Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi X vastu võla, intressi, lepingu haldustasu, sissenõudmiskulu hüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.12.2022 tagaseljaotsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
2407,25 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital 11919806), lepinguline esindaja JM
(registrikood
Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 19.12.2022 tagaseljaotsuse peale menetlusse.
2.Otsustada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646).
3.Tühistada Harju Maakohtu 19.12.2022 tagaseljaotsus osas, millega Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi esitamise seisuga (08.08.2022) sissenõutavaks muutunud viivise nõue jäeti 1547,26 euro osas rahuldamata, alates 09.08.2022 viivis põhinõudelt jäeti välja mõistmata võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
4.Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus rahuldada.
5.Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
6.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.
2-22-11532 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse (v.a resolutsiooni p 1) peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 08.08.2022 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu põhivõla 4095,20 eurot, intressi 499,21 eurot, lepingu haldustasu 15 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot, seisuga 08.08.2022 sissenõutavaks muutunud viivise 2137,69 eurot ja põhinõudelt jooksva viivise väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 17.01.2020 laenuandja Fresh Finance OÜ ja kostja laenulepingu nr 10942 (leping), mille alusel sai kostja laenu 5000 eurot, intressimääraga 29% aastas. Lepingu lisaks olevate tingimuste p 11.2.1 järgi oli viivisemäär võrdne lepingujärgse intressimääraga, s.o 29% aastas. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 15.02.2020–15.12.2021. Kostja tasus osamakseid kuni 15.04.2020 ja alates 15.05.2020 on osamaksed tasumata. Lähtudes kostja poolsest lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas laenuandja lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võla tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles laenuandja lepingu 19.10.2020 üles. Laenuandja loovutas 08.12.2020 oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Kostja vastuväited
3.Kostja hagile ei vastanud. Maakohtu otsus
4.Maakohus rahuldas hagi 19.12.2022 tagaseljaotsusega osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4095,20 eurot, intressi 499,21 eurot, lepingu haldustasu 15 eurot, sissenõudmiskulu hüvitise 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 590,43 eurot ning viivise põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.08.2022 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulud jättis kohus 70% ulatuses kostja kanda ja 30% ulatuses hageja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 549,50 eurot ja viivise. Maakohus tunnistas otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohtu hinnangul oli hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud, v.a osaliselt viivise osas.
2-22-11532
6.Riigikohtu praktikast tulenevalt on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, ning ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel.
7.Praeguses asjas leppisid pooled kokku tarbijalaenu lepingu sõlmimisel, et viivis on võrdne intressimääraga, s.o 29% aastas. Kuna seadusjärgne viivisemäär oli lepingu sõlmimise ajal 8%, siis ületab kostjaga kokku lepitud viivise määr seadusjärgset viivisemäära enam kui kolmekordselt (24%). Tegemist on seega eelduslikult tühise tingimusega.
8.Hageja õigus nõuda tarbijalt enam kui kolmekordset seadusjärgset viivisemäära ületavat viivist ei tulene ka asjaolust, et lepinguga on kokku lepitud sellises intressimääras (VÕS § 113 lg 1 kolmandas lause). Maakohus leidis, et selline tõlgendus ei kaitse tarbijat ülemäära suurte viivisemäärade eest, kahjustab tarbijat ebamõistlikult, eirab tarbija kaitseks kehtestatud regulatsiooni ja Riigikohtu praktikat.
9.Kuna lepingust tulenev viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on poolte kokkulepe viivisemäära kohta tühine ja hagejal on võimalik nõuda kostjalt viivise väljamõistmist seadusjärgses määras vastavalt üksnes VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatule nii sissenõutavaks muutunud viivise kui ka edasiulatuva viivise puhul. Apellatsioonkaebus
10.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõude (1547,26 eurot) ja põhinõudelt alates 09.08.2022 arvestatava viivise nõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas, ja saata tsiviilasi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
11.Riigikohus on VÕS § 415 lg 1 tõlgendamisel leidnud, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana (Riigikohtu 14.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12).
12.Lepingu eritingimuste kohaselt on intressimäär 29% aastas. Lepingu tingimuste p 11.2.1 sätestab, et viivist arvestatakse intressimääraga võrdses määras, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud, iga viivituses oldud päeva ees.
13.VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes ei saa pidada ebamõistlikuks sellist hüvitist, mida seadusandja lubab tarbijalt nõuda. Kuna seadusandja lubab VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel tarbijalt nõuda viivist samas ulatuses, mis on tarbijakrediidilepingus intressimäärana ette nähtud, siis ei saa sellist viivise kokkulepet pidada VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühiseks.
14.Tarbijakrediidilepingus kokkulepitava intressimäära suurus on VÕS § 4062 lg 1 ja § 406 lg 1 järgi piiratud krediidi kulukuse määra ülempiiriga, mis ei tohi ületada lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kuna tarbijakrediidilepingus kokkulepitava intressimäära suurus on piiratud krediidi kulukuse määra ülempiiriga ja intressimäära suurus määrab ära viivise suuruse, on võlaõigusseaduses tarbijakrediidilepingule
15.Kostja on sõlminud 17.01.2020 lepingu krediidikulukuse määraga 38,06% aastas. Alates 30.11.2019 oli Eesti Panga avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,61% (20,61% x 3 = 61,83%). Eeltoodust tulenevalt ei ületanud lepingu sõlmimise hetkel krediidikulukuse määr Eesti Panga avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra enam kui kolm korda.
