Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-09-23770

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

I Asjaolud ja menetluse käik BLIGosaühingu lepinguline esindaja esitas 22.05.2009 avalduse BLIGosaühingu pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 30.04.2009 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks Indrek L.

II Võlgniku pankrotiavalduse sisu Kohtule esitatud avalduse kohaselt on äriühingu põhitegevusalaks kinnisvara arendamine ja vahendamine. Võlgnikul ei ole hetkel ühtegi töötajat. Kinnistusraamatu andmetel kuulub võlgnikule 38 kinnisasja, millest suurem osa on koormatud hüpoteekidega võlgniku peamise võlausaldaja aktsiaselts (edaspidi AS) Parex Banka Eesti filiaal kasuks. 2008.a pidas võlgnik erinevate investoritega läbirääkimisi võlgnikule kuuluva XXX,XXXkinnistute võõrandamiseks koguhinnaga 110 000 000 krooni. Viimane müügipakkumine tehti nimetatud kinnistutele 10.10.2008 ja see oli jõus kuni 30.11.2008. 20.11.2008 sõlmis võlgniku endine juhatuse liige EKvõlgniku nimel müügilepingu võlgnikule kuuluva XXX kinnistu võõrandamiseks osaühingule AKON Varahaldus, mille ainuomanikuks ja juhatajaks on EKäi AK. XXX kinnistu müügihinnaks viidatud müügilepingus oli 4 442 277.32 krooni, mis tasuti väidetavalt tasaarvestuse teel. Kuna eelnimetatud kolm kinnistut moodustasid ühtse terviku ning kuna XXX kinnistul oli võlgniku poolt pakutud kinnistute komplektis keskne osa, siis ilma XXX kinnistuta ei olnud investorid huvitatud eelnimetatud kinnistuid omandama, mistõttu võlgniku poolt kavandatud müügitehing jäi ära.

2-09-23770 Võlgnik on seisukohal, et 20.11.2008 sõlmitud XXX kinnistu müügileping on tühine, kuivõrd EKei omandanud nimetatud lepingu sõlmimiseks volitust. 16.12.2008 esitas võlgnik Harju Maakohtule hagi nimetatud tehingu tühisuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusoleku saamiseks. Alates 2008. a detsembrist on võlgnik pidanud osaühinguga AVHläbirääkimisi XXX kinnistu osas kinnistusraamatu kande parandamiseks, kuid edutult. Samal ajal on peetud läbirääkimisi ka peamise võlausaldaja AS-ga Parex Banka Eesti filiaal võetud laenud tagasimakse tähtaja pikendamiseks. Ka viimased ei olnud edukad. Eeltoodud asjaolude, eelkõige võlgniku endise juhatuse liikme EKpoolt teostatud õigusvastase müügitehingu ning üldise majanduslanguse ja kinnisvaraturu halva olukorra tõttu on võlgnikul tekkinud makseraskused. Arvestades võlausaldajate huvide kaitsmise vajadust ning seadusest tulenevat kohustust, on võlgnik otsustanud esitada pankrotiavalduse. Võlgnikul tekkisid 2008. a teises pooles tõsisemad makseraskused, kuna 2008. a oktoobris ja novembris saabusid kolme AS-lt Parex Banka Eesti filiaal võetud laenude kogusummas 82 592 816 krooni tagastamise tähtajad. Tagastamise tähtaegadel puudusid võlgnikul laenude tagastamiseks ja intresside tasumiseks rahalised vahendid. Rahaliste vahendite puudus oli tingitud eelkõige eelnimetatud müügitehingu ärajäämine. Lisaks asjaolule, et võlgniku endine juhatuse liige EKsõlmis äriühingule kahjuliku tehingu, on ajavahemikus 05.08.2003 kuni 09.12.2008 sõlminud äriühingule mitmeid kahjulikke tehinguid võlgnikku esindanud AKpoolt, millest tulenevalt on äriühingul mitmed nõuded AKja EKvastu. Samuti on võlgniku endise juhatuse liikme EKsuhtes alustatud kriminaalasi nr 09730000029. Teiseks on võlgniku maksevõimet mõjutanud oluliselt 2008. a lõpus alguse saanud ülemaailmne majanduskriis ning kinnisvaraturu järsk langus, mis on põhjustanud võlgniku lepingupartnerite maksekohustuste täitmata jätmisi. Võlgnikul on kohustusi kokku 291 452 751.99 krooni, võlgniku vara bilansiline väärtus on 318 270 210.26 krooni. Võlgnikul on kohtutes pooleli 11 kohtuvaidlust. Võlgniku hinnangul on saabunud olukord, kus võlgniku olemasolevatest rahalistest vahenditest ei piisa tänaseks tekkinud ega eesseisvate jooksvate rahaliste kohustuste täitmiseks. Arvestades majanduse ja kinnisvaraturu hetkeolukorda ja arenguprognoose ei ole ette nähe, et lähema kuue kuu jooksul võiksid võlgnikul nimetatud rahalised vahendid tekkida. Seega on võlgnik muutunud püsivalt maksejõuetuks.

