Täitmine › Täituri taotlus sundtoomise kohaldamiseks, ruumidesse sisenemiseks loa saamiseks

2-08-66118 materjalidega, leiab, et taotluse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja taotlus tuleb tagastada esitajale. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 28 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Sel juhul on kohtutäituril õigus avada või lasta avada suletud maja- ja korteriuksi ning hoiuruume. TSM § 28 lg 2 alusel võib võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. Kohtul on käeoleva asja raames loa andmisel piiratud kontrolli võimalused. Kohus saab kontrollida, kas täitemenetlus võlgniku suhtes eluruumist väljatõstmiseks on algatatud ja kas võib esineda vajadus TMS § 28 lg-s 2 sätestatud võlgniku nõusolekuta ruumidesse sisenemiseks. Kohtu hinnangul ei ole kohtutäitur käesoleval juhul piisavalt põhjendanud seda, et vajadus võlgnike nõusolekuta nende valduses olevatesse ruumidesse siseneda on olemas, sest puuduvad andmed, et vabatahtlikult ei ole kohtutäiturit võlgnike valduses olevatesse ruumidesse lubatud ja võlgnikud ei ole nõus kohtutäituriga suhtlema ega kohtutäiturilt teateid vastu võtma. Need andmed on aga käesoleva taotluse lahendamise seisukohast lähtuvalt olulised. Kohtu hinnangul võib taotluses oluliste andmete esitamata jätmine tingida taotluse kohtu poolt rahuldamata jätmise. Seetõttu on oluline, et ruumidesse sisenemise luba taotlev kohtutäitur esitaks taotluses kõik asjaolud, mis on taotluse lahendamise seisukohast lähtuvalt olulised. Kohtutäituri taotlus peab olema piisavalt põhjendatud ja sisaldama kõiki asja lahendamiseks vajalikke andmeid. TsMS § 363 lg 1 p-de 2 ja 3 kohaselt märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ja tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. TsMS § 371 lg 1 p 9 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. TsMS § 372 lg 2 kohaselt kui hagiavalduses on selle menetlusse võtmist takistav puudus, mis ei takista asjas uuesti kohtusse pöördumist ja mille ilmselt saab kõrvaldada, jätab kohus määrusega hagiavalduse käiguta ja annab hagejale võimaluse mõistliku tähtaja jooksul puudus kõrvaldada. Kui avaldaja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast. Viru Maakohtu 10. oktoobri 2008.a määrusega jättis kohus taotluse käiguta ja andis avaldajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 15 päeva arvates kohtumääruse kättesaamisest. Kohtumäärus on avaldajale kätte toimetatud 10. oktoobril 2008.a. Avaldaja kohtu poolt määratud tähtajaks ei ole puuduseid kõrvaldanud. Kuna avaldaja jättis kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata ja puuduseid kõrvaldamata, leidis kohus, et esitatud taotlus tuleb keelduda menetlusse võtmisest ja taotlus tuleb tagastada esitajale. TsMS § 372 lg 4 järgi kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, tagastab ta selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Sama paragrahvi

Tamara Šabarova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.