2-08-13891/25 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused (tl 4-6, 89-91) 14.04.2008 hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 07.09.2007 hagejaga töövõtulepingu, millega hageja kohustus teostama teetöid vastavalt hageja hinnapakkumisele 045-2007 summas 1 152 293,60 krooni (koos käibemaksuga). Hageja teostas kõik lubatud ja vajalikud tööd ning andis tööd kostjale üle kahes osas vastavate teostatud tööde aktidega nr 111-2007, 120-2007, 139-2007 (02.10.2007) ja 159-2007 (26.11.2007). Kostja asus maksetega venitama, tasudes esimesi makseid oma suvast lähtudes. Hageja väljastas kostjale järgmised arved: arve nr 111 summas 171 395 krooni, tasutud 26.09.2007, arve nr 120 summas 49 560 krooni, tasutud 18.10.2007, arve nr 139 summas 636 610 krooni, tasutud 400 000 krooni, tasumata 236 610 krooni, arve nr 159 summas 294 728,60 krooni tasumata. Kokku tasumata arveid summas 531 338,60 krooni. Hageja on korduvalt nõudnud arvete tasumist ja pidanud kostjaga tulutuid läbirääkimisi, 08.02.2008 andis kostja esindaja P.M. omakäelise maksegraafiku võlgade likvideerimiseks. Ka sellest pidas kostja kinni ainult esimese 50 000 kroonise makse osas. Ülejäänud osas on maksegraafik täitmata, möödunud on veel kahe kuupäeva maksed (150 000 krooni). 10.03.2008 saatis hageja kostjale tähitud kirjaga maksenõude, milles andis kostjale veel ühe täiendava maksetähtaja, s.o 24.03.2008, võla täielikuks tasumiseks. Kostja ei tasunud selleks kuupäevaks midagi. Hageja pakkus ka tagatise alusel täiendava maksegraafiku alusel tasumist. Kostja ei ole teinud midagi võlgnevuse tasumiseks. Hageja leiab, et kostja hoiab tahtlikult võla tasumisest kõrvale ning ilmselt otsib võimalusi vara „ümberkantimiseks“. Kuna kostja on tellijana töö vastu võtnud 02.10.2007 ja 26.11.2007 vastavate aktidega ning ei ole siiamaani avaldanud pretensioone töö kvaliteedi kohta, puudub tal õigustus töö eest tasumata jätmiseks. OÜ B. taotleb hagis OÜ-lt P. VÕS §-de 76 lg1, 82 lg 1, 100, 108 lg 1, 635 lg 1 ja 637 lg 3 alusel kostjalt 531 338,60 krooni väljamõistmist. Samuti palub hageja jätta kohtukulud kostja kanda ning tunnistada TsMS § 467 lg 1 alusel kohtulahend viivitamatult täidetavaks. Hageja lisas hagile tõenditena 07.09.2007 töövõtulepingu (tl 7-8), hageja hinnapakkumise (tl 9), arve nr 139 (tl 10), teostatud tööde aktid (tl 10 ja 11 pöördel), P.M. omakäelise maksegraafiku (tl 12), 10.03.2008 pankrotihoiatuse ja maksenõude (tl 13-14). 10.10.2008 esitas hageja hagiavalduse täienduse koos uute tõenditega. Hageja suurendas põhinõuet arvest nr 245 tuleneva võla 4248 krooni võrra. Hageja seletuse kohaselt kostja või kolmandate isikute poolsest kahjulikust tegevusest tulenevalt sai samal objektil hageja tehtud tööd kannatada ning kostja tellis asendustöö tegemise 27.06.2008. Töö tegemise järel väljastas hageja kostjale 21.07.2008 arve nr 245 summas 4248 krooni, mis pidi olema tasutud 28.07.2008. Kostja ei ole seda siiani tasunud. Hageja täpsustas põhinõuet. Hagi esitamisest alates on kostja tasunud võlga järgmiselt: 21.04.2008 100 000 krooni, 26.05.2008 75 000 krooni, 28.05.2008 10 000 krooni, 08.08.2008 25 000 krooni, kokku 210 000 krooni. Seega on hagis põhinõude suuruseks 321 338,60 krooni. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 113 lg 1 alusel viivist 0,5% arvete tasumisega viivitamise tõttu järgmiselt: viivis arve nr 139 järgi kokku 10 983 krooni, arve nr 159 järgi 337 464,25 krooni. Lähtudes kohtute praktikast soovib hageja kostjalt viivise väljamõistmist põhinõudega samas summas, s.o 321 338 krooni ulatuses. Pooled leppisid viivise tasumises viivise määraga 0,5% päevas võlgnetavalt summalt kokku arvetel nr 139 ja 159. Hageja lisas täiendatud hagile