III Ajutise pankrotihalduri aruande sisu Osaühing BLIGon registrisse kantud 28.05.2001 osakapitaliga 40 000 krooni, alates 13.09.2001 on võlgniku osakapitali suurendatud kuni 400 000 kroonini. Kuni 13.09.2001 on võlgniku ärinimeks olnud R osaühing. Pankrotimenetluse algatamisel kuulub osa nimiväärtusega 400 000 krooni AB. Pankrotimenetluse algatamise seisuga kuulub võlgniku juhatusse AB ja MK. Ajavahemikul 15.12.2008-27.02.2009 oli juhatuse liikmeks EL. Alates 09.12.2008 on juhatuse liikmest tagasi kutsutud pikaajaline juhatuse liige EK. Võlgniku põhitegevuseks on olnud kinnisvara arendus, haldamine ja tehingute vahendamine. Võlgnikul töötajaid käesoleval ajal ei ole. Äriühing ei kasutanud palgalist tööjõudu, vaid ostis sisse teenust. Äriühingu 2008. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 21 961 798 krooni ja 2009. a tulemuseks samuti kahjum 5 319 681 krooni. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnikul hinnanguliselt vara kuni 100 000 000 krooni, mille väärtus vara kiirmüügi korral võib osutuda veelgi väiksemaks. Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul vähemalt 290 000 000 krooni.

