2-22-9856/22 - Muud - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

sellele eelnevalt vastuväite (FiMS § 28 lg 2). Usaldusisiku tasu kindlaksmääramise peale võib määruskaebuse esitada võlgnik, võlausaldaja ja usaldusisik (FiMS § 54 lg 11). Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik 05.07.2022 esitas võlgnik kohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse, milles palus enda suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse läbi viimist. Avalduse kohaselt on võlgade ümberkujundamise kaudu võlgnikul võimalik vabaneda kohustustest viisil, mis kohtleb kõiki võlausaldajaid võrdselt ja võimaldab võlgnikul säilitada kodu. Võlgnik töötab ja tal on kaks ülalpeetavat (õppivat last). Tema sissetulekuks on töötasu. Varaks on korteriomand, mis on tema elukoht. Avalduses on võlgnik esitanud oma täitmata kohustuste nimekirja: tal on täitmata kohustusi kuuele võlausaldajale ja kohtutäituritele kokku ligi 35 000 euro. Nõuete täitmiseks on algatatud täitemenetlused. 08.07.2022 esitas avaldaja avalduse täienduse, milles täitis ära lahtrid enda töötamise kohta, töötasu suuruse (2700-2900 eurot), igakuised kulud (1500 eurot) ning võlgade tasumiseks jääva summa (1250-1300 eurot). Võlgnik märkis, et ta maksab elatist 550 eurot kuus ning et üks laps õpib ja teine töötab. 08.07.2022.a määrusega rahuldas kohus avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks osaliselt: peatas võlgnikule kuuluva korteriomandi suhtes toimuva enampakkumise ja peatas täitemenetluse nr 84/2021/4624. Kohus ei peatanud teisi võlgniku kohustuste täitmiseks toimuvaid täitemenetlusi. 25.07.2022.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning määras usaldusisikuks Axxxxx Rxx. 25.08.2022 esitas usaldusisik enda hinnangu ning võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik tegi kindlaks, et võlgnikul on kokku kohustusi 35 432,44 eurot, millest põhinõuded on 26 346,05 eurot ja kõrvalnõuded 9086,39 eurot. Põhinõuded sisaldavad kohtutäituri tasusid summas 5421,56 eurot. Põhinõuete hulka on arvestatud kohtukulud, mida sissenõudjad on reaalselt tasunud. Võlgnikule kuulub korter, mille väärtuseks on umbes 13 000 eurot ning pangakontodel olev rahajääk 2176,60 eurot (seisuga 17.08.2022). Võlgniku sissetulek on viimase kuue kuu jooksul keskmiselt 2507,50 eurot. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat, kellele ta maksab igakuiselt elatist 550 eurot. Usaldusisik selgitas vestluse käigus välja, et võlgniku 20-aastane poeg ei tööta, vaid õpib Tallinna Ülikoolis bakalaureuse astmes, ehk omandab kõrgharidust ja seega on võlgnikul ülalpidamiskohustus ka tema suhtes. Igakuised kulud on võlgnikul kokku 1500 eurot. Võlgnik saaks maksta võlgnevuste katteks reaalselt umbes 1200-1300 eurot kuus. Usaldusisik oli seisukohal, et võlgnik on makseraskustes, mitte maksejõuetu ning tema suhtes tuleks algatada võlgade ümberkujundamise menetlus. 08.09.2022 toimunud ärakuulamisel kinnitas võlgnik, et soovib võlgade ümberkujundamist, sest soovib korteri säilitamist. Usaldusisik avaldas, et tema peab võimalikuks koostada ümberkujundamiskava kas 3 aastaks või 3,5 aastaks, kuid kindlasti alla 5 aasta. Võlgnik oli nõus pikema ajaga kui kaks aastat. 15.09.2022.a määrusega kohustas kohus võlgnikku tasuma usaldusisiku tasu ja kulude katteks ettemaksu 750 eurot. Võlgnik tasus nimetatud summa.