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja sõlmisid 07.09.2007 töövõtulepingu selle lisaks oleva OÜ B. hinnapakkumises loetletud tööde tegemiseks. Samuti ei ole vaidlust selles, et hagi esitamise aja seisuga on kostjal tasumata arve nr 139 alusel 236 610 krooni ja arve nr 159 alusel 294 728,60 krooni, kokku summas 531 338,60 krooni. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks, kas hagejal on õigus nõuda tasu täiendavalt tehtud tööde eest 4248 krooni ning kas pooled on kokku leppinud viivise 0,5% päevas võlgnetavast summast tasumises. Hageja esitas nõude lepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmise nõudes Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 ja § 637 lg 3 alusel. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtja tasunõude osas näeb VÕS § 637 lg 4 ette erisuse võrreldes sama paragrahvi lõikega 3, sätestades, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Antud asjas on tasu sissenõutavaks muutumise eelduseks töö vastuvõtmine tellija poolt tulenevalt töövõtulepingu pst 1.1, mille järgi tellija kohustus kokkulepitud mahus ja valmidusastmes teostatud töö vastu võtma. VÕS § 637 lg 5 kohaselt ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. VÕS § 641 lg 1 esimeses lauses on sätestatud, et töö peab vastama lepingutingimustele. Kuivõrd tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandustegevuses, kuulub kohaldamisele VÕS § 643, millest tulenevalt oli tellijal kohustus tehtud töö viivitamatult üle vaadata või vaadata lasta. VÕS § 644 lg 1, 2 ja 3 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö mittevastavusest teada sai või teada saama pidi, sealjuures peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama, vastasel korral kaotab ta õiguse lepingutingimuste mittevastavusele tugineda. Kohtule on esitatud teostatud tööde aktid nr 139-2007 (02.10.2007) ja nr 159-2007 (26.11.2007), millele on tellija volitatud esindajana alla kirjutanud P.M.. Kostja oma vastuses kinnitab allkirja õigsust (tl 120). Kostja vaidleb teostatud tööde eest tasumise kohustuse tekkimisele vastu põhjusel, et hageja ei ole täitnud töövõtulepingu p-st 8.5 tulenevat kohustust koostada tööde üleandmiseks vajalikud, varjatud tööde aktid, ja esitada kasutatud materjalide sertifikaadid kolmes eksemplaris. Nimetatud dokumente olevat kostja telefoni teel korduvalt palunud hagejal esitada. Kohus nõustub hagejaga, et tulenevalt töövõtulepingu p-st 6.1 tekkis kostjal tööde eest tasumise kohustus ainuüksi teostatud tööde akti ja esitatud arvete alusel, s.o pärast akti aktsepteerimist tellija poolt, mida antud juhul ongi seadusjärgne esindaja oma allkirjaga kinnitades teinud. Seda ei mõjuta töövõtulepingu p-s 8.5 kokku lepitud töövõtja dokumentide koostamise ja esitamise kohustuse täitmine. Teostatud tööde aktist 159-2007 nähtub, et juba varem on üle antud tööd kahe akti alusel (tähistatud aktidena 1 ja 2) ja hagiavalduse kohaselt on nende eest tasutud. Kohtule esitatud tõenditest ja antud selgitustest ei nähtu, et aktide 1 ja 2 alusel teostatud tööde üleandmine oleks erinenud tööde üleandmisest aktide 139-2007 ja 159-2007 alusel, et hageja oleks varem nõutavad dokumendid juba tööde üleandmisel lisanud, kuid jätnud selle tegemata viimatinimetatud juhtudel. Seega ei olnud kostja nii eelmistel kui vaidlusalustel tööde üleandmise juhtudel sidunud tööde vastuvõetuks lugemist töövõtulepingu p-s 8.5 nimetatud dokumentide esitamisega. Tasumise kohustuse omaksvõttu kinnitab ka tellija seadusjärgse esindaja P.M. 08.02.2008 omakäeline võlatunnistus (tl 12) ja tasu osaline tasumine arve nr 139 alusel. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks hagejale pärast tööde ülevaatamist teatanud töö lepingule mittevastavusest. Kostja 18.03.2008 vastust pankrotihoiatus5(7)