2-09-23770 Ajutise pankrotihalduri hinnangul ületavad võlgniku olemasolevad kohustused tema varade väärtust rohkem kui 150 miljonit krooni. Ajutine pankrotihaldur ei näe võlgniku tegevuse jätkamise võimalusi ilma täiendavate ning arvestatavate investeeringuteta. Tänaseks on selge, et keegi ei ole nõus võlgnikule täiendavaid vahendeid eraldama, mistõttu ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole võlgniku majandustegevust senisel kujul võimalik jätkata. Võlgniku raamatupidamises kajastatud varade väärtus ei vasta tegelikkusele ja lähtudes varade turu ja õiglasest väärtusest ja seeläbi vajalikest ümberhindlustest, ei vasta võlgniku omakapital seaduses sätestatud nõuetele. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks järgmised asjaolud: OÜ BLIG 2008. majandusaasta lõppes kahjumiga – 21 961 798 krooni. 2009. aasta kõik kalendrikuud on võlgnik majandustegevusest teeninud täiendavalt üksnes kahjumit; võlgniku 2009. aasta 5 kuu kahjum moodustab kokku täiendavalt – 5 319 681 krooni ning kahjum igapäevaselt ainult kasvab; 31.05.2009 seisuga puuduvad võlgnikul sisuliselt igasugused likviidsed käibevarad; AS Parex Banka Eesti 82 592 816 kroonise laenu (viimase laenulepingu järgse) viimane tagastamise tähtaeg oli 17.11.2008; võlgnikul on senini täitmata kohustusi tarnijate eest 2008. aastast; võlgnikul on senini üle aastaseid kohustusi, mida ei ole õnnestunud sisse nõuda isegi läbi täitemenetluse; ettevõtja ei ole endiselt suutnud oma jooksvate rahavoogude arvelt tasuda isegi kõiki jooksvaid kohustusi ja likviidsed rahalised vahendid jooksvate kohustuste katteks puuduvad täielikult; OÜ-l BLIG puuduvad käesoleval hetkel võimalused arvestades majanduslikku olukorda teha ümberkorraldusi kas müügistrateegiates või taastada muul viisil senine aktiivne majandustegevus; OÜ BLIG bilansis on kajastatud varusid kokku maksumuses ca 110 miljonit, mille tänane tegelik turuväärtus sellisel kujul on tunduvalt madalam. Võlgniku osanikud on kinnitanud, et neil puuduvad võimalused ettevõtte tegevuse edaspidiseks finantseerimiseks. Lähtudes eeltoodust ning võlgniku varade ja kohustuste suhtest selgub ajutise pankrotihalduri hinnangul üheselt, et võlgniku puhul on tegemist ettevõttega, kes on muutunud maksejõuetuks. Võlgniku omakapital vastab küll seaduses sätestatud nõuetele ja tema varad soetusmaksumuses ületavad olemasolevaid kohustusi, kuid tema jooksvad võimalikud rahavood ei kata ära isegi igakuised püsikulusid, rääkimata võimalikest muutuvkuludest. Ajutisel pankrotihalduril ei ole õnnestunud ei võlgnikult ega teistelt isikutelt saada andmeid selle kohta, et võlgniku olukord võiks tulevikus mingil moel muutuda või mingis ulatuses paremaks muutuda või paraneda. Pole võimalik väita, et võlgniku maksejõuetus on ajutise iseloomuga, sest puudub võimalus prognoosida maksevõime paranemise aega ning võimalusi. Ajutine pankrotihaldur on seetõttu seisukohal, et võlgnik on käesoleval hetkel püsivalt maksejõuetu. Võlgnik on asunud seisukohale, et OÜ BLIG maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on 2008. aasta sügisel kinnistute müügitehingu (kogusummas 110 miljonit krooni) ärajäämine võlgniku endise juhatuse liikme EK poolt 20.11.2008 teostatud XXX kinnistu ebaseadusliku ja turutingimustele mittevastava müügitehingu tõttu. Teiseks on võlgniku maksevõimet mõjutanud oluliselt 2008. aasta lõpus alguse saanud ülemaailmne majanduskriis ning kinnisvaraturu järsk langus, mis on põhjustanud võlgniku lepingupartnerite maksekohtuste täitmata jätmisi. Näiteks võlgniku peamine ostja SEL(aadress: XXX) on jätnud alates 16.09.2008 tasumata kõik võlgniku poolt esitatud arved kogusummas 55 048 644 krooni. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks 2008. aasta sügisel kui on saabunud tähtaeg tagastada AS Parex Banka Eesti filiaalile laen ning võlgniku endine juhatuse liige EK poolt on 20.11.2008 teostatud XXX kinnistu turutingimustele mittevastav müügitehing. Võlgniku maksejõuetuse põhjusteks võib seetõttu olla ajutise