20.10.2022.a määrusega rahuldas kohus võlgniku maksejõuetusavalduse ning algatas menetluse võlgniku võlgade ümberkujundamiseks. Kohus peatas kõik võlgniku suhtes läbiviidavad täitemenetlused kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni. Kohus määras usaldusisikule tähtaja kava ja võlausaldajate seisukohtade esitamiseks. Ümberkujundamiskava ja seisukohad 05.09.2022 esitas nõustaja ümberkujundamiskava, võlausaldajate seisukohad ja enda hinnangu võlausaldajate vastuväidetele. Kavast nähtuvalt on kohtutäiturite nõuete osas kohustuste põhiosa arvestatud täitemenetluse alustamise tasu, täitemenetluse kulud ning põhitasu võrdeliselt summaga vastavalt KTS § 32 lg-le 5. Ümberkujundamisele kuuluv koguvõlgnevus on kokku 27 503,61 eurot, milles on arvestatud kohtutäiturite põhitasud täissummas. Arvestades võlgniku koguvõlgnevuse suurust, sissetulekute varieeruvust (6 kuu keskmine 2268,80 eurot, mis on viimase kahe kuu jooksul vähenenud seoses võlgniku tervise halvenemisega) ja tervist, on ümberkujundamiskavas vähendatud kõigi võlausaldajate kõrvalkulusid 100% ning kohtutäiturite tasusid on arvestatud proportsionaalselt vastavalt seadusele. Nii on kõiki võlausaldajad koheldud võrdselt. Kava kohaselt tuleb võlgnikul tasuda põhivõlgnevused 100% ulatuses. Ümberkujundamiskavas on põhivõlgnevuste summa 21 415,64 eurot, mis moodustab 77,86% koguvõlgnevusest. Usaldusisik märkis, et võlgnikule kuulub korteriomand, mille väärtuseks on võlgniku hinnangul 13 000 eurot. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat ning kuigi üks neist on täisealine on võlgnikul siiski tema ülalpidamiskohustus vastavalt PKS § 97 lg-le 2. Samuti lisas usaldusisik, et hetkel on kehtestatud miinimumpalga järgi vastavalt TMS §-le 132 elatusmiinimum võlgnikul 872 eurot, alates jaanuar 2023 on 966,67 eurot, mistõttu igakuine väljamakse nõuete katteks alates 2023 jaanuar saab olla viimase 6 kuu keskmise sissetuleku puhul 1302,14 eurot (2268,80-966,67). Võlgniku enda hinnangul on tal reaalselt võimalik tasuda maksimaalselt 900 eurot kuus arvestades tema varieeruvat töötasu ning suuremaid elamiskulusid seoses Soomes töötamisega. Arvestades praegust üleüldist majandusseisu, jätkuva hinnatõusu prognoose, võlgniku haigusperioode ja tema sissetulekute varieeruvust, on kava koostatud 24 kuu peale, mil kuumakseks kõigi ümberkujundatavate nõuete peale tuleb 892,32 eurot. Sellise arvestuse alusel jääb võlgnikule praegusest sissetulekust keskmiselt kätte 1376,48 eurot, millest tuleb võlgnikul tasuda ka 550 eurot elatist lastele. Ümberkujundamiskava ei ole selliselt mõttekas koostada, kus võlgnik ei suuda kogu kava täitmise ajal kava täita. Seetõttu on kava koostamisel arvestatud nii üldise majanduskliimaga kui ka võlgnikust tulenevate aspektidega (sissetulekud, ülalpeetavad, tervis, elamiskulud). Usaldusisiku hinnangul on võlgnik selgelt makseraskustes ning tema suhtes ei saa välja kuulutada pankrotti. Kava täitmise tähtajaks on 25.12.2024, kuid eeldusel, et kava kinnitatakse kohtu poolt selliselt, et esimene kavajärgne makse toimub 25.01.2023. Usaldusisik esitas kohtule võlausaldajatele saadetud teatise, võlausaldajate seisukohad ning enda arvamuse vastuväidetele. Usaldusisik selgitas, et võlausaldajatel paluti kinnitada e-kirja kättesaamist ning esitada oma avaldused või seisukohad 2 nädala jooksul alates kirja kättesaamisest. Viimasena kinnitas e-kirja kättesaamist Renovum OÜ 01.12.2022, sellest tulenevalt saabus 14 päeva seisukohtade ja avalduse esitamise tähtaeg 15.12.2022. Ümberkujundamiskavale esitas vastuväite 1 võlausaldaja (Renovum OÜ), pakutud ümberkujundamiskavaga nõustus 2 võlausaldajat (OK Incure OÜ, Era Liisingu Inkassoteenused OÜ) ning 4 võlausaldajat (Aktiva Finants OÜ, Nord Collect OÜ, kohtäitur Anne Böckler, kohtutäitur Oksana Kutšmei) ei esitanud enda seisukohta. Renovum OÜ avaldas, et seisuga 31.07.2022 on võlgniku võlgnevus kokku summas 1820,96 eurot (põhiosa summas 958,24 eurot, viivis seisuga 31.07.2022 summas 454,50 eurot, intress 145,04 eurot, leppetrahv summas 226,44 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 36,74 eurot).

