Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

lahkuma, lootes jätkata koostööd OÜ-ga Revalsped ja edastasid oma uued kontaktandmed OÜ Revalsped juures. Revalsped OÜ osutas kõlvatut konkurentsi konkurentsiseaduse (KonkS) § 50 lõigete 1 ja 2 ning § 52 lg. 1 järgi, tekitas hagejale kahju ja on kohustatud selle võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg. 1 p. 5, § 1045 lg. 2 ja KonkS § 78 järgi hüvitama. Revalsped OÜ poolt kõlvatu konkurentsi osutamine seisnes konfidentsiaalse teabe kuritarvitamises ning hageja töötajate ärakasutamises, tal oli A. Kalme ja A. Vainu kaudu juurdepääs hageja kliendibaasile, lepingu tingimustele, tariifidele ja lisaks asus ta ära võtma hageja kliendibaasi ning sellelt kasu saama, kasutades ära hageja ja tema klientide vahel kokkulepitud soodustusi ja tingimusi. Revalsped OÜ ärinimi oli eksitav, sest sellel ajal sisaldas hageja nimi sõna „reval”, hageja kliente sai nii eksitada, lisaks kasutasid nad eksitamiseks hageja e-posti aadressi Revalspedi nimel. Hageja kahju on saamata jäänud tulu. Saamata jäänud tulu on Revalsped OÜ poolt

Nii Revalsped OÜ kui ka Transreval OÜ tegutsemiskoht on äriregistris märgitud Kuhlbarsi 1 - 422, Tallinn. Kuigi juhatuse liikmete ja omanike ring äriregistri andmetel ei kattu, nähtub Transreval OÜ kodulehelt, et Revalsped OÜ omanikud ja juhatuse liikmed Artur Kalme ja Aivar Vainu on seal viidatud ainsate kontaktisikutena. Äriregistri andmetest nähtub, et mõlema äriühingu elektronpostiaadress on [email protected]. Samuti on äriregistris Revalsped OÜ kontakttelefoniks märgitud Transreval OÜ kodulehel toodud Artur Kalme mobiiltelefon. Analoogsed on ka Revalsped OÜ ja Transreval OÜ lauatelefoni numbrid. Äriregistri andmetel on nimetatud telefoninumber märgitud ka Transreval OÜ kontakttelefoniks. Seega jätkab Transreval OÜ tegutsemist täpselt samas asukohas, kui seda tegi Revalsped OÜ, ning peamised kontaktandmed ja -isikud on mõlema äriühingu puhul samad. Revalsped OÜ on Transreval OÜ-le üle andnud ka sõlmitud kliendilepingutest tulenevad õigused ja kohustused. Nii näiteks on Artur Kalme Revalsped OÜ nimel teatanud OÜ-le Almaro Trans, et arveid tehakse läbi uue firma Transreval OÜ, kusjuures ringi tehakse ka Revalsped OÜ poolt juba väljastatud, kuid OÜ Almaro Trans poolt veel tasumata arved. Samas on Artur Kalme palunud Revalsped OÜ arvele raha enam mitte kanda. Samuti on näiteks Artur Kalme kinnitanud Arco Transport AS-ile laevakoha broneeringu Revalsped OÜ nimel, kuid arve teenuse eest on esitanud hoopis Transreval OÜ. Samuti on jaanuaris ja veebruaris 2007. a. esitatud arveid Revalsped OÜ poolt ja veebruari lõpus ja aprillis 2007. a. analoogsete teenuste eest Transreval OÜ poolt, kusjuures Transreval OÜ poolt esitatud arvetel on viidatud Transreval OÜ kontakt e-mailina [email protected]. Hageja käsutuses ei ole taolist informatsiooni küll kõikide Revalsped OÜ klientide kohta, kuid arvesse võttes asjaolu, et märtsis 2007. a. sulges Revalsped OÜ oma arveldusarve Sampo Pangas ja olemasolevale arestitud pangaarvele Hansapangas ei ole summasid laekunud, on põhjendatud järeldada, et Revalsped OÜ kliendilepingud on kõik üle läinud Transreval OÜ-le. Lisaks on Transreval OÜ-le tõenäoliselt üle läinud ka kõik lepingud vedajatega. Näiteks Tallinki poolt Revalsped OÜ-le väljastatud arveid on alates 22. märtsist 2007. a. tasunud Transreval OÜ. Kuivõrd Revalsped OÜ ja Transreval OÜ asuvad samas asukohas, siis on ilmselt üle läinud ka õigused ja kohustused viidatud asukohas asuva ruumi kasutamise aluseks olevast lepingust. Vastavalt äriregistri andmetele ei olnud seisuga 31. detsember 2006. a. Revalsped OÜ-s küll ühtegi töötajat, kuid samas tegid Artur Kalme ja Aivar Vainu ise Revalsped OÜ-s tööd juhatuse liikmetena, kusjuures nende töö ei hõlmanud mitte ainult äriühingu igapäevast juhtimist, vaid ka otsest teenuste osutamist klientidele. Tõenäoline on, et peale töölepingu lõppemist AS-s Tschudi Logistics vormistati Artur Kalme ja Aivar Vainu ning Revalsped OÜ vahel ka töölepingud, mis on ettevõtte ülemineku käigus üle läinud Transreval OÜ-le, kuivõrd Artur Kalme ja Aivar Vainu on Transreval OÜ kodulehel märgitud Transreval OÜ kontaktisikutena ehk töötajatena. Eeltoodust nähtub otseselt, et Revalsped OÜ ekspedeerimisja logistikateenuste ettevõte on üle läinud Transreval OÜ-le. Edasine menetlus

