Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Tsiviilasi nr 2-08-14799 mingeid lepingulisi suhteid OÜ-ga Turret House, siis ei ole ta ka kohustatud midagi tasuma (tl 8). Seepeale saatis hageja esindaja kostjale 28.01.2008.a hoiatuse (9-10), milles nõudis hiljemalt 03.02.2008.a võlgnevuse likvideerimist ning teatas, et võlgnevuse mittetasumisel võidakse esitada hagiavaldus kohtusse. Tähtkiri tagastati märkusega „uks kinni“ (tl 11). Hageja leiab, et on teinud kõik endast oleneva vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks. Pooled kohtuvälist kokkulepet saavutanud ei ole. Hageja nõude suurus kostja vastu on viimatiesitatuna (29.10.2008.a seisuga, arvestus tl 52) 18 974.82 krooni, millise moodustab põhivõlg 14 899.50 krooni ja viivis 4075.32 krooni. Viivise on hageja arvestanud seaduse alusel. Hageja palub nimetatud summad kostjalt välja mõista, tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 ja 2, § 6 lg 1, § 7 lg 1 ja 2, § 11 lg 1, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 3 ja 6, § 636 lg 1 ja § 638 sätetele. Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid, hageja seisukohad kostja vastuväidete osas Kostja ei tunnista kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl 21-24) ja teistes menetlusdokumentides (tl 43-46 ja 55-57) hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid. Kostjal ei ole vastuväiteid, et poolte vahel oli suuline kokkulepe (töövõtuleping) põrandakütte paigaldamiseks kostja korterisse, küll aga esitab kostja vastuväite tööde üleandmisevastuvõtmise kohta. Kostja ei ole nimelt hageja poolt teostatud töid vastu võtnud. Koostatud ei ole üleandmise-vastuvõtmise akti, samuti ei ole hageja kostjale üle andnud põrandakütte projekti ja teostusjooniseid, samal ajal kui ehitusseaduse (EhS) § 31 lg 1 ja 2 kohaselt tuli tööd dokumenteerida. Kostja viibis tööde teostamise ajal välismaal ning seetõttu on väga raske hinnata hageja esitatud arves märgitud materjalide mahu õigsust. Samuti ei ole torustikku hageja poolt teostamata tööde tõttu võimalik kasutada. Kostja poolt OÜ-lt Kiwi Torutööd tellitud ülevaatuse aktist (tl 25-28) nähtub, et pind, kuhu väidetavalt põrandakütte torustikku paigaldati on 40m2, hageja poolt koostatud arvest nähtub aga, et armatuurvõrku on kasutatud 52,5 m2 ja kilet 56,5m2. Seega kahtleb kostja arves märgitud materjalide koguse õigsuse kohta ning leiab, et tehtu ei vasta lepingutingimustele VÕS § 641 lg 2 p 1 ja 2 mõttes. Kostja ei tellinud töötajalt tööd, mida ei ole võimalik kasutada. Tellitud ülevaatusakti kohaselt on hageja poolt tööde teostamisel kasutatud valesid töövõtteid, millise tulemusena võivad betoonpõrandas olevad torud puruneda. Hagejal puudus ehitamise ajal majandustegevuse registri registreering (väite aluseks on EhS § 12 lg 1 ja 3 ja § 41 ning § 47) ja vastavasisuline õigussuhe pädeva isikuga (tl 29), mille tulemusena on kostjal põhjendatud kahtlus teostatud tööde kvaliteedi ja nõuetele vastavuse kohta. Kuna hageja töid siiani lõpetanud ei ole, ei saa ka vaatamata hageja arvestustele kostja olla VÕS § 637 lg 3-5 mõttes rahalise kohustuse täitmisega viivituses. Hageja leiab, et kostja väide tööde mittevastuvõtmise kohta on üksnes paljasõnaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kuigi kostja elab aadressil Sxxx-Sxxx x-x alates 2005.a (tl 38), pole ta peale põrandakütte paigaldamist, s.o üle 2 aasta ja 3 kuu tagasi, hagejale varem sellist vastuväidet esitanud, mida tõendab ka hagiavaldusele lisatud kostja vastuväide. OÜ Turret House poolt G. M. e tehtud töö oli põranda valamine. Küttetorustik sai paigaldatud, et esimese korruse kortereid oleks lisaks soojasõlmele ja küttekeskusele võimalik kütta ka põrandaküttega. Kostja teadis nimetatud asjaolu ning põrandakütte paigaldamine ei suurendatud oluliselt kogu maja remonttööde maksumust. Põrandasse valatud küttetorustik on paigaldamise ajal heakskiidetud nii kostja venna kui ka OÜ Toru-Jüri Pärnu kaupluse spetsialisti poolt. Ühendustarvikute ega kollektorite paigaldust kokku lepitud ei olnud. Kõik otsad toodi välja seinale ja pidid jääma kipsplaadi alla, ootamaks aega, kui tekib võimalus vastava küttesüsteemi väljaehituseks. Majandustegevuse registrites hageja vastavalt kostja 2 (5)

