lk 1
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder
Otsuse avalikult teatavaks
03. detsember 2008
Kuressaare
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-08-21512
Hagi ese
OÜ Jääkaru & Ko hagi H T vastu võla nõudes
Menetlusosalised
Avaldaja: OÜ Jääkaru & Ko, registrikood 10459320, aadress Viljandi mnt. 19, Rapla 79511; Avaldaja esindaja Andres Karlep aadress Viljandi mnt. 19, Rapla 79511, Võlgnik: H T,
Asja läbivaatamise kuupäev
Kirjalik menetlus
Resolutsioon Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista H T’ilt OÜ Jääkaru & Ko kasuks võlg summas 3410(kolm tuhat nelisada kümme) krooni 20 senti ja viivis summas 187 (ükssada kaheksakümmend seitse) krooni 45 senti. Menetluskulud jätta kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Vastavalt esitatud hagile teostas hageja OÜ Jääkaru & KO 17.11.2007a kostja H Tele kuuluvale kliimaseadmele Hitachi hooldus ja remonttöid: määras seadme vea ja teostas puhastuse, paigaldas põhjasoojenduskaabli ja lisas külmaainet. Teostatud tööde kohta on koostatud tööleht millele kirjutas alla ka tööde vastuvõtja. Töölehe alusel on koostatud arve 276 summas 3410.20 mis sisaldab juba tehtud töid ja see on saadetud klendile postiga. Peale arve saamist on toimunud kliendiga mitmel korral telefonivestlusi ja klient
lk 2 ei ole eitanud arve saamist teostatud töö kohta kuid on keeldunud arve tasumisest, sest soovib, et seade saaks töökorda. Seadme töökorda seadmiseks on vaja paigaldada uus elektrooniline plaatjuhtblokk. Selle hinda umbes 6000.- ei olnud klient nõus maksma ja soovis selle ise osta. Seda ta siiani ei ole teinud ja seetõttu ei ole OÜ Jääkaru & KO saanud ka seadet töökorda seada. Seadme mittetöötamises ei ole süüdi OÜ Jääkaru & KO kuna firma ei ole seda seadet müünud ja ei saa anda sellele garantiid. Arvestades eeltoodut palub hageja välja mõista kostjalt H Telt hageja OÜ Jääkaru & KO kasuks võlgnevus 6153,20 krooni, mis koosneb: Põhivõlast 3410,20 (arve 276 17.11.2007 teostatud tööde eest) Viivisintressidest 968.Postikulu25.Riigilõiv 250.Õigusabi 1500.KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista ja esitab järgmised vastuväited: 2006.a. sügisel tellis ta hagejalt seadme Hitachi paigalduse ja tasus 2000.- krooni sularahas. Paigalduse ja seadistuse teostas hageja töötaja V VV, kes ei väljastanud teostatud tööde eest kviitungit. Kahjuks seade ei töötanud vastavalt dokumentatsioonile, korduvalt proovis kostja hagejaga ühendust saada, et seade seadistataks töökorda. 2007.a. sügisel käis lõpuks hr. VV kohapeal ja ütles, et kohapeal ei ole võimalik seadet testida, millest tulenevalt käskis seadme Kuressaarde remonti tuua, mida kostja abikaasa ka tegi. 17.11.2007.a.käis hageja ja paigaldas seadme, mis ikkagi ei hakanud tööle. Meister arvas, et on vaja välja vahetada mingi detail, mille lubas tellida ja paigaldada. Kostja on siiani oodanud detaili paigaldamist, et seade saaks töökorda. Tänaseni ei ole kostja seadet töökorda seadnud ega teavitanud kostjat seadme detaili tellimuse saabumisest. Kostja ei ole 17.11.2007 koostatud töölehele allkirja andnud, millest tulenevalt ootaks hagejalt selgitusi, kes on allakirjutanud, kuna kostja allkiri see ei ole. Samuti ei ole kuni kohtuvaidlusteni kostjale esitatud arvet nr. 276. Eeltoodust tulenevalt kostja leiab, et hageja käitumine teostamata tööde eest tasu nõudes on ebaõige ja vastuolus Eesti Vabariigi seadusandlusega. Kostja leiab, et ei ole andnud hagejale põhjust kohtusse pöördumiseks, seetõttu palub ta hagimenetlusega seotud kohtukulud jätta hageja kanda ja menetluse lõpetada.
Kohus, tutvunud asjas esitatud tõenditega ja poolte seisukohtadega, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt järgmistel põhjustel: VÕS § 635 lg. 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on tarbijatöövõtuleping oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuste osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine.
lk 3 Vastavalt töökorraldusele /t.l. 5/ teostas hageja Jääkaru & Ko OÜ kostja H T elukohas Õhksoojuspumba remonti: teostas puhastuse, paigaldas põhjasoojenduskaabli ja lisas külmaainet ning määras seadme vea. Hageja leidis, et viga on juhtimisplaadil („aju“), mis tuleb välja vahetada. Hageja väitel ei tellinud kostja neilt uut soojuspumba juhtimisplaati, sest pidas seda liiga kalliks (6000 krooni) ja arvas, et muretseb selle mujalt. Hageja väitel ei ole kostja neilt õhksoojuspumpa ostnud ja ei ole neilt tellinud ka paigaldust, vaid tellis soojuspumba remondi. Teostatud tööde maksumuseks on hageja määranud 3410,20 krooni. 31. 12. 2008 koostatud arve nr. 276 on kostja jätnud tasumata. Kostja keeldub tehtud töö eest maksmast, kuna soojapump tööle ei hakanud ja puuduv osa on siiani paigaldamata. Kostja väitel ei ole hageja remonti lõpetanud ja tema ei ole tööd vastu võtnud. Kostja ei ole oma väiteid tõendanud. VÕS § 636 lg. 1 järgi peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Esitatud töökorraldusele on tellija, e. kostja eest allkirja andnud töö tegemise ajal kodus olnud abikaasa ja puudub alus eeldada, et ta ei olnud selleks õigustatud. TsMS § 230 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Nagu juba öeldud, ei ole kostja oma väiteid tõendanud. Seal hulgas on tõendamata ka pooltevaheline kokkulepe selles, et hageja hangib rikkega juhtimisplaadi asemel uue ja paigaldab selle ning enne selle paigaldamist kostja töö eest ei maksa. Töökorraldusele on kliendina alla kirjutanud kostja abikaasa, kellel kõigi eelduste kohaselt oli õigus tööd vastu võtta. Kostja ei ole, vaatamata kohtu püüdlustele, soovinud asuda läbirääkimistele vastaspoolega, et saavutada kohtuvälist kokkulepet ja seda eelkõige soojuspumba remondi edasise käigu ja seni tehtud töö eest maksmise osas. Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud järeldusele, et hagejal on õigus saada tasu tehtud töö eest tema poolt nõutud summas, sest töö vastuvõtmisega tellija poolt muutus töövõtja tasu nõue sissenõutavaks. VÕS § 113 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas( 2008.a. on see 11% aastas). Pooled viivise suurust kokku ei leppinud ja seetõttu on hagejal õigus nõuda viivist seaduses ettenähtud suuruses. Sissenõutavaks muutunud viivis hagi esitamise seisuga on 187,45 krooni. TsMS § 163 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult poolte endi kanda. Seoses hagi osalise rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
Kohtunik: Külli Mõlder
lk 4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.