Harju Maakohus
Kohtunik
Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. november 2008 kell 15.00, Tallinn, Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-9369
Tsiviilasi
Aktsiaselts F avaldus HH’i pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
võlausaldaja aktsiaselts F (XXX; asukoht XXX); võlausaldaja seadusjärgne esindaja, juhatuse liige GS; võlgnik HH (isikukood XXX; elukoht: XXX); ajutine pankrotihaldur Urmas T (osaühing Konkurss ).
Kohtuistungi toimumise aeg
29. oktoober 2008
Istungil osalenud isikud
võlausaldaja seaduslik esindaja juhatuse liige esindaja GS; võlgnik HH; ajutine pankrotihaldur Urmas T
2-08-9369
Edasikaebe kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
I Asjaolud ja menetluse käik 12.03.2008 esitas aktsiaseltsi F seadusliku esindaja juhatuse liige avalduse HH’i pankroti välja kuulutamiseks. Harju Maakohtu 02.06.2008 määrusega on kohus algatanud HH’i pankrotimenetluse ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Urmas Ti.
II Võlausaldaja pankrotiavalduse sisu Vastavalt võlausaldaja ja osaühingu BHvahel 23.09.2007 sõlmitud lepingu punkti 2.4 kohaselt kohustus osaühing BHhiljemalt 24.10.2007 tasuma võlausaldajale 690 600 krooni. Vastavalt võlausaldaja ja võlgniku vahel 23.09.2007 sõlmitud käenduslepingu punktile 1 vastutab võlgnik kõigi võlausaldaja nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest, mis tulenevad võlausaldajate ja osaühingu BHvahel 23.09.2007 sõlmitud lepingust. 08.02.2008 seisuga on eelpool nimetatud lepingust tulenev võlgniku kohustus võlausaldaja ees 877 052 krooni, millest viivised moodustavad 186 452 krooni. Võlgnik ei täitnud eelpool nimetatud lepingust tulenevaid kohustusi kogusummas 877 052 krooni tähtaegselt ning andis võlausaldajale katteta lubadusi võlgnevus tasuda. Võlausaldaja tegi võlgnikule juhindudes pankrotiseaduse § 10 lg 2 p-st 1 pankrotihoiatuse nõudega tagastada eelpool nimetatud summa. Võlgnik käesoleva ajani võlausaldaja ees kohustust täitnud ei ole.
2-08-9369 II Võlgniku kirjalik seisukoht Võlgnik ei ole pankrotiavaldusele kirjalikku seisukohta esitanud.
III Ajutise pankrotihalduri aruande sisu Aruande kohaselt on võlgnik abielus, kuid abikaasaga koos ei ela. Perekonnas on kaks ülalpeetavat last, võlgnik enda sõnade kohaselt ei tööta. Äriregistri kohaselt on võlgnikul seoseid osaühinguga H-K , kus ta on osanik ning juhatuse liige ja osaühinguga PR, kus ta on dokumentide hoidja. Võlgniku vastu on algatatud neli täitemenetlust Ajutine haldur on oma aruandes märkinud, et võlgniku eeldatavaks vara väärtuseks kokku umbes 50 893 krooni s.h on pangakontol olev raha summas 93.88 krooni. Võlgniku nimel ei ole Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel registreeritud sõidukeid. Võlgnik omab osalusi nominaalväärtusega 40 000 krooni. Võlgnikul on Hansapanga kontol haigekassa töövõimetus hüvitis summas 10 893 krooni. Võlgniku teadaolevateks kohustuste suuruseks on ligikaudu 990 766.91 krooni s.h aktsiaselts F nõue summas 877 052 krooni, aktsiaseltsi hansapank nõue summas 8 027.99 krooni, Danske Bank Eesti filiaal 29 313.57 krooni, aktsiaselts FE nõue summas 20 925.35 krooni, Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve otsuste alusel tekkinud nõuded summas 55 448 krooni. Ajutise halduri aruande kohaselt arvestades võlgniku olemasolevaid kohustusi ja varasid, puudub käesoleval ajal võlgnikul võimalus oma kohustusi võlausaldajate ees täita. Võlgniku hetkel teadaolevate võimalike kohustuste summa ületab oluliselt võlgniku reaalset vara. Arvestades eeltoodut, leiab ajutine haldur, et võlgnik on maksejõuetu ning selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse peamised põhjused on eelkõige tulenenud sellest, et isik elab üle oma rahaliste võimaluste või käendab kedagi, elab üle oma rahaliste võimaluste või äriühingu majandustegevuse tagamine, mis ebaõnnestub. Võlgniku pangakontode ja järelpäringute vastused lubavad asuda seisukohale, et võlgnik on oma tegevuses võtnud kohustusi rohkem kui on suuteline neid kandma. Võlgniku maksejõuetus on saanud alguse eeldatavalt juba aastal 2005. Ajutine pankrotihaldur leiab oma kirjalikus aruandes, et pankroti välja kuulutamine võimaldab täpsustada võlgniku tegelike kohustuste suuruse ja uurida varasemat majandustegevust tagasivõitmise võimaluste kaalumiseks.
