2-07-10222/19 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

1.detsembril 2006.a. pöördus hageja kostja poole ettepanekuga hüvitada tekitatud varaline kahju summas 39.692 krooni, juurde oli lisatud OÜ Ekspertiisibüroo Nora Kasemaa ekspertiisiakt ja ettepanek tekkinud küsimuse arutamiseks, kuid kostja keeldus pretensiooni rahuldamast ja läbi rääkimast, kuna arvab, et ei ole süüdi. Veelekke põhjuseks oli kostja korteris olevate veetorude liitekoha ühenduse katkemine. Kostja ei muretsenud piisavalt oma valduses olevate seadmete korrashoiu eest. Kostja oleks pidanud hoidma korras korteri kogu tehnilise varustuse. Kostja tegevusetus väljendus negatiivse tagajärje saabumises veetorustiku ja sisemiste kuumaveetorude liitekoha katkemises. Kostja seisukoht, et ta pole süüdi hagejale kahju tekitamises, on ekslik. ERGO Kindlustuse otsus kostja vabastamise kohta regressi korras kahju hüvitamisest ei vabasta teda teistele isikutele kahju hüvitamisest. Kahju tekkimine on seoses avariiga, õigusevastasust välistavaid asjaolusid ei ole. Veemõõtjad ja torud, millele need olid kinnitatud, on kostja vara, kostja on kohustutud neid hoidma nõutavas korras, taatlemine ei oma tähtsust, sest selle eesmärk on tagada arvesti töö täpsus vee mõõtmisel. Hageja korteris oli enne tehtud remont kallihinnaliste materjalidega. Hageja peab tegema korteris uue remondi. Avarii tagajärjel said kahjustada hageja korteri köök ja koridor: laed, seinad, põrandad, põrandaliistud, köögimööbel, valgustid köögis ja koridoris, tapeedid läksid lahti nii koridoris kui köögis, värv on luitunud, pundunud, seintel on hallitus. Köögi ja koridori põrandad on saepuruplaadist, need deformeerusid, on paisunud, vajavad taastusremonti, köögi linoleumil on üleujutamise tagajärjel tekkinud mullid, kurrud, põrandakate on laineline. Vaipkate koridoris on kortsu tõmbunud, kasutamiskõlbmatu, köögi ja koridori puidust liistud vajavad väljavahetamist, sest on deformeerunud ja kinnituskohtadest lahti, saepuruplaadist ja laminaadiga kaetud köögikapid on kuuma veega üleujutamisest kahjustatud ja vajavad remonti, väljavahetamist. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. 2. septembril 2006. a. toimus kostja korteris avarii ja selles sai kannatada korter nr. xx, see oli kindlustatud ja ERGO Kindlustus ei tuvastanud kostja süüd. Kostja ei pea usaldusväärseks hageja poolt kohtule esitatud akti, kuna sellel puudub koostamise kuupäev. Selle on allkirjastanud ühistu juhatuse liige, kuid aktis on mainitud väidetavaid kahjustusi kolmes korteris. Kostja jaoks ei ole selge, miks akti ei allkirjastanud korterite nr. xx ja xx omanikud ning miks selle akti koostamise juurde ei kutsutud kostjat. Samuti ei ole aktis märgitud, et juhatuse liige tutvus olukorraga kohapeal. Kostja ei eita avarii fakti, kuid kahju tekitamist korterile nr. xx omaks ei võta, kostja ei ole kahju tekitamises süüdi. Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo akt kahju suurust ei tõenda. See on koostatud 30. novembril 2006. a., seega pea kaks kuud pärast veeavarii toimumist. Samas on selgusetu, millises seisundis korter oli enne väidetavat kahju tekitamist. Korter asub maja esimesel korrusel ning võis olla kahjustatud ka keldrist imbuva niiskuse tõttu. Osa aktile lisatud fotodest oli tehtud enne ekspertiisi teostamist ja seega ei kajastanud olukorda ekspertiisi toimumise ajal. Fototabelitest ei nähtu väidetavaid kahjustusi mitmetele aktis märgitud objektidele. Arusaamatu on ka see, miks kostjat ei kutsutud ekspertiisi läbiviimise juurde, et ka tema saaks tutvuda väidetavate kahjustustega.