Täitemenetluse ajal sai võlausaldaja kätte 138,92 eurot ning võlajääk on 1682,04 eurot. Tegelik põhiosa suurus on kavas valesti märgitud. Võlausaldaja märkis, et kavast on temale nähtav, et võlgnikul on kaks last ning oma kulude hulgas märkis võlgnik 550 eurot laste ülalpidamiseks. Renovum OÜ ei nõustunud sellega kuna on parandatud kavas on märgitud, et üks lastest töötab. Seega ei pea võlgnik täitma ülalpidamiskohustust lapse ees, kes töötab. Samuti elatise suurus on hetkeseisuga 225,64 eurot. Seega 550 eurost vabaneb 324,36 eurot, mida võlgnik saab kasutada võlgnevuse katteks. Võlausaldaja oli nõus kava täitmisega muul viisil, s.o võlgnik maksab kokku 1500 eurot 30 kuu jooksul igakuise osamaksega 50 eurot. Usaldusisik ei olnud nõus Renovum OÜ vastuväidetega. Usaldusisik selgitas, et võlausaldaja poolt esitati usaldusisikule nõuete jäägina põhinõude jääk tõesti summas 958,24 eurot, kuid täitemenetluses on võlausaldaja saanud kätte 138,92 eurot, mille võrra vähendas usaldusisik kavas põhinõuet kohtukulude ja põhinõude arvelt vastavalt VÕS § 415 lg-le 2. Usaldusisikule jäi arusaamatuks, kuidas sai Renovum OÜ tagasimakstavaks nõude summaks 1500 eurot. Renovum OÜ vastuväide põhinõude osas ei ole põhjendatud. Usaldusisik kordas, et täisealine laps õpib ning võlgnikul on tema suhtes ülalpidamiskohustus. Renovum OÜ arvutus elatise vähendamise osas pole põhjendatud, sest täiskasvanud õppiva lapse kulud on suuremad kui alaealise kodus kasvavate laste kulud. Samuti ei saa menetluse raames keelata võlgnikul täita enda õigust ja kohustust last õpingute ajal toetamast. Kava on koostatud vaid 24 kuu peale tavapärase 60 kuu asemel, mis võimaldab võlgnikul maksta nii elatist kui ka mõistliku aja jooksul tasuda oma kohustused. Kuna kohaldamisele ei tule FiMS § 26 lg 3, siis ei pidanud kohus vajalikuks kuulata ära võlgnikku ega võlausaldajaid. Kohtumääruse põhjendused Alates 01.07.2022 jõustus füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS), mis sätestab maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamise füüsilise isiku suhtes ning võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise. FiMS jõustumisega tunnistati kehtetuks võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus. FiMS § 68 lg 1 näeb ette, et käesolevat seadust kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. Kuna võlgnik esitas avalduse pärast FiMS jõustumist, siis tuleb käesolevalt võlgade ümberkujundamisele kohaldada FiMS-i. Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik määrata kindlaks võlausaldajate nõuded ning kinnitada muudetud ümberkujundamiskava. I Nõuete kindlaks määramine FiMS § 25 lg 3 kohaselt otsustab kohus esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku, puudutatud võlausaldaja ja nõustaja. Võlgnik ja võlausaldajad (v.a Renovum OÜ) ei esitanud vastuväiteid nõuete suuruste osas. Kohus analüüs võlausaldajate nõudeid ning leiab, et nende suurused on võimalik kinnitada vastavalt ümberkujundamiskavas märgitule. Kõik ümberkujundatavad nõuded on C nõuded. Renovum OÜ märkis, et tema põhinõudeks on 958,24 eurot ning kõrvalnõueteks kokku 892,48 eurot (viivis 454,50 eurot, intress 145,04 eurot, leppetrahv 226,44 eurot ja sissenõudmiskulud 36,74 eurot), kokku 1820,96 eurot. Renovum OÜ sõnul sai ta täitemenetluse ajal kätte 138,92 eurot ning võlg on 1682,04 eurot. Usaldusisik ei vaielnud vastu võlausaldaja nimetatud nõuete

suurustele (põhinõue, kõrvalnõuded), kuid leidis, et osaline laekumine tuleb arvestada teisiti, kui seda tegi Renovum OÜ. Usaldusisik selgitas, et ta arvestas põhinõudena põhinõuet ja kohtukulusid (riigilõiv 53,16 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot) ning vähendas VÕS § 415 lg 2 alusel põhinõuet ja kohtukulusid. Kuivõrd Renovum OÜ ei ole ise märkinud, mille katteks ta saadud raha arvestas, on kohtu hinnangul mõistlik, et usaldusisik arvestas laekumise põhinõude ja kohtukulude katteks. Kohus märgib, et tegelikult on põhinõude hulka võimalik arvestada ka kohtukulusid, sest tegemist on summaga, mis on välja mõistetud kohtulahendiga ning millelt on võimalik ka kõrvalkulusid nõuda (nt viivis). Kohtu hinnangul