2-09-23770 halduri arvates kuriteo tunnustega teod, mis vajavad pankrotimenetluses täiendavalt selgitamist. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete põhjal ning kohtule esitatud pankrotiavalduses toodud andmete põhjal on näha, et võlgniku endise juhatuse liikme tegevuses on võimalik tuvastada võlgniku poolt oma tahtlikku maksevõime olulist vähendamist või enda maksejõuetuks muutmist, s.h. vara põhjendamatut kinkimist ja põhjendamatute soodustuste andmist, mis on käsitletavad ka pankrotialaste süütegudena KarS § 384 tähenduses. Lisaks nimetatule ei saa olla sellised võlgniku majandustegevuses tehtud juhtimisotsused ajutise pankrotihalduri hinnangul kuidagi majanduslikult põhjendatud ning kooskõlas juhatuse liikme hoolsuskohustusega. Ajutine pankrotihaldur on olemasolevate andmete põhjal seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse üheks põhjuseks on 2008. aasta sügisel kinnistute müügitehingu ärajäämine võlgniku endise juhatuse liikme EK poolt 20.11.2008 teostatud XXX kinnistu ebaseadusliku ja turutingimustele mittevastava müügitehingu tõttu. Lisaks sellele on maksejõuetus tingitud 2008. aastal alguse saanud kinnisvaraturu järsust langusest ning võlgniku peamise lepingupartneri kohustuste mittetäitmisest. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole teada täpsed põhjused, mis on põhjustanud võlgniku lepingupartneri maksekohustuse täitmata jätmise. Võlgniku peamine ostja SEL(aadress XXX) on jätnud alates 16.09.2008 tasumata kõik võlgniku poolt esitatud arved kogusummas 55 048 644 krooni. Mis on tinginud sellised ulatuses võlgnevuse ning kas sellise lepingupartneriga valikul on võlgniku juhatuse liige rikkunud oma hoolsuskohustust, vajab täiendavat selgitamist pankrotimenetluse raames. Võlgniku peamisteks ning märkimisväärseteks varadeks on olnud varud ning investeeringud tütarettevõttesse. Võlgnik on kuni pankrotimenetluse algatamiseni kajastanud varusid soetusmaksumuses. Vastavalt Raamatupidamise Toimkonna juhenditele RTJ 4 võetakse varud algselt bilansi arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seotud kulutusi. Varude edasisel kajastamisel kajastatakse varusid bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam (IAS 2.9). Iga aruandeperioodi lõpul tuleb varude nimekiri kriitiliselt üle vaadata, et identifitseerida varude objektid, mille neto realiseerimisväärtus võib olla langenud madalamale nende soetusmaksumusest. Järgmiste asjaolude esinemisel peab ettevõtte juhtkond kaaluma vajadust varude allahindluseks: varude füüsiline inventuur on tuvastanud, et varud on riknenud või nende füüsiline seisund on halvenenud; sarnaste varuobjektide turuhind on langenud; teatud varuobjekte pole pikema aja vältel suudetud müüa ega kasutada ning eksisteerib kahtlus, kas neid suudetakse realiseerida mõistliku aja vältel. Ajutine pankrotihaldur nõustub asjaoluga, et võlgniku varudes kajastatud kinnistute puhul (XXX,XXX,XXX ja XXX) puhul vastavad need tõenäoliselt soetusmaksumusele ning tervikuna isegi võivad ületada turuväärtust, kuid ülejäänud kinnistud ei vasta halduri hinnangul raamatupidamises kajastatud maksumustele. Investeeringute puhul tütar- ja sidusettevõttesse, mida kajastatakse soetusmaksumuse meetodil, kajastatakse investeering algselt tema soetusmaksumuses ning hiljem korrigeeritakse seda vajadusel investeeringu väärtuse langusest tulenevate allahindlustega (RTJ 11). Igal bilansipäeval tuleb hinnata, kas on indikatsioone, et investeeringu kaetav väärtus võib olla langenud alla tema bilansilise väärtuse. Kui selliseid indikatsioone esineb, siis tuleb läbi viia vara väärtuse test. Ka kapitaliosaluse meetodil kajastatud tütarettevõtte puhul korrigeeritakse investori osalusega muutustes investeeringuobjekti omakapitalis, omandamisel tekkinud firmaväärtuse võimalike allahindlustega ja omandamisel tekkinud negatiivse firmaväärtuse tuluna

