Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Nagu juba aruandes märgitud on võlgnik seotud äriühinguga M OÜ (pankrotis) (kood XXX) omanik ja juhatuse liige, kuid äriühingule on 8.10.2007 välja kuulutatud pankrot. Võlgnik töötab S G OÜ (kood XXX), asukohaga XXX, töötasu koos päevarahadega ca 16 000 – 17 000 krooni. Füüsiline isik raamatupidamist korraldama ei pea. MTA 30.09.2008 teate kohaselt on võlgnikul maamaksu ettemaks summas 449 krooni ja 2008 aasta eest on võlgnikule määratud maamaksu summas 335 krooni. Samas võlgniku enda sõnade kohaselt ja registriandmetel tal kinnisvara või ehitisi vallasvarana ei ole. Võlgnik ei ole haldurile avaldanud, kas tal on lahendust pakkuda võlausaldajatele või mitte, kuid telefonis väidete kohaselt ta kaalub seda. Aruande kohaselt võlgniku vara on: (i) arvelduskonto S nr XXXXXXXXXXXX jääk seisuga 24.09.08 – 108.42 krooni; (ii) arvelduskonto SEB Pangas nr XXXXXXXXXXXX jääk seisuga 2.10.2008 13 788.33 krooni. 1.10.2008 esitas ajutine haldur SEB Pangale avalduse lubada võlgnikul kasutada kontot summas 8700 krooni (võlgnik 4350 krooni ja kolm ülalpeetavat kokku 4350 krooni); (iii) MTA –s maaksu ettemaks summas 449 krooni; (iv)ARK 24.09.08 teate kohaselt puuduvad sõidukid; (v) 30.09.2008 MKM teate kohaselt ei ole ehitusregistris ehitisi kui vallasasju; (vi)26.09.2008 Harju Maakohtu kinnistuosakonna teate kohaselt puudub kinnisvara; (vii) Võlgniku töötasu OÜ-st S G OÜ (kood XXX)keskmiselt ca 16 000 krooni kuus. TMS § 132 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt üleval teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Palga alammäär on Vabariigi Valitsuse