Tsiviilasi nr 2-08-14799 väitele tõepoolest registreeritud ei ole, kuid see ei laiene väikeehitisele (EhS § 31 lg 4), millega antud juhul tegemist on. Lähtudes eeltoodust leiab hageja, et on ehitustööd kostjale üle andnud 2006.a veebruaris, kuid esitatud arve on pretensioone esitamata siiamaani tasumata. Hageja nõue muutus sissenõutavaks hiljemalt 19.03.2006.a. Hageja leiab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda (viited VÕS § 643, § 644 lg 1-3). Hageja ei ole kahe aasta jooksul esitanud vastuväiteid, samuti ei ole nõutud töö parandamist, ega uue töö tegemist VÕS § 646 lg 1 kohaselt. Eeltoodule tuginedes on ka kostja väide, et ta ei ole rahalise kohustuse täitmisega viivituses olnud, üksnes paljasõnaline, kuna kostja pole selle tõestuseks esitanud mitte ühtegi tõendit. OÜ Kiwi Torutööd poolt 21.05.2008.a ülevaatusakt on koostatud igal juhul väljaspool mõistlikku aega ning kuna ülevaatusel ei osalenud hageja ega tema esindaja, ei saa seda mõistlikkuse põhimõtet arvestades tõendina arvesse võtta. Kostja omakorda kinnitab, et hagejale mitmeid kordi selgitanud, et ei tasu hageja poolt põrandakütte paigaldamise eest nõutud summat enne, kui töid pole võimalik kontrollida. Kostja poolt arvete tasumata jätmine kinnitab vastuväidete esitamist. Põrandakütte vastuvõtmine töö omadustest tulenevalt oleks tavaline, kui süsteem töötaks ning kostja seda kasutaks. Pooltevaheline leping oli sõlmitud nimetatud küttesüsteemi ehitamiseks, mitte põranda valamiseks, nagu hageja väidab. Asjaoluga, et kostja vend ja OÜ Toru-Jüri Pärnu kaupluse spetsialist põrandakütte paigaldamist kontrollimas on käinud, kostja ei nõustu. Tulenevalt asjaolust, et 17.02.2006.a arve on esitatud enne tööde valmimist, ei ole arvel märgitud maksetähtaeg kostjale kohustuslik. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi teise lõike järgi esitavad tõendeid menetlusosalised. Käesolevas vaidluses on pooled esitanud oma väidete kinnitamiseks tõendeid küllaltki napilt, kuigi võimalusi selleks on olnud piisavalt. Otsuse tegemise lähtub kohus esitatud tõenditest. Asjas puudub vaidlus, et poolte vahel oli sõlmitud suuline leping ehitustööde teostamiseks. Lähtudes eeltoodust ning menetluse kestel tuvastatud asjaoludest, võtab kohus seisukoha, et poolte vahel on tegemist töövõtulepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 tähenduses. Nimetatud sätte kohaselt kohustub üks isik (töövõtja) töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Hageja on esitanud kostjale arve 17. veebruaril 2006.a, millisega on kinnitanud endapoolset tööde lõpetamist, kostja aga pretensioone, et hageja poolt teostatud tööd ei vasta kokkulepitud tingimustele, enne kohtumenetluse algust esitanud ei ole. Kostja seisukohti sisaldava tõendina on kohtule esitatud ainult üks 25.10.2007.a kostja poolt elektronposti teel hagejale esitatud vastus (tl 8), mille sisus kostja ei tunnista üldse pooltevahelisi lepingulisi suhteid ning väidab, et tal ei ole aimu, mille kohta ülaltoodud arve esitatud on. Lepinguliste suhete olemasolu on kostja omaks võtnud alles 23.05.2008.a vastuses hagiavaldusele (tl 21-24) ehk rohkem kui kaks aastat pärast tööde teostamist ja arve esitamist. Kohus loeb esitatud väidete alusel tuvastatuks, et poolte vahel oli kokkulepe põranda paigaldamises koos põranda valamisega ja sellesse põrandaküttetorustiku paigaldamisega, kokkulepet torude ühendamiseks küttesüsteemiga, et asi ka tööle hakkaks, kohtu hinnangul ei olnud. Kostja väited, et normaalne oleks põrandakütte töötamine pärast selle paigaldamist, on tavaolukorras õiged, antud juhul pole aga sellekohane kokkulepe tõendatud. Kostja ei ole vastu 3 (5)