maksenõudele (tl 129) ei saa lugeda töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamiseks, kuna vastus on esitatud pärast tööde teostamise aktide allakirjutamist ehk pärast tööde ülevaatamist ja vastuvõtmist ning sellest ka ei nähtu, millises osas teostatud töö ei vasta lepingutingimustele. Kohus ei ole tuvastanud VÕS § 644 lg 3 teise lause järgi kostjal esinevaid aluseid puudustest õigeaegselt teatamata jätmiseks. AS Kodumaja kui peatöövõtja võimalikud pretensioonid tehtud töö kohta ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust, kuna AS Kodumaja ei olnud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu pooleks. Eeltoodu põhjal loeb kohus tõendatuks, et hageja on töövõtulepingu alusel teostatud töö üle andnud ning kostja on töö vastu võtnud ja tunnistanud töö lepingule vastavaks, seega on kostjal tekkinud tasu maksmise kohustus töövõtulepingu p-s 6 (arveldused) sätestatud tähtajal. Tasunõude sissenõutavuse osas on kostja vastuses hagile (tl 120) ja kohtuistungil (tl 112) lisaks väitnud, et vaatamata kostja esindaja poolt tööde teostamise aktide allkirjastamisele ei olnud tööd sisuliselt lõpetatud, vaid töid teostati veel 2008 juulikuus. Hageja vaidleb sellele kirjalikus vastuses (tl 136) ja kohtuistungil (tl 112, 144) vastu, seletades, et põhitööd olid tehtud, äravajunud plaatide vahetus ja kaevude tõstmine paariruutmeetrisel alal toimus garantii korras, selle eest hageja raha ei küsinudki. Kohus leiab, et kuna on tuvastatud, et kostja oli teostatud tööd vastu võtnud, teatamata pärast tööde ülevaatamist töö lepingutingimustele mittevastavusest, ning arvestades täiendavate tööde mahuga, on antud juhul tegemist garantiikorras tehtud parandustega, milline kohustus oli töövõtjast hagejal töövõtulepingu p 15.3 kohaselt. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kostjalt tuleb hageja kasuks 321 338,60 krooni välja mõista. Kohus ei pea põhjendatuks kostja taotlust lugeda hageja loobunuks nõudest summas 210 000 krooni, kuna hagist loobumine on hageja protsessuaalne õigus ja antud juhul ei ole hageja sellist tahet avaldanud. Hageja üksnes täpsustas algset põhinõuet, vähendades seda kostja poolt kohtumenetluse kestel tasutud summade võrra, millises osas tuleb hageja nõue lugeda täidetuks. TsMS § 376 lg 5 p 2 kohaselt ei loeta hagi muutmiseks hageja põhinõude vähendamist. Kostja vaidleb vastu nõude suurendamisele hageja poolt 4248 krooni võrra, kuna tegemist on iseseisva, uuel alusel põhineva nõude esitamisega, mitte hageja ja kostja vahel 07.09.2007 sõlmitud töövõtulepingust tuleneva raha tasumise nõude esitamisega, ning poolte vahel puudub kokkulepe sellise töö tegemiseks. Hageja väitel on tegemist samal objektil sama töövõtulepingu raames (p 7.2 alusel) tehtud täiendavate töödega, mille eest on samuti kostja poolt tasumata jäetud. Töövõtulepingu p 7.2 järgi töövõtja poolt aktiga üleantud tööde kahjustamisel tellija süü läbi parandatakse kahjustused tellija kulul. Kohus leiab, et T.B. 27.06.2008 elektroonilises kirjas hageja töötajale Elvo Kährile (tl 92) loetletud puudused ja kirja lakoonilisus osutavad sellele, et tegemist on kirjavahetusega