KÜ Õ. juhatus arutas 13. detsembril 2006. a. veeavariiga seonduvaid asjaolusid ning protokollist ilmneb, et hageja taotles esialgselt remondikulude hüvitamist 2000 krooni ulatuses. Ei ole selge, kuidas sai varaline kahju kasvada pea kakskümmend korda. Samast protokollist ilmneb, et juhatus loeb hageja nõuet ilmselgelt ülehinnatuks ja tõlgendab seda kui raha väljapressimist kasu saamise eesmärgil. Hageja korteris olev hallitus ei ole kahjujuhtumiga seoses ega kuulu hüvitamisele. Tõendamata on, et kahju on saanud vaipkate. Haabersti LOV arvamuse kohaselt ei ole ühistu teostanud kordagi tehnovõrkude seisukorra ülevaatust ja veemõõtjate taatlust, mida peab tegema iga viie aasta tagant. Kehtiva korra kohaselt teostatud taatluse käigus oleks veeavarii välditav. Seega veeavariid ei saa seostada ei kostja tegevuse ega ka tegevusetusega. Korteriühistu juhatuse liikmete osavõtul 9. oktoobril 2006. a. koostatud aktist ilmneb, et komisjoni liikmed tutvusid korteri nr. xx seisundiga kohapeal ja visuaalse vaatluse tulemusena tegid kindlaks, et osaliselt said kannatada köök ja köögi kõrval asuv suur tuba. Samas korteri konstruktsioonis ja viimistluses märkimisväärseid kahjustusi ei täheldatud ning need olid ainult aimatavad ja kõrvaldatavad väikesemahulise remondiga. Võimalike kulutuste suuruseks hindas komisjon 2000 kuni 3000 krooni. Korteriühistu tõendist ilmneb, et kostja korteris oli kuuma vee tarbimine 2006. a. septembris 1 m3. Arvestades, et kostja, tema abikaasa ja tütar tarbisid kuu jooksul ka ise vett ning avariijärgselt kogusid oma korteri põrandalt mitu ämbrit vett, siis alumistesse korterisse läbijooksnud vee kogus ei saanud olla nii suur, et tekitada kahjustusi kolm korrust allpool olevale korterile. KÜ Õ. juhatuse 23. jaanuari 2007. a. koosoleku protokollist nr. 87 ilmneb, et veeavarii korteris nr. xx leidis aset omanikust mitteoleneval põhjusel. Juhatus oma otsuses kordas veelkord, et hageja poolt nõutav hüvitus on esitatud omakasu saamiseks, mida juhatus ei pea õigeks. Hageja ei ole märkinud, milliseid meetmeid tema võttis tarvitusele selleks, et vältida väidetava kahju tekkimist või vähendada seda. Kostja ei saanud avarii tekkimist ette näha, avarii tagajärgi aitas likvideerida kostja tütar koheselt, kui sai informatsiooni juhtunust. Ühistu kohustuste hulgas on hooldada püstikuid ja torusid, seega ei ole kostja asjas õigeks kostjaks. Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna 8. mai 2007. a. tõendist ilmneb, et kostja ainsaks sissetulekuks on pension, mille suurus on 3410 krooni. Kostja on eakas inimene ning tema tervislik seisund on halb. Tal on olnud kaks südameinfarkti ning ta põeb mitmeid kroonilisi haigusi. Kostjale on alates 15. märtsist 2006. a. tähtajatult määratud keskmine puue, mis põhjustab lisakulutusi. Kui kohus vaatamata kostja vastuväidetele otsustab hagi rahuldada, palub kostja kahjuhüvitust vähendada, arvestades võlaõigusseaduse (VÕS) § 140 lõikes 1 toodud asjaolusid. Esimese astme kohtu otsus 21. mai 2008. a. otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks kahju hüvitamiseks välja 25.000 krooni. Hageja menetluskulud 75% ulatuses jättis kohus kostja kanda ja kostja menetluskulud 25% ulatuses hageja kanda. Vaidlust ei ole selles, et 2. septembril 2006. a. toimus Xxxxxx xxx xx asuvas korteris nr. xx segisti maja üldise kuumaveesüsteemiga ühendatud vasktoru liitekoha ühenduse katkemise tagajärjel avarii, mille tulemusel voolas kuum vesi hageja korterisse. Nimetatut kinnitab KÜ Õ. ja hageja vaheline akt. See, et kuum vesi voolas hageja korterisse, nähtub tunnistajate ütlustest. A. S.i, A. L. ja A. Š.i ütluste kohaselt oli näha veekahjustuste jälgi hageja korteri esikus, köögis. Asjaolu, et aktis ei ole märgitud kuupäeva, või et sellel ei ole teiste isikute, s. h. kostja allkirja, ei oma kaalu, sest tunnistajate ütlustega on märgitud veeläbijooksu fakt hageja korterisse leidnud kinnitust. Eeltoodu alusel on tõendatud asjaolu, et hagejal on tekkinud varakahju.

