(Tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.11.2008.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-4419
Tsiviilasi
OÜ H hagi L G OÜ vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja – OÜ H (registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja esindaja – patendivolinik A Sehver Kostja – L G OÜ (registrikood xxx, asukoht xxx)
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
Resolutsioon
"Vana Toomas" kohta on registreering tehtud 21.11.2001 ning seetõttu viieaastane kaubamärgi kasutamise kohustuse periood täitus juba 21.11.2006. Kostja ei ole kaubamärki "Vana Toomas" Eestis kasutanud registreeringus märgitud teenuste tähistamiseks. Kostja poolt äriregistrile viimati (17.06.2005) esitatud majandusaasta aruande kohaselt tegeleb kostja tööstuskaupade jae- ja hulgikaubandusega ja seega ei tegele toitlustus- ja majutusteenuste osutamisega. Hageja taotleb kaubamärgiregistreeringu nr 35306 ainuõiguse täielikult lõppenuks tunnistamist Eestis alates hagi esitamise kuupäevast 06.02.2008. Kaubamärgiregistreeringu nr 35306 omaniku ainuõigus nimetatud kaubamärgile Eestis on lõppenud, kuna kostja ei ole oma kaubamärki Eestis tegelikult kasutama asunud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja hagiavaldusele ei vastanud. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kaubamärgiseaduse § 17 lg 1 sätestab, et kaubamärgiomanik on kohustatud registreeritud kaubamärki tegelikult kasutama registreeringus märgitud kaupade ja teenuste tähistamiseks. Kaubamärgiseaduse § 53 lg 1 p 3 kohaselt asjast huvitatud isik võib esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu, nõudes tema ainuõiguse lõppenuks tunnistamist, kui registreeritud kaubamärki ei ole pärast registreeringu tegemist mõjuva põhjuseta viie järjestikuse aasta jooksul käesoleva seaduse § 17 tähenduses kasutatud. Kaubamärgiseaduse § 55 lg 2 kohaselt ainuõiguse lõppenuks tunnistamise korral loetakse registreering kehtetuks hagi esitamise kuupäevast arvates. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud: riigilõiv ja hageja õigusabikulu jätta kostja kanda ja TsMS § 1741 alusel välja mõista need kostjalt käesoleva otsusega.
Ele Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.