastutusest,kui ta tõendab,et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Eeltoodud asjaoludel tuleb hagi jätta rahuldamata.
Mare Kõlvart kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.