IV Kohtuistung 29.10.2008 toimunud kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduste juurde ja palus võlgniku pankrot välja kuulutada. Võlgnik möönis, et nõustub võlausaldaja nõudega ning on nõus oma pankroti välja kuulutamisega. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu ja oli seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
2-08-9369
V Kohtu põhjendus Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 sätestab, et kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb pankrotiseaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Kui võlgnik on maksejõuetu, võib kohus pankroti välja kuulutada, vaatamata sellele, et esineb pankrotiseaduse § 15 lõike 2 punktis 6 nimetatud alus pankrotimenetluse algatamata jätmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Abieluasjas ja põlvnemisasjas hindab kohus omaksvõttu koos muude tõenditega. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste esindajate seletused ja ajutise pankrotihalduri aruande ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Pankrotiavalduse kohaselt tekkis võlausaldaja ja osaühingu BHvahel 23.09.2007 sõlmitud lepingu punktist 2.4 osaühingule BHkohustus hiljemalt 24.10.2007 tasuda võlausaldajale 690 600 krooni. Vastavalt võlausaldaja ja võlgniku vahel 23.09.2007 sõlmitud käenduslepingu punktile 1 vastutab võlgnik kõigi võlausaldaja nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest, mis tulenevad võlausaldajate ja osaühingu BHvahel 23.09.2007 sõlmitud lepingust. 08.02.2008 seisuga on eelpool nimetatud lepingust tulenev võlgniku kohustus võlausaldaja ees 877 052 krooni, millest viivised moodustavad 186 452 krooni. Võlgnik ei täitnud eelpool nimetatud lepingust tulenevaid kohustusi kogusummas 877 052 krooni tähtaegselt ning andis võlausaldajale katteta lubadusi võlgnevus tasuda. Võlgnik on eel- ja kohtuistungitel tunnistanud võlausaldaja nõuet võlgniku vastu. Kohus leiab, et kuna võlausaldaja on esitanud kohtule koopiad võlausaldaja ja osaühing BHvahel sõlmitud lepingust (tl 5-6), käenduslepingust (tl 7-8) ning võlgnik on eel- ja kohtuistungitel võtnud võlausaldaja nõude aluseks olevad asjaolud ja on tunnistanud võlausaldaja poolt esitatud nõude suurust ning ajutise pankrotihalduri istungitel antud selgituste ja tema aruande kohaselt on võlausaldaja nõude suuruseks pankrotiavalduses näidatud 877 052 krooni, siis on võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olev nõue selge. Võlgniku maksejõuetust on võlausaldaja põhistanud PankrS § 10 lg 2 p 1 toodud asjaoluga. Võlausaldaja on 08.02.2008 esitanud võlgnikule pankrotihoiatuse (tl 9), milles on hoiatanud võlgnikku kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlgnik on pankrotihoiatusele andnud allkirja pankrotihoiatuse kättesaamise kohta. Võlgnik tunnistas 29.10.2008 toimunud kohtuistungil, et võlgnikul puuduvad vahendid võlgnevuste tasumiseks ja ta tunnistas oma maksejõuetust ning asjaolu, et on alust pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnik on 29.10.2008 toimunud kohtuistungil selgitanud, et ta ei tööta. Ajutise pankrotihalduri aruande ja selle lisa kohaselt on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgnikul on seisuga 25.08.2008 vara kokku 50 893 krooni ja kohustusi 990 766.91 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad mitmekordselt
2-08-9369 võlgniku vara, võlgnik ei tööta ning tunnistab oma maksejõuetust, siis on võlgnik alaliselt maksejõuetu ning võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutise pankotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kergekäeliste kohustuste võtmine ja üle oma rahaliste võimete elamine. Võlgniku pangakonto analüüsist ilmneb, et võlgnik on oma tegevusega võtnud suuremaid kohustusi kui tal neid võimalik täita oleks (tl 72-80). Vastavalt pangakonto analüüsile ilmneb pidev laenamine, uute laenudega vanade kohustuste täitmine, samuti sularaha kasutamine. Võlgniku kohustused on tekkinud tehingute kaudu kohustuste tekitamises ja abikaasaga seotud äritegevuse tagamises. Sellise eluviisi tulemusel on võlgnik olukorras, kus tal puudub vara ja sissetulekud oma kohustuste täitmiseks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus alguse saanud juba 2005.a. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri arvamusega võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta, samuti nimetatut põhjendavate asjaoludega. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole võlgnik seoses maksejõuetuse tekkimisega toime pannud kuriteo tunnustega tegu. Kohus kohustab pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama vara tagasivõitmise ja –nõudmise ning muude nõuete esitamise võimalused. Kohus määrab käesolevas pankrotimenetluses pankrotihalduriks Urmas Ti, kes on selleks oma nõusoleku andnud ja kinnitanud oma sõltumatust nii võlgnikust kui võlausaldajatest.
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.