Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

2-08-82967

Määruse tegemise aeg

16.12.2008. a

Harju Maakohtu Kentmanni

Epp Haabsaar

kohtumaja kohtunik Kohtuasi

IM ́i, RK ́e ja TP ́i hagi kostjate RA, AA ́i ja S R ́i vastu kostjatele kuuluva 276 aktsia tühisuse tuvastamiseks.

Menetlustoiming

Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu

Resolutsioon: Keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest ja see tagastada. Menetluse käik Hagiavalduse kohaselt asutati ASS31.05.1993. a asutamiskoosolekul. Kostjad AA ja S R on asutajate nimekirja hiljem lisatud. Viidatud kostjad on saanud aktsionäriks ilma, et nende aktsiaid oleks märgitud ning nad oleksid aktsiate eest tasunud. Kostja RA aktsiate arvu suurendati 100 aktsia võrra, kuid ilma, et mainitud aktsiaid oleks märgitud ning ta oleks nende eest tasunud. Kostjad osalesid 1996. a fondiemissioonil, millega kostjate aktsiate arvu (kokku 138 aktsiat) kahekordistati kokku 276-le aktsiale. Seoses eeltoodule palusid hagejad IM, RK ja TP kostjatele kuuluva 276 aktsia tühisuse tuvastamist. Kohtu põhjendused TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hagiga esitatud faktiliste väidete õigsust. Sama sätte lg 2 p 2 järgi jätab kohus hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguste ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada.

ÄS 221 lg 1 järgi on aktsiaselts äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Oma olemuselt on aktsia varaline õigus. Tsiviilkolleegium on selgitanud, et äriühingu asutamislepingul on õiguslikult kahekordne toime: ühelt poolt on tegemist äriühingu loomise ja selle juhtimise korraldamise organisatsioonilise lepinguga, teiselt poolt kohustuvad asutajad äriühingu suhtes mingiteks tegudeks ja neil on õigus nõuda äriühingult äriühingu aktsia või osa väljaandmist. Sarnane on õigussuhe näiteks ka aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamisel, kus aktsia märkimisega tekib märkinud isikul kohustus aktsia eest tasuda. Tegemist on mittetäieliku kahekülgse vastastikuse lepinguga, millega märkija kohustub tasuma aktsiate eest, kuid aktsiaselts kohustub välja andma aktsiad märkijale juhul, kui aktsiakapital on suurenenud. Seega on äriühingu asutamisleping ja aktsiate märkimisleping omaette lepingutüübid (tsiviilasi nr ). Järelikult tehingud. Aktsiaseltsi asutamise ajal kehtinud lg 1 järgi on seaduse nõuetele mittevastav tehing kehtetu. Sama järeldub tsiviilseadustiku üldosa seadusest. lg 2 kohaselt on seadusega vastuolus olev tehing tühine (kuni 01.07.2002. a kehtinud redaktsioon). Kehtiv mõistes on tehing, mis on seadust tuleneva keeluga vastuolus, tühine. Seega on võimalik nõuda tehingu (mitte aktsia) tühisuse tuvastamist. Aktsiate tühisuse tuvastamine on nõudena ainetu ning hagi eesmärk ei ole selle kaudu saavutatav. Tsiviilkolleegium on selgitanud (tsiviilasi nr 3-2-170-03), et pikema aja jooksul õiguse kasutamata jätmine võib sõltuvalt asjaoludest kaasa tuua selle teostamise lubamatuse. Hagiavalduses viidatakse tehingutele ja toimingutele, mis leidsid aset 1993. a. Järelikult on hagi ebaperspektiivikas, sest nõue on kohtule esitatud alles 2008. a detsembris. Tulenevalt eeltoodust keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest ning see kuulub tagastamisele. Määruse jõustumisel on avaldajal võimalik taotleda riigilõivu tagastamist. Kohtunik Epp Haabsaar