Revalsped OÜ kliendibaas ei kattu. Hagi asjaoludest ei tulene, et kostjate töötajad ja esindajad oleksid ära kasutanud hageja konfidentsiaalseid andmeid või saanud neid seadusevastaselt. Revalseped OÜ või Transreval OÜ ei ole mõjutanud hageja töötajaid, hageja kliendibaas vastavalt tema enda tegevdirektori korralduse nr. 62 punktile 2. 1 ei ole piiritletav mõiste. Transpordiäri kliendibaasi mõiste on oluliselt erinev muudest tegevusaladest. AS Reval Logistik klienditeenindusleping ei näe ette teenuse mahtusid ega kestvaid kohustusi. Transpordiäri kliendisuhete eripära on see, et tellija valib ekspedeerimisteenuse pakkuja iga juhtumi korral eraldi, lähtudes kauba sihtpunktist, ekspedeerija poolt võimaldavast lepingu täitmise tähtajast, vedaja enda kliendist, hindadest. Ekspedeerijalt võetakse pakkumised, kes ja kui kiiresti ning mis hinnaga on võimeline konkreetsel juhul teenust osutama, selle tõttu on ühe ekspedeerija kliendibaas teise omast oluliselt eristatav. Välja kujunevad küll partnerid, kuid puudub tarnelepingute alusel tegutsevate ettevõtetega sarnane kliendisuhe. Transpordiäris ei eksisteeri ekspedeerijate vahelist klassikalist konkurentsi situatsiooni ja ärisaladusi. Tellijale on turusituatsioon teada, kliendibaasi järk-järguline ülevõtmine ei ole sellises äris iseloomulik. Kostja ei ole hageja konkurent. Hageja tugineb ebaõigesti Revalsped OÜ müügiaruannetele ja on leidnud, et selles kajastuvad summad on hageja poolt saamata jäänud tulu, milles on süüdi Revalsped OÜ. Viimane teenis müügitulu Saksamaa ja Läti liinidel, mis ei ole hageja turg. Revalsped OÜ müügitulu ei ole hageja kahju. Väidetav konkurent avastati hageja töötajate arvuti e-posti pistelise kontrolli käigus, mis tähendab, et hageja ei tajunud Revalsped OÜ-d konkurendina. Hageja ei ole tõendanud, millist tulu oleks ta teeninud siis, kui Revalsped OÜ-d ei oleks eksisteerinud. Hageja müügiplaanis oli 2006. a. 1200 vedu, hageja töötajad A. Kalme ja A. Vainu ületasid 2006. a. müügiplaani 2 korda ja korraldasid hageja heaks 2535 vedu, seega on väär hageja väide, et nad üleüldse 2006. a. jäid ilma mingist loodetud tulust.