Tsiviilasi nr 2-08-14799 väitnud hageja väitele, et põranda valamise ja torustiku paigaldamise ajal puudus majas vastav eeldus (küttesüsteemi lõplik väljaehitus) põrandakütte lõplikuks toimimiseks. Seega ei saa nõustuda kostja seisukohaga, et tööd küttesüsteemi paigaldamisel on lõpetamata. VÕS § 636 lg 1 kohaselt peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Kui asi on valmistatud töövõtja materjalist, peab töövõtja tegema võimalikuks omandi ülemineku tellijale. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kuna kostja enam kui kahe aasta jooksul töödele pretensioone esitanud ei ole, tuleb lugeda põranda valamine ja sellesse küttesüsteemi paigaldamine hageja poolt lõpetatuks ning kostja poolt vastuvõetuks. Tööde olemusest lähtudes on teostatud tööde tagasivõtmine hageja poolt välistatud. Ilmselt tekitaks see kostjale ka märkimisväärse kahju. Kohus ei pea asjakohaseks kostja väiteid hageja registreerituse puudumise kohta majandustegevuse registris ja seoses sellega esitatud väiteid vajalike projektide ja jooniste puudumises. Kohus nõustub hagejaga, et põranda valamine ja sellesse torustiku paigaldamine on väikeehitis EhS § 15 lg 1 mõttes ning sellele ei kohaldu EhS § 31 lg 4 kohaselt dokumenteerimise nõuded. Küll aga peab kohus vajalikuks märkida, et juhul kui põrandaküttesüsteem selle ühendamise võimaluse tekkimisel nõuetekohaselt tööle ei hakka, on kostja kasutuses kõik VÕS-st tulenevad õiguskaitsevahendid, sh õigus nõuda nii töö parandamist, kahju hüvitamist vms. Menetluses ei ole kostja esitanud kohut veenvaid argumente selle kohta, nagu ei vastaks tehtud töö lepingutingimustele. OÜ Kiwi Torutööd ekspertiisiaktis nimetatud asjaolud väiksema ehituspinna (vt ka allpool) ja ebaõigete töövõtete osas ei anna selliseks veendumuseks ilma põrandakütte tegeliku proovimiseta alust. Kostja ei ole väitnud, nagu ei vastaks valatud põrand nõuetele. VÕS § 637 lg 3 alusel muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Seega on hagejal õigus saada teostatud ehitustööde eest tasu, samuti on VÕS § 113 lg 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda viivitusintressi, mille hageja on antud juhul arvutanud seaduse alusel (kostja viiviste arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole). Eelneva põhjal ja 17.02.2006.a hageja poolt kostjale esitatud arve (tl 4, tasumise tähtaeg 30 päeva ehk 19.03.2006.a) kohaselt on hageja nõue põhjendatud 20mm põrandaküttetoru, 26mm Henco isoleeritud toru, polüstürooli (selles osas ei saa lähtuda pinna suurusest, nimetatut kasutati soojustuseks), betooni ja liiva ning töörahade osas summas 10 865.01 krooni, küll aga vähendab kohus armatuurvõrgu ning kile eest tasumisele kuuluvaid summasid, lähtudes OÜ Kiwi Torutööd 21.05.2008.a ülevaatusaktis toodud põrandakütte torustiku paigaldamise pinna suurusest - 40m2. Hageja armatuurvõrgu ning kile paigaldamist kostja eluruumi 52.5m2 ja 56.5m2 ulatuses tõendanud ei ole. Seega kuulub kostja poolt armatuurvõrgu paigaldamise eest tasumisele 1186.40 krooni (40m2 x 29.66) ning kile paigaldamise eest 144.80 krooni (40m2 x 3.62). Kokku võlgneb kostja hagejale teostatud tööde alusel seega 12 196.21 krooni, millele lisandub käibemaks 18 % ehk kokku 14 391.53 krooni. Eeltoodu alusel kuulub vähendamisele ka hageja poolt kohtule viimasena esitatud viivisenõue, millises hageja on arvestanud viiviseid perioodil 30.06.2006.a – 29.10.2008.a kokku summas 4075.32 krooni (tl 52). Õige viivise summa lähtub ülalfikseeritud põhisummast ja tuleneb järgmisest arvutusest: 19.03.06 – 30.06.06 ehk 103 päeva arvestusega 9,25% aastas (365 päeva) – 375.62 krooni 01.07.06 – 31.12.06 ehk 183 päeva arvestusega 9,75% aastas (365 päeva) – 703.75 krooni 01.01.07 – 30.06.07 ehk 181 päeva arvestusega 10,5% aastas (365 päeva) – 749.80 krooni 01.07.07 – 29.10.08 ehk 486 päeva arvestusega 11% aastas (365 päeva) – 2108.36 krooni Viivis kokku 3937.53 krooni ning kogusumma 18 329.06 krooni. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt. 4 (5)

Tsiviilasi nr 2-08-14799 Menetluskulud Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, kuid seda 96,6% (18 329.06 : 18 974.82 x 100) osas nõutud summast, siis on TsMS § 163 lg 1 sätetele tuginedes õiglane jaotada menetluskulu võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Toomas Talviste Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.