Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

27.detsembril 2004.a. esitas AS A.T. varasema kaubamärgi nr 37336 „Smile+kujutis” (taotluse nr M200101872, esitamise kuupäev 07.detsember 2001.a.) omanik Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi tööstusomandi apellatsioonikomisjonile (apellatsioonikomisjon) vaidlustusavalduse Patendiameti otsuse nr 7/M200301802 kaubamärgi „Lady Smiler+kujutis” registreerimise tühistamise kohta. 22.märtsil 2007.a. apellatsioonikomisjoni otsusega nr 839-o rahuldati täielikult vaidlustusavaldus kaubamärgi registreerimine klassis nr 25 ning kohustati Patendiametit asja uuesti menetlema. II. Hageja seisukohad. AS B (hageja) ei nõustunud apellatsioonikomisjoni otsusega ning hagimenetluses põhjendatakse oma seisukohti alljärgnevalt: - apellatsioonkomisjoni otsuses ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et esineksid Kaubamärgiseaduse (KaMS) § 10 lg 2 kaubamärgi registreerimise keeldumise aluseid (puuduvad tõendid tarbijate eksitamise või kaubamärkide äravahetamise tõenäosuse olemasolu kohta; väär on apellatsioonkomisjoni otsus selle kohta, et kaubamärgi „Lady Smiler+kujutis” kutsub tarbijates esile assotsiatsioone kaubamärgiga „Smile+kujutis”; - kaubamärkidel „Lady Smiler+kujutis” ja „Smile+kujutis” on visuaalselt, semantiliselt ja foneetiliselt erinevad (kaubamärgid on täiesti erinevad oma tervikliku kujunduse poolest, erinevad kirjutatud sõna ja selle sõna kalligraafilise šrifti tõttu; võõrkeelsed sõnad võivad jääda tarbijale arusaamatuks, tarbijad võivad sõnade tähendust tõlgendada erinevalt; sõnaline osa on erinev, erinev on sõnade arv ja ka sõnade „smile” ja „smiler” pikkus ning tähendus, nende erinev hääldamine) ning need asjaolud eristavad kaubamärke üksteisest, välistavad nende segiajamise tarbijate poolt ja omavahelise assotsieeruvuse. - kaubamärkide vahel puudub assotsieerumine, hageja kirjeldab, et kaubamärgi „Lady Smiler+kujutis” on Eesti turul aktiivselt olnud alates 2001 aastast ja müügis suuremates kettides, mille tulemusena on nad saavutanud tarbijate seas üldtuntuse ja on suurenenud kaubamärgi eritusvõime. Kaubamärgi „Smile” all olevad kaubad on müügil samades müügikettides, kuid erinevates tootekategooriates. - hageja palub hinnata kaubamärgi „Lady Smiler+kujutis” üldtuntust, mis on samuti aluseks kaubamärgile õiguskaitse andmisel. Nimetatud kaubamärk on üldtuntud nii tarbijate , kui ka nende kaupade või teenuste jaotusvõrgus tegutsevate isikute sektoris. Üldtuntud kaubamärkidel on oluliselt suurem eritusvõime ja kõrgem reputatsioon turul. - hagimenetluses taotletakse teha kindlaks kaubamärgi „Lady Smiler+kujutis” õiguskaitset välistava asjaolu puudumine, tühistada apellatsioonikomisjoni otsus nr 839-o ning jätta jõusse Patendiameti otsus kaubamärgitaotluse nr M200301802 „Lady Smiler+kujutis” registreerimise klassis nr 25. III. Kostja vastus. AS A.T. (kostja) vaidleb hagiavaldusele vastu: - kostja nimele on 22.01.2003.a. registreeritud kaubamärk „Smile+kuju” klassis 3, 6, 16, 20, 21, 25, 35; - kaubamärgid on äravahetamiseni sarnased, kui seda kasutatakse sarnaste kaupade/teenuste tähistamiseks ning see meenutab varasemat kaubamärki sedavõrd lähedaselt, et tekib tõenäosus, et tarbijaid