Võlgnik on kohtumisel kinnitanud kohustusi kahe eraisiku (nimed lubas esitada kirjalikus vastuses) ees summas ca 430 000 krooni; Võimalikud tulevikus tekkivad kohustused: - Balti Investeeringute Grupi Pank AS (kood XXX), Rüütli 23 51006 Tartu, tarbijakrediidileping nr 0601292/27kt käendus vastutuse ulatusega 452 493,57 krooni; - OÜ S D S S (kood XXX), XXX, nõue summas 398 806 krooni. Kokku kohustusi seisuga 10.10.2008 kokku summas ca 2 099 222 krooni, koos võimaliku tulevikus tekkiva kohustusega summas ca 2 950 522 krooni. Tuginedes eeltoodule ja võttes arvesse, et võlgnikul on teada sissetulekuna ainult töötasu, on võlgnik võimetu täitma teadaolevaid kohustusi. Võlgniku varaks võib hinnata rahalisi vahendeid ca 15 000 krooni, samas on võlgnikul millegipärast maamaksu kohustus, mis eelduslikult tähendab kinnisvara omamist enne pankrotimenetlust. Pankrotimenetluse käigus võlgniku tegevuse põhjalikum uurimine võib anda aluseid vara suurendamiseks. Võlgnikul on kohustusi summas ca 2 099 222 krooni ja võib tulevikus suureneda veel ca 2 950 522 kroonini. Samuti tuleb silmas pidada, et pankroti väljakuulutamise tagajärjel võivad ilmneda täiendavad nõuded võlgniku vastu, mis ei ole aruande esitamise ajaks teada. Kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid kohustuste täitmiseks on võlgniku seisund ühest küljest iseloomulik püsivale maksejõuetusele, mis ei võimalda kohustusi täita tavapärase elutegevuse käigus. Samas on võlgnik vähemalt avaldanud ajutisele haldurile, et kaalub kompromissi võimalust, kuna mõistab lahenduse mittepakkumise pikaajalisi tagajärgi. Tuleb muidugi arvestada, et M OÜ (pankrotis) menetlusest võib tulla nõuded võlgniku kui juhatuse liikme vastu. Kompromissi mittepakkumisel/ebaõnnestumisel tuleb võlgnikul taotleda võlgadest vabastamist ning olla valmis 10 aastaseks nõuete maksmapanemiseks võlausaldajate poolt. Tulenevalt eeltoodust oleks parim lahendus pankrotimenetluse käigus kompromissi sõlmimine võlausaldajatega, kuid võlgnik peaks leidma finantsvaheneid suurusjärgus vähemalt 30% kohustuste hulgast. Kokkuvõtvalt on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku varaline seisund on iseloomulik püsivale maksejõuetusele. Menetluse käigus on võimalik kaaluda kompromissi pakkumist, seda juhul kui võlgnik või tema elukaaslane, kellele osaliselt kuuluvas äriühingus võlgnik töötab, on valmis kompromissiks, kompromissi täitma ning võlausaldajad kompromissiga nõustuvad. Võlgniku kavatsused lahenduse pakkumiseks pole ajutisele haldurile teada. Ajutise halduri arvates füüsilise isiku maksejõuetuse põhjused seisnevad peamiselt kahes asjaolus. Esiteks selles, kas isik elab ise üle oma rahaliste võimaluste või teiseks käendab kedagi, kes elab üle oma rahaliste võimaluste või käendatava juriidilise isiku majandustegevus ebaõnnestub. Maksejõuetuse kui finantskriisi määratlemise peamiseks aluseks halvenenud finantsseis ja suutmatus täita oma kohustusi. Võlgnik on oma tegevuses võtnud kohustusi rohkem kui ta on suuteline kandma. Antud juhul võib võlgniku maksejõuetuse põhjusteks pidada ebaõnnestunud äritegevuse tagamist ja võlgniku enda tegevuse korraldamist viisil, mis on enne pankrotimenetlust võimaldanud täita osaliselt kohustusi finantsasutuste ees (S, Balti Investeeringute Grupi Pank AS), kuid ei võimalda täita kohustusi tavapärasel viisil. Teadaolev vara, ainult teenitav palk, katab osaliselt teadaolevaid kohustusi. Oma tegevuse tulemusena on võlgnik ise ja tema lähikondsed sattunud raskesse olukorda. Võlgnik on maksejõuetu, mis on saanud alguse eeldatavalt juba 2007 aasta alguses, kuid tipnenud M OÜ (pankrotis) pankroti väljakuulutamisega 8.10.2007. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku poolt tema endaga seotud ebaõnnestunud äritegevuse tagamine eraisikuna, mis ületas oluliselt võlgniku finantsvõimalusi. Kuriteo tunnustega tegu maksejõuetuse tekkimise põhjusena ajutine haldur tuvastanud ei ole, kuid nagu juba aruandes märgitud on 11.06.2008 Põhja Politseiprefektuur alustatud OÜ S D S S avalduse alusel võlgniku suhtes kriminaalmenetlus nr 08230109246 KarS § 201 tunnustel. Politseile esitatud avalduse kohaselt on võlgnik projektijuhina töötades petnud äriühingust välja rahalisi vahendeid ja omastanud tööriistu-ja tehnikat. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgniku on püsivalt maksejõuetu, omades kohuste hulka , mida ta ei suuda füüsilise isikuna täita. Puuduvad rahalised vahendid ja ka allikad kohustuste -