Korteriomand on korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg. 1 järgi omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Kaasomandi esemeks on KOS § 1 lg. 2 tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Korteriomandi eseme reaalosa mõiste sätestab KOS § 2 lg. 1 ning sama sätte lg. 2 järgi ei kuulu korteriomandi reaalosa hulka ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Eeltoodud sätetest tuleneb, et elamusisese küttesüsteemi püstikud on korteriomanike kaasomandis. Haabersti LOV 6. novembri 2006. a. arvamusest nähtub, et kostja korteris ei ole tehtud tehnovõrkude ülevaatust 2002. a. moodustatud ühistu poolt, ei ole tehtud veemõõtjate taatlemist, samuti, et kostja korteri köögi valamu kapis ei ole veemõõtjad kinnitatud seina külge ja arvatavasti raskuse mõjul võis halvasti pingutatud kuumaveetoru ühendus segistist lahti vajuda. Tunnistaja A. S.i ütlustest nähtub, et see koht, mis veetorul purunes, on elamu veepüstiku toru kraanist korteri, mitte püstiku pool. Õige on küll kostja väide sellest, et veesüsteemi püstikute hooldamiskohustus võib olla ühistul, ent kostja on jätnud tähelepanuta asjaolu, et mitte püstikutorus ei tekkinud veeleke, vaid see tekkis püstiku ja kostja korteris oleva veetoru ühendava kraani järgses osas, s. o. kostja reaalosa sees olevas torus. Seega toru, mis purunes, hooldamiskohustus oli kostjal vastavalt KOS § 11 lõikele 1 ja hagi kahju hüvitamiseks on esitatud õige kostja vastu. KOS § 11 lg. 1 p. 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Juhul, kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg. 1 p. 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. KOS § 11 lg. 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata. Seega on korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest reguleeritud erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena muid sätteid. Kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlakstegemisel kohaldatakse VÕS-i 7. peatüki sätteid. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses. Eeltoodust järeldub, et korteriomandi omaniku vastutus teise korteriomandi omaniku ees kahju tekitamisel ülamärgitud sätte alusel järgneb süüst olenemata ja vastutus võib olla välistatud vaid rikkumise vabandatavuse tõttu. Eeltoodu tõttu ei oma vaidluses üldse kaalu väited kostja süüst ja sellest, et ERGO kindlustus ei leidnud, et kostja ei ole kahju tekitamises süüdi. Haabersti LOV tõendist nähtub, et veemõõtjad kostja korteri köögi valamu all ei olnud kinnitatud seina külge ja seetõttu võis raskuse tõttu halvasti pingutatud kuumaveetoru ühendus segistist lahti vajuda. Ühistu juhatuse koosoleku protokollidest 13. detsembrist 2006. a. (p. 2) ja 23. jaanuarist 2007. a. (p. 3) nähtub, justkui oleks kostja korteris vaidlusalune toru purunenud vääramatu jõu tõttu. VÕS § 103 lg. 2 kohaselt on vääramatu jõud asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Seega saab vääramatuks jõuks lugeda vaid sellist asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja sellise asjaolu tekkepõhjus peab olema objektiivne, s. t. võlgnik ei ole seda oma tegevuse või tegevusetusega ise põhjustanud. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et toru purunes seetõttu, et veemõõtjad ei olnud paigaldatud selliselt, et oleksid olnud kinnitatud seina külge