hageja ja kostja vahel 07.09.2007 sõlmitud töövõtulepingu alusel teostatud tööde kohta. Osad selles kirjas nimetatud töödest parandas hageja garantii korras, puruks sõidetud äärekivide osas märgib juba T.B. ise, et need ei ole otseselt kostja probleem ja nende osas tuleb veel arutada. Kohtus hageja kinnitas, et tellija nõustus oma kirjas äärekivide paigaldamise pakutud hinnaga. Kokkuleppe olemasolu äärekivide vahetamise kohta tellija kulul ja hageja pakutud hinnaga kinnitab ka hageja kohtule esitatud arve nr 245 4248 krooni (tl 100) tasumiseks. Kohus on seisukohal, et hageja nõue põhineb ka antud juhul poolte vahel sõlmitud töövõtulepingul ning eeltoodud tõenditega nende kogumis on tõendatud hageja tasunõude tekkimine kostja vastu 4248 krooni ulatuses ja 4248 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotles kostjalt esitatud arvete alusel viivise 0,5% päevas võlgnetavalt summalt väljamõistmist. Kostja vaidleb viivise nõudele vastu, et taoline viivisemäär on kokku lepitud arvetes kui lepingu lisadeks olevates dokumentides. Kohus leiab, et hageja viivisenõue sellisel määral ei ole põhjendatud. Kohus nõustub kostjaga, et arve näol on tegemist raamatupidamisdokumendiga, majandustehingu toimumist (mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis) kinnitava raamatupidamise algdokumendiga Raamatupidamise seaduse § 7 mõttes. Majandustehingu 6(7)

toimumise aluseks on töövõtuleping. Pooltevahelises töövõtulepingu p-s 4.3 on küll kokku lepitud viivise määras 0,5%, kuid seda juhuks, kui töövõtja viivitab kokkulepitud tööde lõpetamisega temast olenevatel asjaoludel. Seega on hagejal õigus kostjalt tasumisega viivitamisel nõuda üksnes seadusjärgset viivist tulenevalt VÕS §-st 113 lg 1. Viivisemääraks VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 järgi oli ajavahemikul 01.07.2007–01.07.2008 11% aastas (s.o 0,03% päevas). Eeltoodu alusel tuleb kostjale arvestada viivist arvete nr 139 ja 159 järgi hageja esitatud andmete põhjal järgnevalt. Viivis arve nr 139 järgi ajavahemikus 14.11.2007-28.01.2008 14 323,73 krooni, ajavahemikus 29.01.2008-03.04.2008 4613,90 krooni, ajavahemikus 04.04.2008-21.04.2008 1130,21 krooni, ajavahemikus 22.04.2008-26.05.2008 1240,42 krooni, ajavahemikus 27.05.2008-28.05.2008 13,98 krooni, ajavahemikus 29.05.2008-28.07.2008 658,98 krooni ja viivis arve nr 139 järgi ajavahemikus 13.12.2007-28.07.2008 20 247,85 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis kokku 42 229,07 krooni. Hageja taotles kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamist TsMS § 467 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna ei ole täidetud viivitamatu täidetavuse eeldus TsMS § 469 järgi. TsMS § 469 lg 1 kohaselt tunnistab kohus TsMS §-s 468 nimetamata otsuse poole taotlusel viivitamata täidetavaks tingimusel, et see pool annab täitmise tagatise. Viivitamatu täitmise tagatis peab katma kahju, mis võib võlgnikule tekkida otsuse viivitamatust täitmisest või täitmise vältimiseks abinõude rakendamise tõttu. Taotluse võib esitada nii enne otsuse tegemist kui pärast seda. Tartu Ringkonnakohtu 29.08.2008 määrusega on hagi tagamiseks arestitud kostja arvelduskontod Eesti Vabariigi krediidiasutustes 416 338,60 krooni ulatuses. TsMS § 445 lg 2 alusel tuleb kohaldatud hagi tagamise abinõu jätta jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi põhinõude ulatuses ja arvestades, et hageja vähendas põhinõuet seetõttu, et kostja rahuldas tema nõude osaliselt pärast hagi esitamist, jätab hageja menetluskulud täielikult kostja kanda.