2-09-23770

Võlgnik on kajastanud oma varusid soetusmaksumuses ja ei ole korrigeerinud bilansis nõudeid ja investeeringut oma tütarettevõttesse. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku juhatus ei ole arvestades kinnisvaraturul toimunud hinnamuutusi kajastanud äriühingu varusid vastavuses turusituatsiooniga ning kajastatud nõuded ei vasta tegelikkusele, mistõttu kajastab võlgniku raamatupidamisandmed pankrotimenetluse algatamise seisuga vääralt ettevõtte tegelikku majanduslikku olukorda. Juhatuse liikme ülesanded eeldavad majandustegevuse arvandmetest, s.h. bilansist ja kasumiaruandest aru saamist ning vastavalt sellele ka konkreetsete juhtimisotsuste vastuvõtmist. Juhtimisotsuste tegemisel ning maksevõime hindamisel ei ole õige lähtuda üksnes omakapitali näitajast. Seadusele vastav omakapital ei näita üksnes ettevõtte maksevõimet. Ettevõtte juhatus peab olema suuteline hindama ettevõtte maksevõimelisust laiemalt ning saama eelkõige aru bilansis kajastatud aktivatest ning võrdsustama neid vajadusel õiglases ehk turuväärtuses. Seetõttu on maksejõuetuse tekkimise põhjusteks ka ajutise pankrotihalduri hinnangul ka juhatuse poolne väär rahavoogude prognoosimine, riskide hindamine ning põhjendamatu optimism tekkinud ajutistest raskustest iseeneslikult üle saada. Majanduslikult käsitletavaks juhtimisveaks on juhatuse planeerimisoskuse puudumine muutuvas keskkonnas tegutsedes ja majandustegevuse arvandmetest, s.h. bilansist, kasumiaruandest mitte arusaamine ja seetõttu järelduste ja otsuste mitte tegemine ettevõtte tegutsemise käigus. Kuna juhatuse liikme käitumises ja tehtud otsustes ei ole võimalik olemasoleva informatsiooni põhjal tuvastata tahtlikku käitumist või rasket hooletust, loeb ajutine pankrotihaldur maksejõuetuse põhjuseks käesolevas menetlusstaadiumis muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Analüüsides senist võlgniku juhtimisorganite tegevust ning käesolevas aruandes kajastatud asjaolusid, on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku juhatus oleks pidanud ise esitama kohtule pankrotiavalduse varem ning on hilinenud pankrotiavalduse tähtaegse esitamisega. Arvestades asjaolu, et võlgniku juhatus on püüdnud tekkinud olukorras leida aktiivselt kokkuleppeid, lahendusi ning on pöördunud õiguste kaitseks ka kohtusse, ei pea ajutine haldur pankrotiavalduse hilinemist antud olukorras märkimisväärseks rikkumiseks. Kokkuvõtvalt on ajutine haldur esialgsel seisukohal, et võlgniku majandustegevuse raskused ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige üldine majanduskasvu aeglustumine kui ka kinnisvara hindade oluline langus, tänu millele ei ole võlgnikul õnnestunud arenduses olevat kinnisvara algselt plaanitud hindadega realiseerida, samuti juhatuse poolne väär rahavoogude prognoosimine, juhatuse ebapiisav planeerimisoskus ning võlgniku endise juhatuse liikme EKpoolt 20.11.2008 teostatud XXX kinnistu ebaseadusliku ja turutingimustele mittevastava müügitehingu tõttu. 20.11.2008 sõlmis võlgniku endine juhatuse liige EKmüügilepingu võlgnikule kuuluva XXX kinnistu võõrandamiseks OÜ-le AKV, mille ainuosanikuks ja juhatajaks on EK äi AK. XXX kinnistu müügihinnaks viidatud müügilepingus oli 4 442 277.32 krooni (s.o. mitmekordselt alla turuhinna), mis tasuti väidetavalt tasaarvestuse teel. Käesoleval hetkel on Harju Maakohtus algatatud ka tsiviilasi nr 2-08-86358 võlgniku hagis OÜ AVH vastu lepingute tühisuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kande parandamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et nimetatud müügitehing on vastuolus ka pankrotiseadusega ning kuulub tagasivõtmisele PankrS § 110 alusel.

2-09-23770 Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et võlgnik on käesoleval hetkel maksejõuetu ning pankrot on vaja välja kuulutada. Võlgnikul on olemas vara, mille arvelt on võimalik viia läbi pankrotimenetlus ja rahuldada võlausaldajate nõudeid.

IV Kohtuistung 17.06.2009 toimunud kohtuistungile ilmunud võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige jäi esitatud pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes avaldatud arvamuse juurde.

V Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 2 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). BLIG osaühingu lepinguline esindaja esitas 22.05.2009 avalduse BLIG osaühingu pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldusele lisatud seletus maksejõuetuse põhjuste kohta; ajutise pankrotihalduri aruanne; registriväljavõtted; vastused järelepärimistele; võlgniku bilanss seisuga 31.05.2009 ja 31.12.2008; kasumiaruanne seisuga 31.05.2009 ja 31.12.2008; 2006. a ja 2007.a majandusaasta aruanne; väljavõte võlgniku laoseisust – on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on vara ca 100 000 000 krooni väärtuses, kohustusi on võlgnikul vähemalt 290 000 000 krooni. Võlgnik on vara kajastanud bilansis soetusmaksumuses ning ei ole kinnisvaraturul toimunud hinnamuutusi arvestanud äriühingu varade (varude, investeeringute jms) hindamisel, mistõttu võlgniku raamatupidamisandmed pankrotimenetluse algatamise seisuga kajastavad vääralt ettevõtte tegelikku majanduslikku olukorda. Kui hinnata võlgniku raamatupidamise andmeid nõuetekohaselt, siis arvestades asjaolu, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 290 000 000 krooni ja vara vaid 100 000 000 krooni ning osakapitali suuruseks on 400 000 krooni, ei vasta võlgniku omakapital äriseadustiku nõuetele. Võlgnik on viimastel majandusaastatel tegutsenud kahjumlikult: 2008. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 21 961 798 krooni ja 2009. a viie kuu majandustegevuse tulemuseks on olnud kahjum 5 319 681 krooni. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgnikul puuduvad töötajad ja äriühingul puudub võimalus oma tegevuse jätkamiseks. Võlgnik tunnistab oma maksejõuetust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ning võlgniku varast piisab pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Võlgniku hinnangul on tekkisid võlgnikul 2008. a teises pooles tõsisemad makseraskused, kuna 2008. a oktoobris ja novembris saabusid kolme AS-lt Parex Banka Eesti filiaal võetud laenude kogusummas 82 592 816 krooni tagastamise tähtajad. Tagastamise tähtaegadel puudusid võlgnikul laenude tagastamiseks ja intresside tasumiseks rahalised vahendid. Lisaks asjaolule, et võlgniku endine juhatuse liige EK sõlmis äriühingule kahjuliku tehingu, on