Esimese astme kohtu otsus 13. juuni 2008. a. otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Äriseadustiku (ÄS) § 5 lg. 1 järgi on ettevõte majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks, ja lg. 2 järgi ettevõttesse või selle organisatsiooniliselt iseseisvasse osasse kuuluvate asjade ja õiguste, omandi või valduse tervikuna üleminekul kohaldatakse VÕS-s sätestatut. VÕS § 180 lg. 1 kohaselt võib ettevõtte üleandja omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. Ettevõte võib omandajale üle minna ka seaduse alusel ning lg. 2 järgi kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. VÕS § 182 lg. 1 järgi antakse ettevõttesse kuuluvad asjad omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi. Ettevõtte üleandja on kohustatud andma omandajale üle asjade valduse, registreerimisele kuuluva vara puhul tagama ka vastavate kannete tegemise registrites. Ettevõtte ülemineku hindamisel tuleb analüüsida selle mitmeid aspekte, s. h. äriühingu või ettevõtte tüüpi, kas äriühingu kinnisvara või vallasvara on üle läinud, vara väärtust ülemineku ajal, kas uus tööandja on enamuse töötajatest üle võtnud, kas kliendi- ja muud ärisuhted on üle läinud, majandustegevuse sarnasust enne ja pärast üleminekut, tegevuse peatumise aega ülemineku perioodil. Ettevõte on funktsioneeriv tervik ning ettevõtte üleminekust saab rääkida juhul, kui üle on läinud funktsioneeriv tervik. Revalsped OÜ registrikaardi väljavõttest nähtub, et see on asutatud A. Kalme ja A. Vainu poolt ja kantud registrisse 2. juunil 2006. a., A. Kalme ja A. Vainu on juhatuse

liikmed. Transreval OÜ registrikaardi väljavõttest nähtub, et ta on asutatud Levon Arendus OÜ ja M. Trofimovi poolt, kes on osanikud, ja Transreval OÜ on kantud registrisse

Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ning tulenevalt asjaolust, et maakohus ei ole kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ja tõendeid hinnanud, saata tsiviilasi maakohtusse täies ulatuses uueks läbivaatamiseks. Ettevõtte ülemineku puhul on oluline tuvastada, et ettevõte oleks üle läinud terviklikuna, mitte see, et kõik eraldiseisvad õigused ja kohustused oleksid üle läinud. EL direktiivi 2001/23/EÜ „Äriühingute, ettevõtete või äriühingute ja ettevõtete osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta” alusel on ettevõtte üleminekuga tegemist siis, kui üle läheb majandusüksus, mis säilitab oma identiteedi. See tähendab ressursside organiseeritud grupeeringut, mille eesmärk on tegeleda majandustegevusega sõltumata sellest, kas tegemist on tema pea- või kõrvaltegevusega. OÜ Revalsped identiteet säilis vastustajale üleminekul, mida on kinnitanud ka kohtuistungil üle