eksitatakse kaupade/teenuste päritolu osas, samuti on tõenäoline tarbijate poolt kaubamärkide äravahetamine samas ka kaubamärkide assotsieerumine - võrreldavas kaubamärgis on domineeriv sõna „Smiler” kuna sõna ”Lady” on kaubamärgi mittekaitstav osa ja näitab kaupade sihtgruppi, kelledeks antud juhul on naised. - viidates 14.07.2005.a. Euroopa esimese astme kohtu otsusele nr T-312/03 SELENIUM leiab kostja, et kui kaubamärk koosneb nii sõnalisest kui ka kujunduslikust elemendist, on kaubamärgi sõnaline osa eristusvõimelisem, kuna keskmisel tarbijal on lihtsam öelda nende kaupade nime kui kirjeldada kaubamärgi kujunduslikku elementi. Ka antud juhul jääb tarbijal kaubamärkide kujunduslik külg tahaplaanile ja oma osa mängivad just sõnad „Smile” ja „Smiler”; visuaalselt eristab neid kaubamärke ainult „r” sõna lõpus. See muudatus ei ole piisav kaubamärkide teineteisest eristamiseks ja selline erinevus on väheoluline; kostja arvates on kaubamärkide

foneetiline ja visuaalne sarnasus piisav selleks, et pidada tõenäoliseks kaubamärkide omavahelist assotsieerimist ning nende segiajamist tarbija poolt ja seetõttu vastuolu KaMS § 10 lg 1 p 2. - kaubamärki „Smiler+kuju” taotletakse varasema kaubamärgiga identsetele kaupadele, s.h. peakatete ja jalatsite osas ning antud juhul on tegemist identsete ja samaliigiliste kaupadega - hageja poolt on toodete markeerimiseks kasutatud näiteks ka lihtsalt „Lady Smiler” kuna kuju on keeruline sokkidele sisse kududa, kasutatud on isegi sõnaühendit „Smile Active”, mis võib muutuda kaubamärkide segiajamise aluseks, kuid välistab nende eristatavuse; - kostja märgib, et 2001.a. see tähendab täpselt samast aastast, millal AS A.T. esitas kaubamärgi „Smile + kuju” registreerimiseks, see avaldati ka Patendiameti kodulehel ning seega võib öelda, et hageja oli teadlik sellisest varasemast kaubamärgist. - AS-i B esitatud andmed ei tõenda kaubamärgi „Lady Smiler+kuju” üldtuntust, kuna puudub ülevaade kui suure osa turust moodustavad AS-i B toodetud sokid võrreldes teiste tootjate pakutavate sokkidega, samuti ei nähtu kaubamärgi kasutatamist aastate lõikes. Kuna hageja on kaubamärgist kasutanud erinevaid variatsioone, ei saa hinnata, millist varianti uuringus on kasutatud. IV. Hageja vastus kostja seisukohale: - kaubamärgi registreerimine ei ole vastuolus KaMS § 10 lg 1 p 2 –ga ja puuduvad alused kaubamärgi mitteregistreerimiseks. Tarbija tajub kaubamärki kui visuaalset ja foneetilist tervikut ning ei tükelda seda üksikuteks elementideks, kõnealuse kaubamärgi puhul on nendeks peamisteks elementideks sõnad Lady Smiler ja värviline kaubamärgi tervikkujundus; tähis Smile on laialdase kasutamisega ja seega tuleb kaubamärki analüüsida erinevate elementide kaudu, eelkõige kaubamärgil olevate sõnaliste ja visuaalsete elementidega. - kaubamärk „Lady Smiler”+kujutis” on Eestis üldtuntud ja seetõttu puudub tarbijate eksitamise tõenäosus; - kaubamärgi Lady Smile+kujutis, kaubamärgiekspertiisi tulemusena selgus, et varasemalt on juba esitatud kaubamärgitaotlus „Smile+kujutis”, mille tulemusena hageja oli esialgselt on plaanist sunnitud loobuma ning kasutusele võeti sama kujundusega, kuid muudetud sõnastusega kaubamärk „Lady Smiler+kujutis”, need asjaolud on