täitmiseks olemasoleva varaga. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Puuduvad PankrS § 15 (2) ja 31 (1) sätestatud pankroti väljakuulutamist takistavad asjaolud. Ajutise halduri ettepanek on kuulutada välja võlgniku pankrot. Pankroti välja kuulutamine võimaldab täpsustada võlgniku tegeliku vara ning kohustute suuruse ja koostöös võlgnikuga, võimalusel tema elukaaslasega, kaaluda kompromissi pakkumist võlausaldajatele, samas kompromissi ei saa pakkuda ilma lisafinantseerimiseta. Panga teate kohaselt on AS S suletud 15.04.2008 laenuleping nr 06-089159 –EL ja 9.07.2008 suletud laenuleping 06-148187-EV. Menetluse käigus on vajalik kontrollida laenude sulgemise asjaolusid. Kui tegemist on siiski võlgniku poolt ühe võlausaldaja eelistamisega ja vara vähendamisega enne pankrotimenetluse algatamist võib tekkida alus tagasivõitmiseks. Võlgniku sõnade kohaselt töötab ta XXX, tööandja S G OÜ. S G OÜ (kood XXX) osanik ja juhatuse liige on võlgniku elukaaslane NS. PankrS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri määruse 18. 12. 2003. a nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1500 (üks tuhat viissada) krooni. Võlgniku ajutine haldur palub kohtul rakendada tunnitasu määraks 1 400 krooni, kulutatud on kokku 17 töötundi. Taotluse kohaselt ajutise halduri tasuks kujuneb 23 800 krooni (17 x 1 400), millest arvatakse maha tulumaks 21% (23 800 x 21% = 4 998; 23 800 – 4 998 = 18 802 ). Ajutise halduri kulud seoses pankrotimenetlusega on 3 280,40 krooni (kulud koos käibemaksuga, bürookulud, transport, telefon, paljundus, äriregister, side, paber), mis välja mõista OÜ-le Konkurss Tähe 104B 51013 Tartus, arvelduskonto Hansapangas nr. XXXXXXXX. Tuginedes PankrS § 23 lg 1 ja 2, § 31 lg 1 on ajutise pankrotihalduri ettepanek: kuulutada välja M P (kood 36702174916) pankrot; määrata ajutise halduri, UTrossi (isikukood XXXXXXXXX), tasuks 23 800 krooni; tasu välja maksta koos sotsiaalmaksuga kohtudeposiidi või pankrotivara arvelt, UTross arvelduskontole nr XXXXXXXXXX Nordea Pangas ja välja mõista bürookulud summas 3 280,40 krooni, OÜ-le Konkurss, Tähe 104B Tartu, arvelduskonto Hansapangas nr

XXXXXXXXXX

Kohtuistung 13.11.2008 kohtuistungil võlausaldaja esindaja ja võlgnik ajutise pankrotihalduri aruandega nõus, aruandele vastuväiteid ei ole. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Vastavalt PankrS § 1 lg 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et võlausaldaja on selgelt väljendanud oma nõude, on esitanud tõendid nõude aluse, suuruse ja täitmise tähtaja kohta. Võlgnik ei ole võlausaldaja nõudeid täitnud. PankrS § 27 lg 5 kohaselt kohus vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja,