kuulatud tunnistaja, kelle jaoks kliendina ei muutunud teenuse osutamises ja kontaktides mitte miski. Euroopa Kohus on seoses EL direktiivi 2001/23/EÜ rakendamisega ettevõtte üleminekut puudutavates otsustes (nr. 24/85, nr. 234/98) rõhutanud, et ettevõtte ülemineku hindamisel tuleks analüüsida selle kõiki aspekte, s. h. äriühingu või ettevõtte tüüpi, kas äriühingu kinnis- või vallasvara on üle läinud, vara väärtust ülemineku ajal, kas uus tööandja on enamuse töötajatest üle võtnud, kas kliendi- ja muud ärisuhted on üle läinud, majandustegevuse sarnasust enne ja pärast üleminekut, tegevuse peatumise aega ülemineku perioodil. Samuti on Euroopa Kohus rõhutanud, et ettevõte on funktsioneeriv tervik ning ettevõtte üleminekust saab rääkida juhul, kui üle on läinud funktsioneeriv tervik. Tulenevalt õiguskirjanduses kajastatud seisukohtadest on VÕS § 180 eesmärgiks võlausaldajate kaitse: „Ettevõtte ülemineku regulatsiooni kehtestamise ajendiks Eesti õiguses oli võlausaldajate kaitsmise vajadus olukorra vastu, kus ettevõtja võõrandaks vähesoodsatel või kahjulikel tingimustel ulatusliku osa ettevõttesse kuuluvatest õigustest, tekitades endale seeläbi suutmatuse täita ettevõttesse kuuluvaid kohustusi ja kahjustades sellega põhjendamatult võlausaldajaid.” Seega sätte eesmärk on otseselt seostatav käesoleva olukorraga ning oluline ei ole, et kõik ettevõttesse kuuluv oleks üle läinud, vaid oluline on ettevõtte terviklikkus ÄS § 5 lg. 2 alusel, mida on rõhutanud ka Riigikohus oma otsuses nr. 3-2-1-7-00. Kohus on leidnud, et tõendamata on kõikide klientide üleminek Transreval OÜ-le. Olukorras, kus vastustaja ja Revalsped OÜ on soovinud ettevõtte üleminekut varjata, ei ole võimalik esitada tõendeid kõikide klientide ülemineku kohta, samas on vastustaja majandustegevus 2007. a. tõestuseks selle kohta, et kliendid on üle võetud ja ettevõte on üle läinud. OÜ Transreval majandusaasta aruandest nähtub, et teenuseid on ettevõte osutanud umbes 32 miljoni krooni eest ning investeeringuid ettevõte teinud ei ole. Nimetatud teenuste maht on väga ulatuslik ning ebatõenäoline ettevõtte kohta, mis loodi 2007. a. alguses ja kes ei ole võtnud üle samasuguseid teenuseid pakkunud äriühingu ettevõtet. Võttes arvesse, et ettevõte ei teinud ka majandustegevuse alustamiseks investeeringuid, siis pidi ettevõttel olema võimalik tegutsema hakata juba tegutsenud ettevõtte kohal. Vastustaja loodi 2007. a. alguses ning samal ajaperioodil on Revalsped OÜ klientidele saadetud ka kirjad selle kohta, et OÜ Revalsped arved tuleks tasuda vastustajale ning vastustaja alustas aktiivselt OÜ Revalsped klientidele teenuse pakkumist. Nimetatud ettevõtte ülemineku kaudu on võimalik 32 miljoni krooni ulatuses teenuste pakkumine. OÜ Transreval 2007. a. majandusaasta tulemus on ilmekas näide sellest, et OÜ Revalsped ettevõte läks üle OÜ-le Transreval. Maakohus leidis, et kuna tõendamata on vastustaja juhatuse tahe ettevõtte ülemineku osas, siis ei ole tõendatud ka ettevõtte ülemineku fakt kui selline ja vastustaja töötajate käitumist ei saa omistada vastustajale ning see ei tähenda kohtu hinnangul vastustaja tahet omandada Revalsped OÜ ettevõte. Apellant leiab, et juhul, kui poolte eesmärgiks on olnud ettevõtte ülevõtmine, siis võib olla võõrandaja ja omandaja huvides tegelike kokkulepete varjamine, millisel juhul ei ole võimalik esitada tõendeid juhatuse liikmete poolt tehtud tahteavalduste kohta. Tuginedes õigusteoorias väljendatud seisukohtadele ja Euroopa Kohtu praktikale, on vajalik analüüsida ettevõtte ülemineku hindamisel kõiki aspekte, mitte ainult juhatuse liikmete tahteavaldusi. Kõiki asjaolusid kogumis analüüsides on võimalik järeldada, et tegemist on olnud ettevõtte üleminekuga Revalsped OÜ-lt Transreval OÜ-le. Ettevõtte üleminekut kinnitavad analoogne (kattuv) majandustegevus. Revalsped OÜ põhitegevusalaks on äriregistri andmebaasis sisalduva majandusaasta aruande info põhjal veoste ekspedeerimine. Transreval OÜ tegevusalaks on vastavalt nende interneti kodulehele samuti ekspedeerimis- ja logistikateenuste osutamine. Põhimõtteliselt tegelevad nii Revalsped OÜ kui ka Transreval OÜ cargo piletite vahendamisega erinevatele laevaliinidele. Sama on nii tegutsemiskoht kui kontaktandmed. Kuigi juhatuse liikmete ja omanike ring äriregistri andmetel ei kattu, nähtub Transreval OÜ kodulehelt, et Revalsped OÜ omanikud ja juhatuse liikmed Artur Kalme ja Aivar Vainu on seal viidatud ainsate kontaktisikutena. Äriregistri andmetest nähtub, et mõlema äriühingu elektronpostiaadress on [email protected]. Samuti on äriregistris Revalsped OÜ kontakttelefoniks märgitud Transreval OÜ kodulehel

