Asjaõigus › Omandiasjad

dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 2, 3). Kaja esitamine tagaseljaotsuse peale Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415 lg 2). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Tagaseljaotsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte hageja esindajale ja kostjatele.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

04.09.2008. a. esitas hageja Tartu Maakohtule hagiavalduse OÜ O. vastu kinnisasja kaasomandi lõpetamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte kaasomandis kinnistu asukohaga X 48A, Tartu. Poolte mõtteliste osade suurused on võrdsed, s.t kummalegi kuulub 1⁄2 kaasomandist. Kinnistul paikneb kahekorruseline tootmis- ja ärihoone, mille kostja on omavoliliselt ja ilma eelneva kokkuleppeta ainukasutusse võtnud ning osutab seal autoremonditeenust. Hageja on korduvalt proovinud saavutada kostjaga kokkulepet, kuid kostja ei ole hageja pakkumistele reageerinud. Hilisemate läbirääkimiste käigus avaldas kostja soovi osta hagejale kuuluv 1⁄2 osa kaasomandist. Kokkulepitud ajaks kostja notari juurde ei ilmunud ning palus tehingu toimumise aeg edasi lükata. Vaatamata lubadusele ei sõlminud kostja hagejaga müügilepingut ka uuel kokkulepitud ajal.

Hageja ei ole juba pikema perioodi vältel suutnud saavutada kostjaga kohtuvälist lahendit kostjast tulenevatel põhjustel ning on seetõttu sunnitud taotlema kaasomandi lõpetamist kohtu kaudu. Samuti palub hageja müüa nimetatud kinnistu avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada poolte vahel võrdselt. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 16.09.2008. a. määrusega võttis Tartu Maakohus tsiviilasja menetlusse ning kohustas kostjat esitama kirjalikku vastust.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega, kuna kostja juhatuse liige Holger Mägi on kohtu määruse kätte saanud 23.10.2008. a., kuid ei ole sellele tähtajaks vastanud. OÜ O. poolt tuleb lugeda omaksvõetuks, et ta on omavoliliselt ja ilma eelneva kokkuleppeta ainukasutusse võtnud nimetatud kinnistu ning osutab seal autoremonditeenust. Samuti ei ole ta üles näidanud huvi kohtuvälise kokkuleppe saavutamiseks. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 71 lg 3 kohaselt on kaasomanikul teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi. Sama seaduse § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Arvestades eeltoodut ja TsMS § 162, § 173 lg 1, 3, § 407, § 442, § 444 lg 1, peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Hageja ja kostja kaasomand Tartu linnas X 48A asuval kinnisasjal tuleb lõpetada. Kinnisasi tuleb müüa avalikul enampakkumisel ning saadud raha tuleb jagada poolte vahel võrdselt.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg-te 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.