jätab avalduse rahuldamata või lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alusel. Asjas kogutud tõenditega - ajutise pankrotihalduri aruanne, vastused ajutise halduri järelpärimistele, vastused registritest järelepärimistele, vastused pankadest järelepärimistele – on tuvastatud, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Ajutise halduri 14.10.2008 aruande kohaselt võlgnik esialgsetel andmetel võlgneb pankrotimenetluse algatamise seisuga kokku ca 2 099 222 krooni, koos võimaliku tulevikus tekkiva kohustusega summas 2 950 522 krooni. Nimetatud nõuetele võivad lisanduda viivised ja intressid. Võlgniku teadaoleva vara turuväärtus on pankrotimenetluse algatamise seisuga ajutise halduri hinnangul kokku 15 000 krooni. Kohtuistungil võlgnik ega ka võlausaldaja ei esita vastuväiteid ajutise halduri aruandele ja taotlusele ajutise halduri tasu ning pankrotimenetluse kulude osas. Vastavalt PankrS § 1 lg 2 on võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Selle sättega on seadusandja öelnud, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Riigikohtu tsiviilkolleegium on seejuures 11.12.2002.a. lahendis nr. 3-2-1-120-02 märkinud, et ainuüksi võlgniku täitmata kohustused ei näita veel võlgniku püsivat maksejõuetust. Seega on pankroti väljakuulutamise aluseks võlgniku suutmatus majanduslike vahendite puudumise tõttu võlausaldaja nõudeid rahuldada. Võlausaldaja enda poolt pankrotiavaldustes esitatud võlgniku vara loetelust, kui ka ajutise pankrotihalduri järeldustest, saab kohus üheselt järeldada, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgniku vara ja võlgade hindamisel tuleb lähtuda lisaks eelpool märgitud asjaoludele ka ajutise pankrotihalduri, kui sõltumatu ja erialaseid teadmisi ning kogemusi omava isiku esitatud arvestusest ja antud hinnangust ja halduri arvamust kinnitavatest tõenditest. Kuna võlgniku vara ei ületa kulusid, on kohtul alus pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikul puuduvad majanduslikud vahendid võlausaldaja nõuete rahuldamiseks. Seega võlgnik on maksejõuetu ja võlausaldaja pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele. Ajutise pankrotihalduri nõusolekul kohus nimetab ajutise pankrotihalduri UTrossi pankrotihalduriks. Ajutise pankrotihalduri tasu ja tehtud kuluste hüvitamisel lähtub kohus PankrS § 23 lg-test 1 ja 2, mille kohaselt on ajutisel halduril õigus saada justiitsministri poolt kehtestatud piirmäärades tasu tehtud töö eest ja hüvitust ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste katteks. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri määruse 18. 12. 2003. a nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1500 (üks tuhat viissada) krooni. Võlgniku ajutine haldur palub kohtul rakendada tunnitasu määraks 1 400 krooni. Ajutine pankrotihaldur on kulutanud kokku 17 töötundi. Taotluse kohaselt ajutise halduri tasuks 23 800 krooni (17 x 1 400), millest arvatakse maha tulumaks 21% (23 800 x 21% = 4 998; 23 800 – 4 998 = 18 802 ). Ajutise halduri kulud seoses pankrotimenetlusega on 3 280,40 krooni (kulud koos käibemaksuga, bürookulud, transport, telefon, paljundus, äriregister, side, paber) ja välja mõista OÜ-le Konkurss Tähe 104B 51013 Tartus, arvelduskonto Hansapangas nr. XXXXXXXXXXX. Ajutine pankrotihaldur taotleb määrata ajutise halduri, UTrossi (isikukood XXX), tasuks 23 800 krooni. Tasu välja maksta koos sotsiaalmaksuga kohtudeposiidi või pankrotivara arvelt, UTross arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Nordea Pangas; välja mõista bürookulud summas 3

280,40 krooni, OÜ-le Konkurss, Tähe 104B Tartu, arvelduskonto Hansapangas nr

XXXXXXXXXXX.

Ajutine pankrotihaldur on kulutanud oma ülesannete täitmiseks 17 töötundi ja teinud vajalikke kulutusi 3280 krooni. Kohus leiab, et haldurile tuleb määrata tasu 23 800 krooni, mis vastab tehtud töö mahule, keerukusele ja halduri kvalifikatsioonile. Samuti tuleb ajutisele pankrotihaldurile hüvitada kohtu poolt määratud ülesannete täitmisel tehtud vajalikud kulutused so 3280 krooni. Halduri nimetatud taotlusele võlausaldaja ja võlgnik kohtuistungil vastuväiteid ei esitanud. Ajutise halduri tasu 23 800 krooni ja hüvitise vajalike kulutuste katteks 3 280,40 krooni väljamaksmise kohta Harju Maakohus vormistab 01.12.2008 Harju Maakohtu määruse. Lukiina Vismann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.