toodud Artur Kalme mobiiltelefoni number. Analoogsed on ka Revalsped OÜ ja Transreval OÜ lauatelefoni numbrid. Seega jätkab Transreval OÜ tegutsemist täpselt samas asukohas, kui seda tegi Revalsped OÜ, ning peamised kontaktandmed ja –isikud on mõlema äriühingu puhul samad. Revalsped OÜ on Transreval OÜ-le üle andnud ka sõlmitud kliendilepingutest tulenevad õigused ja kohustused. Nii näiteks on Artur Kalme Revalsped OÜ nimel teatanud OÜ-le Almaro Trans, et arveid tehakse läbi uue firma Transreval OÜ, kusjuures ringi tehakse ka olemasolevad, kuid veel tasumata arved. Samas on Artur Kalme palunud Revalsped OÜ arvele raha enam mitte kanda. Samuti on näiteks Artur Kalme kinnitanud Arco Transport AS-ile laevakoha broneeringu Revalsped OÜ nimel, kuid arve teenuse eest on osutanud hoopis Transreval OÜ. Samuti on jaanuaris ja veebruaris 2007. a. esitatud arveid Revalsped OÜ poolt ja veebruari lõpus ja aprillis 2007. a. analoogsete teenuste eest Transreval OÜ poolt, kusjuures Transreval OÜ poolt esitatud arvetel on viidatud Transreval OÜ kontakt e-mailina [email protected]. Lisaks on Transreval OÜ-le üle läinud ka lepingud vedajatega. Näiteks Tallinki poolt Revalsped OÜ-le väljastatud arveid on alates 22. märtsist 2007. a. tasunud Transreval OÜ. Transreval OÜ poolt hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebusele lisatud koostööpartnerite arved kinnitasid veel täiendavalt seda, et lepingud Revalsped OÜ koostööpartneritega on Transreval OÜ-le üle läinud. Kuivõrd Revalsped OÜ ja Transreval OÜ asuvad samas asukohas, siis on üle läinud ka õigused ja kohustused viidatud asukohas asuva ruumi kasutamise aluseks olevast lepingust. Samuti sõiduautode, mida kasutasid OÜ Revalsped juhatuse liikmed, kasutamine on antud üle vastustaja töötajatele A. Kalmele ja A. Vainule. Nimetatud asjaolu on täiendav tõend ettevõtte ülemineku kohta. Vastustaja ise ei ole esitanud ühtegi tõendit, millega oleks tõendatud, et Revalsped OÜ ettevõte ei oleks üle läinud. Kõik vastustaja väited on olnud paljasõnalised ning tõendamata. Vastavalt äriregistri andmetele ei olnud seisuga 31. detsember 2006. a. Revalsped OÜ-s küll ühtegi töötajat, kuid samas tegid Artur Kalme ja Aivar Vainu ise Revalsped OÜ-s tööd juhatuse liikmetena, kusjuures nende töö ei hõlmanud mitte ainult äriühingu igapäevast juhtimist, vaid ka otsest teenuste osutamist klientidele. Tõenäoline on, et peale töölepingu lõppemist AS-is Tschudi Logistics vormistati Artur Kalme ja Aivar Vainu ning Revalsped OÜ vahel ka töölepingud, mis on ettevõtte ülemineku käigus üle läinud Transreval OÜ-le, kuivõrd Artur Kalme ja Aivar Vainu on Transreval OÜ kodulehel märgitud Transreval OÜ kontaktisikutena ehk töötajatena. Apellandil ei ole võimalik esitada objektiivseid tõendeid juhatuse liikmete tahteavalduste osas, kuid apellant on esitanud mitmeid tõendeid, millest nähtub äriühingupoolne tahe ettevõtte üleminekuks. Lisaks sellele on võimalik asuda seisukohale, et äriühingu juhatuse liige on kaudselt aktsepteerinud ettevõtte üleminekut. TsÜS § 68 lg 3 kohaselt väljendub kaudne tahteavaldus teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Juhatus on organ, mis igapäevaselt juhib ja esindab äriühingut, mille tõttu peavad juhatuse liikmed olema teadlikud ka ettevõttes toimuvast, s. h. ettevõtte raamatupidamisest, kliendibaasist ning ka muust tegevusest. OÜ Transreval võttis üle Revalsped OÜ tervikliku majandusüksuse ning jätkas samasisulist ja samavormilist tegevust, millisest tegevusest saab järeldada, et juhatuse liikme tahe oli tuua kaasa ettevõtte üleminek.

Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus ei ole õige ja tuleb tühistada, tsiviilasi tuleb kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg. 1 punkiga 3 saata uueks

läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Vaidluse lahendamisel on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud menetlusõiguse norme. Hagi alusena tugines hageja väitele, et Revalsped OÜ osutas talle kõlvatut konkurentsi ning Transreval OÜ vastutab selle eest sellest tulenevalt, et on Revalsped OÜ ettevõtte üle võtnud. Maakohus tuvastas, et Revalsped OÜ-l ja Transreval OÜ-l on sarnane ärinimi ja tegevusala, sama tegevuskoht ja kostja juures töötab kaks hageja endist töötajat – A. Kalme ja A. Vainu –, kes on Revalsped OÜ osanikud ja juhid, samuti, et Transreval OÜ on täitnud Revalsped OÜ kohustusi ja võtnud tellimusi teenuse osutamiseks. Neid asjaolusid ei ole vaidlustatud ka apellatsioonimenetluses. Samas leidis maakohus, et nendest asjaoludest ei saa järeldada, nagu oleksid Revalsped OÜ-lt kostjale üle läinud kõik seda ettevõtet iseloomustavad asjad, õigused ja kohustused, ning et tõendatud ei ole, et Transreval OÜ juhatus oleks teinud tahteavalduse Revalsped OÜ-le kuuluva ettevõtte omandamiseks, järeldades selle alusel, et ettevõtte üleminek Revalsped OÜ-lt Transreval OÜ-le ei ole tõendatud. Kolleegium leiab, et maakohtu järeldus põhineb asjaolude ebapiisaval tuvastamisel ja tuvastatud asjaoludest ebaõigete järelduste tegemisel. Esmalt leiab kolleegium, et vaidlusaluses asjas ei ole tegemist ettevõtte üleandja ja omandaja vahelise vaidlusega ettevõttesse kuuluvate üksikute asjade või õiguste üleandmise üle, kus tõendada tuleks iga asja või õiguse üleandmist kooskõlas VÕS § 182 lõikes 1 sätestatuga. Vaidlusaluses asjas vaieldakse selle üle, kas kostja on üle võtnud hagejale väidetavalt kõlvatut konkurentsi osutanud Revalsped OÜ ettevõtte. Niisuguses vaidluses saab selle üle, kas ettevõte kui tervik on omandajale üle läinud, otsustada asjaolude alusel, millest saab järeldada ettevõtte kui terviku ülevõtmist. Nõustuda ei saa maakohtu järeldusega, nagu peaks hageja tõendama eraldi iga ettevõttesse kuulunud asja või õiguse ülemineku kostjale. Pealegi ei nähtu maakohtu otsusest, et kohus oleks tuvastanud niisuguseid õigusi või kohustusi, mis Revalsped OÜ-lt kostjale üle ei oleks läinud. Ka ei saa nõustuda maakohtu otsusest tuleneva järeldusega, nagu saaks ettevõtte ülevõtmist tõendada üksnes ülevõtja juhatuse liikme poolt tehtud otsese tahteavaldusega: ettevõtja omandaja tahet ettevõte üle võtta saab samuti järeldada asjaoludest, millest nähtub ettevõtte kui terviku ülevõtmine, nende asjaolude tõendamiseks on lubatud igasugused tõendid. TsMS § 436 lg. 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 438 lg. 1 lause 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg. 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS 229 lg. 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Osundatud sätete koosmõjust tuleneb, et vaidlust lahendades tuleb kohtul anda hinnang kõigile esitatud tõenditele, otsustades nende alusel iga poole poolt esiletoodud asjaolu kohta, kas selle olemasolu või puudumine on tuvastatud või mitte. Maakohus sel viisil tõendeid ei hinnanud ja asjaolusid ei tuvastanud. Otsus ei vasta täiel määral ka TsMS § 442 lg. 8 lausetele 1 – 4, mille kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas; kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega; kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima; kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Hageja põhjendas Revalsped OÜ ettevõtte üleminekut kostjale lisaks maakohtu poolt otsuses tuvastatud asjaoludele veel rea muude väidetega. Hageja väitis, et neil kahel äriühingul on mitte üksnes kattuv majandustegevus (ekspedeerimisteenuse osutamine, sealhulgas põhiliselt cargo piletite vahendamine erinevatele laevaliinidele), vaid et see on