juhuslikku laadi; - vaidluses tuleb lähtuda Patendiametile esitatud kaubamärkide reproduktsioonist, mitte jaemüügist ostetud kaupade tähistusest. V. Kostja vastus hageja seisukohale: - hageja seisukoht, et tarbija tajub kaubamärki kui tervikut ning ei tükelda seda osadeks jääb arusaamatuks, sest järgmisena väidab hageja, et tarbija jätab kaubamärgist meelde just domineerivad elemendid; - AS B (hageja) kaubamärgi puhul ei saa rääkida värvilisest tervikkujundusest, kuna tegemist on must-valge kaubamärgiga; - Hageja kaubamärgi puhul ei saagi väita, et see algab mingi sõnaga (hageja poolt viidatud sõna”Lady”-ga) sest tegemist on kujundatud märgiga, mille koosseisus olevad sõnad ei asetse järjestikusel viisil s.t. nii, et sõnade järjekord oleks võimalik kindlaks määrata. - Kostja ei nõustu ka muude hageja vastuses esitatud seisukohtadega, leiab et AS A.T. ei ole andnud AS-le B nõusolekut sõna Smile või Smiler kasutamiseks kaubamärgina ja seega on AS B rikkunud kaubamärgi Smile+kujutis ainuõigust. VI. Kohtuotsuse põhjendused. VI.1 Kohus, tutvunud poolte poolt kohtule esitatud kirjalikke seisukohtadega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Patendiameti kaubamärgi registreerimise 27.09.2004.a. otsusega nr 7/M200301802, esitamise kuupäevaga 17.11.2003.a. on AS B taotlusel registreeritud kaubamärk „Lady Smiler+kujutis” klassis nr 25 s.o. rõivad, jalatsid, peakatted (tl. 9). 22.01.2003.a. on registreerimistaotluse M200101872, taotluse esitamise kuupäevaga 07.12.2001.a. on AS A.T. nimele registreeritud kaubamärk „Smile+kujutis” klassides 3,6,16,20,21,25,35. (tl.18).

Seega on AS B nimele registreeritud kaubamärk „Lady Smiler+kujtis” klassis 25, kui ka AS A. T. nimele registreeritud kaubamärk „Smile+kujutis” muuhulgas ka klassis 25. AS A.T. esitas vaidlustusavalduse apellatsioonikomisjonile, mis 22. märtsi 2007.a. otsusega rahuldati ning tühistati kaubamärgi „Lady Smiler+kuju” registreerimise otsus klassis 25 täielikult ja kohustati Patendiametit asja uuesti menetlema. VI.2 Hageja ja kostja vaidlevad selle üle, kas antud asjas esinevad kaubamärgi õiguskaitset välistavaid asjaolusid ning lähtuvalt sellest seavad sõltuvusse apellatsioonikomisjoni otsuse nr 839-o kehtivuse. Samas ei ole esitatud nõuet tunnistada kaubamärgi „Lady Smiler+kujutis” kasutamine kaupade turustamisel ebaseaduslikuks ja kohustada poolt selle nime all kaupade müüki lõpetama, s.o. teostada kaubamärgile KaMS § 14 sätestatud ainuõigust. Kohtule on poolte nõuded ja seisukohad selged ning antud asja on võimalik menetleda kirjalikus menetluses, milleks ka pooled on omapoolse nõusoleku andnud ( tl.8; 92). VI.3 Antud vaidluseset reguleerivaks õigusnormiks on KaMS § 10 lg 1 p 2, mis sätestab, et õiguskaitset ei saa kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga”. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et antud juhul tuleb varasemaks kaubamärgiks KaMS § 10 lg 1 p 2 mõttes lugeda 22.01.2003.a. AS-i A.T. nimele registreeritud kombineeritud kaubamärk „Smile+kujutis”. KaMS § 11 lg 1 p 2 kohaselt on varasemaks kaubamärgiks registreeritud kaubamärk, kui taotluse esitamisekuupäev või prioriteedikuupäev on varasem. Seega tuleb kohtul hinnata, kas kaubamärk „Lady Smiler+kujutis” (hilisem kaubamärk) on identne või sarnane kaubamärgiga „Smile+kujutis” (varasema kaubamärgiga). VI.4 KaMS § 3 kohaselt on kaubamärk tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Esiteks hindab kohus kaubamärkide „Lady Smiler+kujund” ja „Smile+kujund” identsust. Kaubamärkide identsuse hindamisel nõustub kohus hageja seisukohaga, et vaadeldavatel kaubamärkidel on erinevused. Erinevused on eelkõige tervikliku kujunduse poolest. Kaubamärk „Smile+kujutis” on tavaliste trükitähtedega kujundatud sõna, mis on paigutatud ovaalsesse ringi, Lady Smiler + kujutis kujutab endast ristkülikus ovaalses ringis kalligraafilise šriftiga kujundatud sõna „Lady”, mille all sõna „Smiler”, seega on erinevus kujunduslikes elementides. Ainuüksi juba need kirjeldatud erinevused välitavad kaubamärkide identsuse ja seega ei saa neid kaubamärke pidada äravahetamiseni sarnasteks kaubamärkideks. Ülalkirjeldatud erinevuste tõttu ei nõustu kohus kostja seisukohaga, et tegemist on äravahetamiseni sarnaste kaubamärkidega põhjusel, et kaubamärgid meenutavad üksteist sedavõrd lähedaselt, et võib viia tarbijaid eksitusse. VI.5 Hinnates kaubamärkide sarnasust, ei nõustu kohus hageja seisukohaga kaubamärkide erinevuse suhtes. Kohus, välistades küll kaubamärkide identsuse, asub seisukohale, et tegemist on sarnaste kaubamärkidega. Kohus nõustub siinjuures apellatsioonikomisjoni otsuse (tl.50-52) seisukohaga, et võrreldavate kaubamärkide kujundis on sarnaseid elemente, mis omavad domineerivat mõju kaubamärgi üldmuljele. Kohus on seisukohal, et hinnates võrreldavaid kaubamärke, tuleb lähtuda eelkõige sõnadest „Smiler” ja „Smile”, mille kaudu need kaubamärgid talletuvad keskmise tarbija mällu. Kohus nõustub apellatsioonkomisjoni otsusega selles, et pööramata tähelepanu nende sõnade tähendusele, tuleb kaubamärgi võrdlemisel hinnata eelkõige sõnade kuju, seejuures sõnade kuju sarnastel toodetel, milleks antud juhul on klassi 25 kantud tooted. Kohus loeb üldteada asjaoluks, et keskmisele tavatarbijale jääb meelde ainult sõna tüvi. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud sõna „Lady”-ga seotud kaubamärkide registreeringutele (tl.21-23) on selgelt märgitud, et kaubamärgi registreerimine ei anna ainuõigust sõna „Lady”

kasutamiseks. Kohus, nõustudes küll asjaoluga, et sõna „Lady” ei ole kaubamärgina eraldi kaitstav, tõdeb, et mitmeosalisel kaubamärgil ei saa sellest sõnast mööda vaadata, vaid hinnata tuleb kaubamärki kui tervikut. Euroopa Esimese astme kohus on kohtuasjas T-359/02 (Chum Ldt vs Siseturu Ühtlustamise Amet) ei saa mitmeosalist kaubamärki, millel on sõnaline osa ja kujutisosa, pidada sarnaseks teise kaubamärgiga, mis on identne või sarnane mitmeosalise kaubamärgi ühe osaga, välja arvatud juhul, kui viimane on mitmeosalistest kaubamärgist jäävast tervikmuljest domineeriv koostisosa. Võrreldavatel kaubamärkidel on domineerivaks osaks sõna „Lady”. Seega on võrreldavad kaubamärgid on sarnased. VI.6 Kohus on eelmenetluses tuvastanud, et kostja esitas kaubamärgi registreerimistaotluse M200101872 „Smile+kuju” 07.12.2001.a. Hageja on võtnud omaks asjaolu, et esitades Patendiametile 09.08.2002 kaubamärk „Lady Smile+kujutis” registreerimistaotluse nr M200201197 selgus kaubamärgiekspertiisi