2-22-9856/19 - Muud - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

Asjaolud 05.07.2022 esitas võlgnik kohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse, milles määras, et soovib enda suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse läbi viimist. Avalduse kohaselt on võlgade ümberkujundamise kaudu võlgnikul võimalik vabaneda kohustustest viisil, mis kohtleb kõiki võlausaldajaid võrdselt ja võimaldab võlgnikul säilitada kodu. Võlgnik töötab ja tal on üks ülalpeetav. Tema sissetulekuks on töötasu. Varaks on korteriomand, mis on tema elukoht. Avalduses on võlgnik esitanud oma täitmata kohustuste nimekirja: tal on täitmata kohustusi kuuele võlausaldajale ja kohtutäituritele kokku ligi 35 000 euro. Nõuete täitmiseks on algatatud täitemenetlused. 08.07.2022.a määrusega rahuldas kohus avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks osaliselt: peatas võlgnikule kuuluva korteriomandi suhtes toimuva enampakkumise ja peatas täitemenetluse nr 84/2021/4624. Kohus ei peatanud teisi võlgniku kohustuste täitmiseks toimuvaid täitemenetlusi. 25.07.2022.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning määras usaldusisikuks Annika Rau. 25.08.2022 esitas usaldusisik enda hinnangu ning võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik tegi kindlaks, et võlgnikul on kokku kohustusi 35 432,44 eurot, millest põhinõuded on 26 346,05 eurot ja kõrvalnõuded 9086,39 eurot. Põhinõuded sisaldavad kohtutäituri tasusid summas 5421,56 eurot. Põhinõuete hulka on arvestatud kohtukulud, mida sissenõudjad on reaalselt tasunud. Võlgnikule kuulub korter, mille väärtuseks on umbes 13 000 eurot ning pangakontodel olev rahajääk 2176,60 eurot (seisuga 17.08.2022). Võlgniku sissetulek on viimase kuue kuu jooksul keskmiselt 2507,50 eurot. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat, kellele ta maksab igakuiselt elatist 550 eurot. Igakuised kulud on võlgnikul kokku 1500 eurot. Võlgnik saaks maksta võlgnevuste katteks umbes 1200-1300 eurot kuus. Usaldusisik oli seisukohal, et võlgnik on makseraskustes, mitte maksejõuetu ning tema suhtes tuleks algatada võlgade ümberkujundamise menetlus. 08.09.2022 toimunud ärakuulamisel kinnitas võlgnik, et soovib võlgade ümberkujundamist, sest soovib korteri säilitamist. Usaldusisik avaldas, et tema peab võimalikuks koostada ümberkujundamiskava kas 3 aastaks või 3,5 aastaks, kuid kindlasti alla 5 aasta. Võlgnik oli nõus pikema ajaga kui kaks aastat. Kohtu seisukoht FiMS § 18 lg 1 kohaselt vaadatakse maksejõuetusavaldus läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 18 lg 2 p 4 näeb ette, et pärast maksejõuetusavalduse läbivaatamist algatab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse vastavalt käesoleva seaduse §-s 19 sätestatule. FiMS § 18 lg 3 kohaselt võib kohus teha ühe käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustest sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik või võlausaldaja. Kohus ei saa otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel. FiMS § 19 lg 1 kohaselt algatab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei

ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. FiMS § 19 lg 2 lause 1 kohaselt määrab kohus enne võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist summa, mille võlgnik peab usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole tasuma, ning tähtaja selle summa tasumiseks. Võlgnik on usaldusisiku tasu ja kulude katteks tasunud deposiiti 750 eurot, seega on võimalik lahendada võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise küsimus. Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine on olnud võlgniku tahe, seda on ta avaldanud nii avalduses kui ärakuulamisel. Hinnates maksejõuetusmenetluses esitatud dokumente ja tõendeid ning kuulanud ära võlgniku ning usaldusisiku, leiab kohus, et võlgnik on makseraskustes ning mitte püsivalt maksejõuetu. Võlgniku makseraskused on võimalik ületada võlgade ümberkujundamise teel ning see on käesolevalt kohane meede. Võlgniku varaks on vaid tema elukohaks olev korteriomand eeldatava väärtusega 13 000 eurot ning töötasu keskmiselt 2500 eurot. Võlgnikul on piisavalt rahalisi vahendeid tegemaks kava alusel makseid ja tal on tahe oma võlausaldajatele võlad tasuda. Kohtu hinnangul ei esine võlgade ümberkujundamist takistavaid asjaolusid (FiMS § 19 lg 3, lg 4). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus maksejõuetusavalduse ning algatab võlgade ümberkujundamise menetluse. FiMS § 19 lg 5 ja § 24 lg 3 alusel määrab kohus usaldusisikule tähtaja ümberkujundamiskava ja võlausaldajate seisukohtade esitamiseks. FiMS § 15 lg 3 kohaselt peatab kohus usaldusisiku nimetamisel võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kuivõrd 08.07.2022.a määruse alusel on peatatud vaid täitemenetlus nr 084/2021/4624 ning kohus usaldusisiku nimetamisel 25.07.2022.a määruses ei peatanud ülejäänud täitemenetlusi, siis peatab kohus käesoleva määrusega kõik võlgniku suhtes käimasolevad täitemenetlused kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni. Kohus selgitab, et täitemenetluste peatamiseks tuleb võlgnikul endal pöörduda kohtutäiturite poole. FiMS § 18 lg 4 järgi edastatakse määrus maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta võlgnikule ja maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldajale ning määruse kohta avaldatakse teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui kohus jätab maksejõuetusavalduse läbi vaatamata või rahuldamata, ei avalda ta selle kohta teadet, välja arvatud, kui kohus on samas asjas varem avaldanud teateid nimetatud väljaandes. Selgitused: -Kohtule esitatavad menetlusdokumendid peavad saabuma kohtusse hiljemalt tähtaja viimasel päeval (TsMS § 62). - Kõik menetlusdokumendid ja tõendid tuleb kohtule esitada eesti keeles või koos eesti keelse tõlkega. Menetlusdokumendid peavad olema loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis. - Menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult kui võimalik ja see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Menetluse venimisest tingitud menetluskulud kannab menetluse venimise põhjustanud menetlusosaline (TsMS § 169). - Kohus võib menetlusosalise poolt aadressi või sidevahendite muutumisest teatamata jätmist käsitleda menetluse venitamisena ja jätta menetluskulud venimise põhjustanud menetlusosalise kanda (TsMS § 200 lg 4, § 169).

Hoiatused: -Võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule ning kohtu korraldusel võlausaldajatele viivitamata teavet, mida nad vajavad seoses võlgade ümberkujundamise menetlusega (FiMS § 23 lg 1). Võlgnik osutab usaldusisikule viivitamatult abi tema ülesannete täitmisel ja peab nõudmisel näitama usaldusisikule ette oma vara või võimaldama varale juurdepääsu (lg 2). -Menetlusosaline peab kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamata teatama oma aadressi või sidevahendite andmete muutumisest (TsMS § 200). -Kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest (TsMS § 325). Menetluskulude jaotus Usaldusisik esitas 12.09.2022 tasutaotluse ning 15.09.2022 muudetud tasutaotluse, sest ta tegi võlgnikuga kokkuleppe, et võlgnik tasub eelmenetluse kulud ümberkujundamisekava väliselt omavahel kokkulepitud ajaks. Kohus lähtub seetõttu viimasest tasutaotlusest. Aruande kohaselt palub usaldusisik enda tasuks määrata 640 eurot (8h x 80€/h). FiMS § 54 lg 1, 2, 4 sätestavad, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021.a määruse nr 116 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 654 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 130,80 eurot. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu vastavalt toimingute sisule on põhjendatud ning vastavuses tema poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga ega ületa seaduses sätestatud ülemmäära. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et eraldi tasustada ei saa istungile sõitmise ajakulu, sest usaldusisiku tasu, nagu ajutise halduri tasu, peab katma ka riigisisesed reisikulud. Seega tuleb 1,5 tunni ulatuses usaldusisiku ajakulu vähendada. Põhjendatud ajakulu on seega 6,5h. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 520 eurot (6,5h x 80€/h).