on Renovum OÜ vastuväide põhjendamatu. Renovum OÜ ei ole täitnud enda FiMS § 25 lg-st 1 tulenevat kohustust esitada asjaolud, miks ta nõude suurusega ei nõustu ning esitada enda tõendid vastuväidete kohta. Renovum OÜ esitas vaid numbriliselt enda nõude suuruse ning arvestas täitemenetluses laekunud kompleksselt kogu võla katteks, eristamata põhinõudeid ja kõrvalnõudeid. Renovum OÜ ei täpsustanud, milline on tema põhinõude suurus kui kõrvalnõuete suurus pärast osalist võlgnevuse tasumist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Renovum OÜ vastuväite rahuldamata ning kinnitab kõikide võlausaldajate nõuete suurused kava järgi (vt resolutsiooni p 2). II Ümberkujundamiskava kinnitamine Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on avaldajal ümber kujundamist vajavaid nõudeid kokku 28 293,17 eurot. FiMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on kavale vastu vaielnud 1 võlausaldaja, kelle nõuded kokku on 1755,20 eurot. 2 võlausaldajat nõustus kavaga. 4 võlausaldajat, kes seisukohta ei esitanud, on nõustunud kavaga vaikimisi. Kavaga nõustunud võlausaldajate nõudeid on kokku 26 537,97 eurot. Kohus leiab, et antud juhul on võimalik ümberkujundamiskava kinnitada tulenevalt FiMS § 26 lg-st 2 olenemata ühe võlausaldaja vastuväidetest. FiMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesolevalt on ümberkujundamiskavaga nõustunud üle poole pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest ning nende nõuetega on esindatud üle poole pandiga tagamata nõuetest. Seega on täidetud eelnimetatud sätte esimene eeldus. Võlgnikul ei ole pandiga tagatud nõudeid. Kohus leiab, et nimetatud sättest tulenev teine eeldus on samuti täidetud. Ümberkujundamiskava alusel ei kohelda vastuväited esitanud võlausaldajat halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnik on taotlenud kõikide kõrvalnõuete vähendamist 100% ning põhinõuete (100% ulatuses) osadena tasumist ja kohustuste täitmise tähtaja pikendamist. Vastuväite esitanud võlausaldaja Renovum OÜ on oma vastuses märkinud, et ta pole nõus sellega, et võlgnik maksab elatisena oma kahele lapsele 550 eurot, sest võlgnik on parandatud kavas märkinud, et üks lastest töötab. Renovum OÜ sõnul ei ole võlgnikul töötava lapse osas ülalpidamiskohustust. Elatise suurus on hetkeseisuga 225,64 eurot ning seega vabaneb võlgnikul 550 eurost 324,36 eurot oma kohustuste täitmiseks. Usaldusisik ei nõustunud Renovum OÜ vastuväidetega. Esmalt märgib kohus, et kavas ei ole kirjas andmeid laste kohta ning kohtule

pole esitatud ühtegi parandatud kava, millele Renovum OÜ viitab. Avaldusest aga nähtub, et võlgnikul on kaks last, kes mõlemad õpivad – üks on täisealine ja teine alaealine. Parandatud/täiendatud avalduses oli võlgnik märkinud, et täisealine laps töötab. Usaldusisiku 25.08.2022 hinnangust nähtub, et usaldusisik selgitas välja asjaolu, et täisealine laps siiski õpib Tallinna Ülikoolis bakalaureuse astmes ehk omandab kõrgharidust. Parandatud avalduses märge täisealise lapse töötamise kohta oli eksimus. Renovum OÜ ei ole kõiki talle saadetud materjale läbi töötanud. Kohus selgitab, et võlgnikul on PKS § 97 p-st 2 tulenevalt täisealise õppiva lapse ülalpidamiskohustus. Isegi kui võlgnikul poleks täisealise lapse osas ülalpidamiskohustust, ei saa kindlalt väita, et ta peab alaealisele lapsele maksma elatist just 225,64 eurot. Elatise suurus võib olla suurem või väiksem, kuid selle kindlakstegemiseks ei ole hetkel vajalikke andmeid, seda veel vähem Renovum OÜ-l. Eeltoodust tulenevalt ei anna Renovum OÜ vastuväited alust kava kinnitamata jätmiseks või kava või ümberkujundamise meetmete muutmiseks. Kohus on seisukohal, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid ühetaoliselt ning ühte ei eelistata teistele. Kõikide võlausaldajate nõudeid on vähendatud kõikide kõrvalnõuete võrra (sh intressid, viivised jm) ning põhivõlgnevust tasutakse kõigil 100%. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha vaid kavas märgitud viisil. Kava on koostatud just võlgniku majanduslikust seisundist ja maksevõimest lähtuvalt. Kindlasti tuleb arvestada ka sellega, et võlgnikul on muutuv töötasu ja tal endal on ka igakuised elamiskulud. Samuti tuleb arvestada tema tervisega ja tema ülalpidamiskohustusega kahe lapse suhtes. Kohtu hinnangul on kõrvalnõuete vähendamine täies ulatuses ja põhinõuete täielik tasumine igati mõistlik ning põhjendatud. Kõigi võlausaldajate samaliigilisi nõudeid on vähendatud samaväärselt. Ka vähendamise põhimõte ise ei ole ebavõrdne. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on käesolevalt ainuvõimalik ja eelistatuim viis, kuivõrd võlgniku suhtes ei esine hetkel maksejõuetuse olukorda. Võlgnik on makseraskustes. Kohus leiab, et arvestades võlgnikku varalist seisundit on kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava täidetav. Võlgnikul on olemas igakuine sissetulek, mis on keskmiselt 2268,80 eurot kuus (neto, 6 kuu peale arvestatuna). Ümberkujundamiskava täitmisel tuleb võlgnikul igakuiselt maksta võlausaldaja nõuete täitmiseks kokku 892,32 eurot. Arvestades võlgniku sissetulekuid oleks sellise summa maksmine reaalselt täidetav. Suuremas ulatuses ei oleks võlgnikul ilmselt võimalik ümberkujundamiskava täita, arvestades, et võlgnikul tuleb maksevõime taastamiseks tasuda jooksvalt mingil määral igapäevaseid vältimatuid püsikulusid, ka ilmselt selliseid, mis tagaksid võimaluse jätkata töötamist ja seega ka sissetuleku saamist, samuti elatist kahele lapsele 550 eurot. Kohus leiab, et igakuiselt võlgade tasumiseks määratud summat ei ole käesolevalt võimalik suurendada. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on makseraskuste ületamine, mitte nende süvendamine. Kohus märgib, et juhul kui võlgniku sissetulek peaks tulevikus suurenema, on võimalik kava muuta. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekud piisavad, et tasuda jooksvate kulude kõrval ka võlgnevusi. Võlgnik kinnitas, et soovib nimetatud kulud tasuda. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et ümberkujundamiskavas on võlgnik püüdnud kohelda kõiki võlausaldajaid võrdselt: kõigi võlausaldajate kõrvalnõuded on viidud nullini, võlgnik tasub kõigile võlausaldajatele nende põhinõuded 100% ulatuses ning kohustuste täitmise tähtaega on pikendatud kõigi võlausaldajate suhtes võrdselt 2 aastani. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et FiMS § 26 lg 2 eeldused on täidetud ning kohus kinnitab ümberkujundamiskava.

Kohus selgitab, et võlgniku käitumine on kohtu järelevalve all: ta peab andma usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta- eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (FiMS § 41). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et survestada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud FiMS §-des 3034. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes FiMS §-st 36. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik tulenevalt FiMS §-st 35. Võlgnik peab andma kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutama abi järelevalvekohustuse täitmisel. Võlgnik esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule aruande. Kohus selgitab, et võib võlgnikult või usaldusisikult küsida aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal. Kohtu määrab, et aruanded tuleb võlgnikul usaldusisikule esitada kord aastas 02. jaanuariks ja viimne 02.01.2025. Usaldusisikul tuleb kohtule edastada aruanded ka teadmiseks. Sellisel viisil on kohtul võimalik jälgida kava täitmist. Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks (pärast viimase aruande saamist võlgnikult) esitada kohtule aruanne 01. veebruariks 2025.a. Menetluskulude jaotus FiMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda. Usaldusisik esitas kohtule taotluse enda tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Usaldusisik palus määrata enda tasuks 450 eurot (6h määraga 75€/h). FiMS § 54 lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel. FiMS § 54 lg 4 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FiMS § 54 lg 5 Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. TLS § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määruse nr 124 § 1 kohaselt on töötasu ühe kuu alammääraks alates 01.01.2023 täistööajaga töötamise korral 725 eurot. Usaldusisiku