käigus, et varasemalt on Patendiametile esitatud kaubamärgitaotlus M200101872 „Smile + kujutis” mille tulemusena oli hageja sunnitud loobuma oma esialgse kaubamärgi „Lady Smile+kuju” registreerimisest ning kasutausele võtma sama kujundi, kuid muudetud sõnastusega kaubamärgi „Lady Smiler+kuju”. (tl.108). Kohus leiab, et kui hageja teadis juba enne kaubamärgi registreerimist teise sarnase nimega kaubamärgi olemasolust, oleks ta pidanud muutma oma kaubamärgi nime selgelt eristatavaks. Selgelt eristatavaks ei saa lugeda nime ka juhul, kui see pole küll sarnane, kuid on eksitavalt sarnane sama nimega (RK 3-2-1-157-05, ärinime kohta). Kuna kaubamärk ja ärinimi on oma olemuselt sarnased, tuleb kaubamärgi suhtes kohaldada samu põhimõtteid, mis ärinime osas. Seega isegi juhul, kui asuda seisukohale, et kaubamärgid „Smile + kuju” ja „Lady Smiler+kuju” ei saa pidada sarnasteks kaubamärkideks, on tegemist eksitavalt sarnaste kaubamärkidega. Isegi kui lähtuda eeldusest, et korrektse häälduse korral on kaubamärgi nimed oma kõla poolest erinevad, on nad visuaalselt ja sisult sarnased. VI.7 Euroopa Esimese astme kohus on kohtuasjas T-115/02 (Avex Inc vs. Siseturu Ühtlustamise Amet) p 17 tuleb segiajamise tõenäosuse hindamisel lähtuda sellest, kuidas asjaomane avalikkus vaidlusaluseid tähiseid ning kaupu tajub, võttes arvesse kaupade sarnasust. Kaubamärkide võrdlemisel nende sarnasuse tuvastamiseks, tuleb välja selgitada assotsiatsioonid, mis tekivad kaubamärgiga kokku puutudes. Kuna võrreldavad kaubamärgid on eksitavalt sarnased, siis tavatarbijale meenub kaubamärk Smile, lisamata sinna juurde täiendavat kujundeid või tähti. See nimetatud asjaolu võib tarbija viia kaubamärkide äravahetamiseni ja eksitamiseni. VI.8 Kuna kohus on eelnevates punktides tuvastanud kaubamärgi „Lady Smiler+kujutis” sarnasuse varasema kaubamärgi „Smile+kujutis” ning on tõenäoline nende kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, leiab kohus, et kaubamärgitaotluse „Lady Smiler+kujutis” registreerimisel esineb õiguskaitset välistav asjaolu ja jätab apellatsioonkomisjoni otsuse nr 839o muutmata. VI.9 Hageja on taotlenud ka kaubamärgi „Lady Smiler+kujutis” üldtuntuse tuvastamist. Kehtiva KaMS § 7 lg 1 kohaselt tuvastab kohus kaubamärgi üldtuntust kaubamärgiomaniku nõudel. Kaubamärgi üldtuntust tunnistatakse ainult juhul, kui see on seotud kaubamärgi õiguskaitsealase hagi või kaebuse menetlusega. Kuna kohus jätab apellatsioonkomisjoni otsuse nr 839-o tühistamata, ei saa AS-i B lugeda kaubamärgi „Lady Smiler+kujutis” omanikuks ja seega pole kohtul alust AS-i B taotluse alusel kaubamärgi üldtuntust hinnata. ------Hagiavalduses toodud alused ei ole piisavad kaubamärgi „Lady Smiler+kuju” üldtuntuse tunnistamiseks. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et millise kaubamärgiga sokkide osas on uuringud läbi viidud ja et kuna antud juhul on vaidlus kaubamärgi Lady Smiler+kuju osas, oleks tulnud analüüsida üksnes selle kaubamärgiga markeeritud tooteid. Seega jätab kohus kaubamärgi Lady Smiler+kuju üldtuntuks tunnistamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi

rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ele Liiv Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.