kostja ainsaks tegevuseks ja muud tulutoovat tegevust äriühingus ei toimu; et mõlemal äriühingul on mitte üksnes üks ja sama tegutsemiskoht, vaid ka kontaktandmed; et kostja on mitte üksnes täitnud Revalsped OÜ kohustusi, vaid et Revalsped OÜ on kostjale üle andnud sõlmitud kliendilepingutest, vedajatega sõlmitud lepingutest ja äriühingu asukohaks oleva ruumi kasutamise lepingust tulenevad õigused ja kohustused; et Revalsped OÜ-s juhatuse liikmeteks olnud ja vähemalt alates 31. detsembrist 2006. a. selles äriühingus ainsatena klientidele teenuse osutamisega tegelenud A. Vainu ja A. Kalme on nüüd mitte lihtsalt kostja töötajad, vaid kostja peamised, kui mitte ainukesed töötajad ja kontaktisikud, kes jätkavad samadele klientidele sama teenuse osutamist; et kostja asutati 2. veebruaril 2007 pärast seda, kui tekkis küsimus Revalsped OÜ ja A. Kalme ning A. Vainu poolt hagejale kõlvatu konkurentsiga kahju tekitamisest ja alustatud oli läbirääkimisi eesmärgiga saavutada kohtuväline kokkulepe kahju hüvitamiseks, ja et kostja ongi asutatud selleks, et see võtaks üle Revalsped OÜ tegevuse, et vältida kohtuvaidlusest tekkivaid kahjulikke tagajärgi ning viia end olukorda, kus tal ei ole piisavalt vahendeid, et oleks võimalik täita kohtuotsust kahju hüvitamiseks. Hageja tõi esile, et märtsis 2007 sulges Revalsped OÜ oma arve Sampo pangas, tema arestitud arvele Hansapangas ei ole raha laekunud ning mujal pankades nimetatul arveid ei ole (kd. II, tl. 394 – 397, tl. 535 – 538), ka esitati kohtule 6. veebruari 2008. a. pankrotiotsus Revalsped OÜ pankroti väljakuulutamise kohta (kd. II, tl. 504 – 506). Nendele asjaoludele ei ole maakohus mingit hinnangut andnud ega ka tuvastanud, kas osundatud asjaolud on tõendatud või mitte. Maakohus ei märkinud otsuses põhjendust, miks ta nende hageja poolt esiletoodud asjaoludega ei arvesta ja miks ei saa hageja poolt esiletoodud asjaolude kogumit iseenesest pidada piisavaks selleks, et ettevõtte ülemineku saaks lugeda toimunuks. Kolleegium leiab, et hageja poolt esiletoodud asjaoludel on asja lahendamiseks oluline tähtsus, sest kui tõendamist leiab, et kostja on asutatud sel eesmärgil, et Revalsped OÜ ettevõte üle võtta, et sel teel vabaneda kõlvatu konkurentsiga tekitatud kahju hüvitamise kohustusest, ettevõtte üleandmisest tulenevalt on aga Revalsped OÜ muudetud maksejõuetuks, siis on täidetud üks – ettevõtte üleminekut puudutav – eeldus hagi rahuldamiseks. Kolleegium leiab, et vastuolus seadusega ei ole maakohus andnud hinnangut kõigile hageja esitatud tõenditele ega ole osa tõenditest hinnanud igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Igasuguse hinnanguta on, näiteks, jäetud kohtuotsus Revalsped OÜ pankroti väljakuulutamise kohta (kd. II, tl. 504 – 506) vaatamata sellele, et hageja on tuginenud sellele, et Revalsped OÜ ettevõte anti üle kostjale eesmärgiga vältida kohustust Revalsped OÜ poolt hagejale kõlvatu konkurentsi osutamisest tulenev kahju hüvitada. Köite II leheküljel 407 on A. Kalme poolt Revalsped OÜ nimel kliendiga peetud e-kirjavahetus, millest nähtub, et tellimuse on täitnud osundatud äriühing, arve selle eest on aga esitanud kostja. Seda e-kirja eraldi võetuna ega koosmõjus arvega 1184 (kd. II, tl. 409), millest samuti nähtub, et arve kirjas märgitud teenuse eest on esitanud kostja, ei ole maakohus samuti hinnanud ega sellest mingeid järeldusi teinud. Hinnangut ei ole antud ka tunnistaja A. Verki ütlustele osas, mis puudutab vaidlusaluse teenuse osutamise võimatust olemasoleva kliendibaasita. Igakülgseks ja täielikuks ei saa pidada hinnangut A. Kalme poolt Revalsped OÜ e-posti aadressilt peetud e-kirjavahetusele, mis asub kd. II leheküljel 406: kohus on üksnes refereerinud kirja sisu, kuid ei ole seda otsuses analüüsinud. Osundatud elektronkirjas on A. Kalme 6. veebruaril 2007. a. Revalsped OÜ nimel kliendile teatanud, et arveid tehakse nüüd läbi uue firma Transreval ning et Revalspedi arvele palutakse raha enam mitte kanda, aga samuti, et juba esitatud, kuid maksmata arved tehakse ringi. Apellatsioonikohtu istungil ei osanud vastustaja esindaja mõistetavalt selgitada, kuidas käsitleda arvete esitamist läbi uue firma ning varasemate võlgade tasumist sellele uuele firmale, kui lähtuda eeldusest, et ettevõtte üleminekut uuele firmale ei ole toimunud. Maakohus ei ole kirjast nähtuva Revalsped OÜ õiguse ülemineku kohta kostjale mingit seisukohta võtnud ega otsuses märkinud, miks ei saa kirjast koosmõjus teiste hageja poolt esiletoodud asjaoludega järeldada ettevõtte üleminekut, nagu hageja on leidnud.

Kolleegium leiab, et asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul käsitleda kõiki asjaolusid, millele hageja oma nõude alusena on tuginenud, hinnates kõiki nende tõendamiseks esitatud tõendeid täielikult, objektiivselt ja igakülgselt. Kui ettevõtte üleminek leiab tõendamist, tuleb otsuses käsitleda ka kõlvatu konkurentsiga tekitatud kahju hüvitamise aluseks olevaid ülejäänud asjaolusid ning tuvastada kahju suurus. Menetluskulud tuleb poolte vahel jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.

Margo Klaar

Urmas Reinola

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.