2-09-23770 ajavahemikus 05.08.2003 kuni 09.12.2008 sõlminud äriühingule mitmeid kahjulikke tehinguid võlgnikku esindanud AK poolt, millest tulenevalt on äriühingul mitmed nõuded AK ja EK vastu. Teiseks on võlgniku hinnangul tema maksevõimet mõjutanud oluliselt 2008. a lõpus alguse saanud ülemaailmne majanduskriis ning kinnisvaraturu järsk langus, mis on põhjustanud võlgniku lepingupartnerite maksekohustuste täitmata jätmisi. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku majandustegevuse tekkimise põhjuseks juhatuse poolne väär rahavoogude prognoosimine, riskide hindamine ning põhjendamatu optimism tekkinud raskustest iseeneslikult üle saada. Majanduslikult käsitletavaks juhtimisveaks on juhatuse planeerimisoskuse puudumine muutuvas keskkonnas tegutsedes ja majandustegevuse arvandmetest, s.h bilansist ja kasumiaruandest mitte arusaamine ja seetõttu järelduste ja otsuste mitte tegemine ettevõtte tegutsemise käigus. Samuti on võlgniku majandustegevuse raskused põhjustatud üldisest majanduskasvu aeglustumisest ja kinnisvara hindade olulisest langusest, mistõttu võlgnikul ei õnnestunud arenduses olevat kinnisvara algselt plaanitud hindadega realiseerida ning endise juhatuse liikme EK poolt 20.11.2008 teostatud XXX kinnistu ebaseaduslik ja turutingimustele mittevastava müügitehingu tõttu. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. Võlgniku ja ajutise pankrotihalduri väljatoodud põhjused maksejõuetuse tekkimise kohta kattuvad oluliselt, kuid kohtu hinnangul tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus analüüsida võlgniku juhatuse liikmete tegevust või tegevusteust ning selle seost maksejõuetuse põhjuste tekkimisel. Nimetatust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama, võlgniku juhatuse liikmete tegevuse või tegevusetuse seos võlgniku maksejõuetuse tekkimisega, samuti asjaolu, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga või kuriteo tunnusega tegu. Samuti kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama võlgniku maksejõuetuse tekkimise täpse aeg, kuna nimetatust selgub, kas võlgnik on esitanud pankrotiavalduse tähtaegselt. Ajutise pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud vara tagasivõitmise võimalused pankrotimenetluses. 20.11.2008 sõlmis võlgniku endine juhatuse liige EK müügilepingu võlgnikule kuuluva XXX kinnistu võõrandamiseks OÜ-le AKON Varahaldus, mille ainuosanikuks ja juhatajaks on EK äi AK. XXX kinnistu müügihinnaks viidatud müügilepingus oli 4 442 277.32 krooni, mis tasuti väidetavalt tasaarvestuse teel. Käesoleval hetkel on Harju Maakohtus algatatud menetlus tsiviilasjas nr 2-08-86358 võlgniku hagis OÜ AVH vastu lepingute tühisuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kande parandamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et nimetatud müügitehing on vastuolus ka pankrotiseadusega ning kuulub tagasivõtmisele PankrS § 110 alusel. Lisaks nimetatule kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama, kas esinevad muud asjaolud, millest tulenevalt võlgniku pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused, s.h pankrotiavalduses viidatud tehingud, mis on teostatud ajavahemikus 05.08.2003-09.12.2008 võlgniku endise juhatuse liikme EK ja AK poolt ning vajadusel esitama vastavad nõuded. Indrek Leppsoo on andnud nõusoleku enda nimetamiseks osaühingu BLI G pankrotihalduriks.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.