2-08-86358
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtunik
Meeli Kaur
Määruse tegemise aeg ja koht
17. detsember 2008.a, Tallinn kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-08-86358
Tsiviilasi
BOÜ hagi OÜA vastu lepingute tühisuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kande parandamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
4 442 277.32 krooni
Menetlustoiming
hagi tagamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende
Hageja BOÜ (registrikood xxx, asukoht xxx)
esindajad
Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Urmas Ustav ja advokaat Margus Poola (Advokaadibüroo LEXTAL, Rävala
pst
4,
10143
Tallinn,
elektronpost
[email protected] ja [email protected]) Kostja OÜA(registrikood xxx, asukoht xxx)
kinnistule
nimetusega
Xxx,
asukohaga
Xxx(kinnistusregistri
registriosa number xxx) BOÜ (registrikood xxx) kasuks.
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud 16.12.2008 esitas BOÜ (hageja) maakohtule hagi OÜA(kostja) vastu lepingute tühisuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kande parandamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks. Hagis esitatud nõude aluseks on poolte vahel 20.11.2008 sõlmitud nõuete loovutamise leping, kinnistu müügileping ja asjaõiguslepingud (edaspidi leping), millega hageja müüs kostjale kinnistu Xxx, asukohaga Xxx hinnaga 4 442 277.32 krooni. Ühes hagiavaldusega on hageja esitanud hagi tagamise avalduse, milles palub teha Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa xxx (Xxx kinnistu, asukohaga Xxxlinn) kolmandasse jakku käsutamise keelumärge hageja kasuks. Hageja on seisukohal, et hagi tagamine on vältimatult vajalik, kuivõrd hagi tagamata jätmine kahjustab hageja õigusi ning võib oluliselt raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Tulenevalt asjaoludest, kuidas kostja vara omandas, on hageja veendunud, et kostja võõrandab hagi tagamata jäämisel Xxx kinnistu esimesel võimalusel heausksele kolmandale isikule, muutes sellega kohtuotsuse täitmise võimatuks. Hageja leiab, et hagi tagamine on proportsionaalne ja ei piira ülemäära kostja õigusi. Kostja on Xxx kinnistu omandanud läbi tehingu, mille allkirjastasid kostja juhatuse liige ja ainuosanik AK ning viimase tütre abikaasa EK(hageja nimel). Tehtud tehing oli ilmselgelt tehtud alla turuhinna. Hageja ainuosanikku ega ka teist juhatuse liiget ei ole tehingu tegemisest informeeritud ning hageja ainuosanik ei ole tehingu tegemiseks nõusolekut andnud. Kostja ainuosanik ja juhatuse liige AK on hageja ainuosanikule AB suuliselt kinnitanud, et kostja plaanib Xxx kinnistu igal juhul enne 2008. aasta lõppu Xxx XXX arendavale XXX SAS-ile võõrandada. Xxx sadama võõrandamine nimetatud isikule oli ka hageja kui Xxx kinnistu omaniku eesmärgiks. Selles osas on hageja juhatuse liikme EK vahendusel XXX SAS-iga läbirääkimisi pidanud enam kui pool aastat. Seega on ilma käsutuskeeldu rakendamata väga tõenäoline, et kostja koostöös EK Xxx kinnistu lähimate nädalate jooksul võõrandab. Hageja märgib, et talle on Xxx kinnistu müügilepinguga tekitatud kahju vähemalt 28 000 000 Eesti krooni. On ilmselge, et kostja majanduslik seis ei võimalda seda kahju hüvitada (kostja netovara on peaaegu 3 korda väiksem hagejale tekitatud kahjust). Seega kui kostjal on võimalik enne kohtumenetluse lõppu Xxx kinnistu võõrandada, siis on tõenäoline, et hagejal ei ole võimalik Xxx kinnistu omanikuks saada ning kostja ei ole ka võimeline tekitatud kahju hüvitama. Maakohtu põhjendused Kohus leiab, et esitatud hagi tagamise avaldus kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul on hagi tagamise avaldus piisavalt põhistatud hagi tagamise abinõu rakendamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Tulenevalt TsMS § 377 lg 3 võib kohus tagada ka tuvastushagi. Hagi tagamise abinõu on kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine, muu hulgas vara käsutamise keelumärke tegemine vararegistris (TsMS § 378 lg 1 p 2). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg 1 p 3 alusel võib kinnistusraamatusse kanda märke omandi või piiratud asjaõiguse käsutamise täielikuks või osaliseks keelamiseks (keelumärge). TsMS § 378 lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks.
Kohus leiab, et kostjale kuuluvale kinnistule käsutamise keelumärke seadmine hageja kasuks on põhjendatud, võttes arvesse, et hagi aluseks on poolte vahel sõlmitud kinnistu müügilepingu võimalik tühisus, mille tuvastamisel tuleks tagasitäitmise korral kinnisomand hagejale tagasi kanda. Hageja on hagiavalduses esitanud ka sellekohase nõude. Hagi tagamata jätmise korral võib hagejale positiivse kohtulahendi täitmine osutuda võimatuks kui vaidlusalune kinnistu on võõrandatud kolmandatele isikutele. Arvestades hageja poolt hagis esitatud nõudeid leiab kohus, et kohaldatav hagi tagamise abinõu ei koorma kostjat ebamõistlikult, ega kahjusta tema huve kuni kohus on vaidlusalusele õigussuhtele andnud hinnangu. TsMS § 387 lg 1 järgi saadab kohus hagi tagamise määruse viivitamata täitmiseks registripidajale ja toimetab selle kätte kostjale. Kohus edastab määruse ka hagi tagamist taotlenud isikule. Määrus kinnistule keelumärgete tegemiseks tuleb edastada Harju Maakohtu kinnistusosakonnale (Pärnu mnt. 142, 11317 Tallinn).
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.