16.Lähtudes eeltoodust ei ole tarbijakrediidilepingu tüüptingimustes sisalduv viivisemäär, mis on võrdne samas tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimääraga, VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta menetlusse ja maakohtu tagaseljaotsus tuleb vaidlustatud osas TsMS § 646, § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 657 lg 2 alusel tühistada apellatsioonkaebuse põhjal ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Maakohtu otsus tuleb tühistada ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
18.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse rahuldamata jäetud viivise nõude osas. Ülejäänud osas maakohtu otsust vaidlustatud ei ole.
19.Hageja nõuab kostjalt laenulepingust tulenevalt põhivõlalt (4095,20 eurot) alates 20.10.2020 kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivist 2137,69 eurot ja alates 09.08.2022 jooksvat viivist. Hagiavalduse kohaselt lähtub hageja viivise arvestamisel kostja ja laenuandja Fresh Finance OÜ vahel lepingus kokkulepitud intressimäärast 29%. Maakohus rahuldas viivisenõude osaliselt, mõistes nii hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise kui ka jooksva viivise välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus leidis, et lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära rohkem kui kolm korda, mistõttu on tegemist tarbijat ebamõistlikult kahjustava ja seega tühise tüüptingimusega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 järgi.
20.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus eksis hageja viivisenõuet osaliselt rahuldades materiaalõiguse normide tõlgendamisel ja kohaldamisel. Maakohus viitas asjakohaselt tarbijakrediidilepingule kohalduvale VÕS § 415 lg-le 1 ja § 113 lg 1 kolmandas lauses viidatud viivisemäärale, kuid jättis need vastuolus järjepideva kohtupraktikaga ekslikult kohaldamata, leides, et poolte viivisemäära kokkulepe on tühine, kuna lepingust tulenev viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära.
21.VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Sama lõike teise lause kohaselt ei välista ega piira see krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Riigikohus on leidnud, et kuna seadusandja ei ole VÕS § 415 lg 1 esimeses lauses täpsustanud, millist VÕS § 113 lg 1 lauset see viide hõlmab, siis viitab VÕS § 415 lg 1 ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele (Riigikohtu 14.01.2009 otsus tsiviilasjas nr
2-22-11532 3-2-1-120-08, p 12; 15.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 16). VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, s.t kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu 14.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Seega on laenuandjal õigus nõuda tarbijalt viivist samas määras, nagu pooled on lepingus kokku leppinud intressimäärana.
22.Kostja ja laenuandja Fresh Finance OÜ on hageja esile toodud asjaoludel laenulepingus kokku leppinud intressi- ja viivisemääras 29% aastas (laenulepingu üldtingimuste p-s 11.2.1). Seega oli tarbijakrediidilepingus kokku lepitud viivisemäär kõrgem kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgne viivisemäär, mistõttu VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt tuleb lugeda viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär ehk 29% aastas. Hageja on omandanud Fresh Finance OÜ-lt nõude kostja vastu koos õigusega nõuda kõrvalnõuete täitmist. Eelnevast tulenevalt on hagejal hagi aluseks olevatel asjaoludel õigus nõuda kostjalt hagi esitamise ajaks põhinõudelt sissenõutavaks muutunud viivist määras 29% aastas.
23.Vastupidiselt maakohtule on ringkonnakohus seda meelt, et VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes ei saa pidada ebamõistlikuks sellist viivist, mida seadusandja lubab tarbijalt nõuda. Kuna seadusandja lubab VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 kolmanda lause alusel tarbijalt nõuda viivist samas ulatuses, mis on tarbijakrediidilepingus intressimäärana kehtivalt ette nähtud, siis ei saa sellist viivise kokkulepet pidada VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühiseks. Laenulepingu üldtingimustes sisalduv viivisemäär, mis on võrdne samas lepingus kokku lepitud intressimääraga, ei ole VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus. Maakohus ei tuginenud sellistele asjaoludele, millega võiks kaasneda lepingus sisalduva intressimäära kokkuleppe või kogu lepingu tühisus. Muu hulgas ei tuvastanud maakohus, et tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületaks VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud krediidi kulukuse ülempiiri.
24.Põhjendatud ei ole maakohtu tuginemine Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 tehtud lahendis. Viidatud asjas ei olnud tegemist tarbijakrediidilepinguga ning lepingus ei olnud kokku lepitud intressimääras, vaid üksnes viivisemääras.
25.Eeltoodud maakohtu eksimused annavad aluse vaidlustatud otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude 1547,26 eurot ja põhinõudelt alates 09.08.2022 arvestatava viivise nõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas. Kuna vaidlustatud on tagaseljaotsus, ei saa ringkonnakohus teha tühistatud osas ise uut otsust, vaid TsMS § 657 lg 2 kohaselt tuleb tagaseljaotsuse tühistamise korral saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Kuna ringkonnakohtul ei ole praeguses asjas võimalik teha tühistatud osas ise uut sisulist otsust, on põhjendatud ja menetlusökonoomia kaalutlustel mõistlik teha otsus TsMS § 646, § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 657 lg 2 järgi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal. TsMS § 646 kohaldamisel ei ole ringkonnakohtul kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust ega analüüsida apellatsioonkaebuse põhjendusi (Riigikohtu 24.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11).
2-22-11532
26.Ringkonnakohtul tuleb ka tagaseljaotsuse tühistamisel arvestada apellatsioonkaebuse piiridega (TsMS § 651 lg 1). Olukorras, kus tagaseljaotsus on vaidlustatud osaliselt, saab selle ka tühistada ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata üksnes osaliselt. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega kohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 1547,26 eurot ja rahuldamata alates 09.08.2022 arvestatava viivise nõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas.
27.Kuna maakohtu otsus osaliselt tühistatakse ja saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, tuleb tühistada ka maakohtu otsusega määratud menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine. TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise maakohus asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.