ja välistanud raskuse mõju võimalikule halvasti pingutud kuumaveetorule ning vastava ühenduse lahtivajumise. See, kuidas veemõõtjad on paigaldatud, on kostja mõjussääris, s. t. kostjal on võimalik kontrollida ja hoolitseda selle eest, et vältida võimalike ühenduskohtade lahtiminekut, purunemist. Toru purunemine ebaõige paigaldamise tagajärjel ei tähenda vääramatut jõudu VÕS § 103 ja KOS 11 lg. 3 tähenduses ega vabasta kostjat vastutusest. Ka väited sellest, et veemõõtjad olid paigaldatud endise omaniku poolt, ei tähenda seda, et kostjal oleks puudunud võimalus kontrollida tema korteris asuvate veemõõtjate paigalduse õigsust. Katkiläinud osa asus köögis valamukapis, millele kostjal on juurdepääs; kostjal on võimalus omada ülevaadet torude seisundist. Kostja ei ole oma KOS § 11 lg. 1 p. 1 märgitud kohustust täitnud ja kuivõrd asjas ei ole tõendamist leidnud, et toru purunes vääramatu jõu tõttu ehk rikkumine oleks vabandatav, siis on kostja vastutav hagejale tekitatud varakahju eest. Selles vaidlus puudus, et hagejal tekkinud varakahju on otseses seoses sellega, et kostja ei ole täitnud kohustust hoida korras oma reaalosas asuvat toru, mis purunes. Seega on asjas tõendatud kostja poolt kohustuse rikkumine, hagejal kahju tekkimine ja põhjuslik seos kahju tekkimise ja kohustuse rikkumise vahel ja kuna kahju tekkimine hageja varale on tõendatud, on tõendatud ka kahju tekitamise õigusvastasus. Nimelt on VÕS § 10xx lg. 1 p. 1 järgi kahju tekitamine õigusvastane, kui see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega. VÕS § 127 lg. 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg. 3 järgi hõlmab varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 133 lg. 1 kohaselt tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Nora Kasemaa Ekspertiisbüroo 30. oktoobri 2006. a. akti nr. 953 sissejuhatavas osas on küll märgitud plastakende ekspertiis, kuid aktis aknaid ei käsitleta, seega ei saa järeldada, et aktil puudub tõendi väärtus. Akti kirjeldavast osast nähtub, et ekspert on teostanud ruumide vaatluse, mõõtmise ja tuvastanud, et kuumast veest on kannatada saanud laed, seinad, põrandad köögis ja koridorid, veega üleujutatud pinna suurus 15, 5 m2, elutuba, vannituba ja WC ei ole kannatada saanud. Köögis said kannatada lagi, põrandad, põrandaliistud, laevalgusti, elektrijuhtmed, glasuurplaadid. Nimelt on lagedel pahtlikihid ja värv lahti, näha on kollaseid laike, pragusid, vee läbijooksu jälgi, seintelt on tulnud tapeet lahti, värv on kaotanud oma värvuse, glasuurplaadid on osaliselt seinalt irdunud, linoleum mullitab, sellel on voldid, on laineline, puitlaastplaadil linoleumi all on paisumisjäljega ja niisked põrandaliistud vettinud ja deformeerunud, kinnituskohast eemalekiskunud laevalgustid ei sütti sisselülitamisel, juhtmestik on kahjustunud, köögimööbel, mis on tehtud puitlaastplaadist ja laminaadiga kaetud, on paisunud, uksed ja vaipkate kõmmeldunud, hallitusega kaetud, niiske, ei kõlba kasutamiseks. Arvamuse kohaselt on taastamisremondi maksumus 39.692 krooni, s. h. märgitud materjalide maksumus, tööde hind, muud kulud, rikutud mööbli detailide asendamise maksumus 3500 krooni, vaiba maksumus 1000 krooni. OÜ Bruff hinnapakkumisest nähtub, et korteri kahjustatud osa taastamisremondi maksumus on ca

32.770 krooni, elektritööd 2500 krooni (käibemaksuta). Tunnistaja A. S.i ütluste kohaselt said hageja korteris kahjustada köök, suur tuba, koridor, laed, seinad, põrandad, tapeedid. Ütluste kohaselt võis vee jooks kesta ca 1 tunni. Vesi oli jooksnud ka trepikotta, maja sissekäigu juures oli maas ca 10 cm vett, vesi voolas mööda treppi alla. Tunnistaja asus ise koridoris vett koristama. Tunnistaja A. L., kes elab hagejaga ühes korteris, ütles, et kuulis veejooksu ja kui kööki jõudis, oli põrand veega kaetud, köögi kõiki kolme seina mööda jooksis vesi alla ja ta hakkas lastega koos vett kuivatama, hiljem aitas A. S.il koridoris vett kuivatada, koridori oli võimalik läbida vaid kummikutega, kuna seal oli nii palju vett maas. Vett oli rohkem koridoris kui hageja korteris. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et hageja korter sai kahjustusi nii köögis, koridoris, kannatada said laed, seinad, põrandad. Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo aktiga on tõendatud kahju ulatus. Tunnistaja A. S.i ütluste kohaselt võiks kahju ulatus olla 2000 -3000 krooni. Tunnistaja A. Š. ütluste kohaselt käis ta hageja korteris kahjustusi vaatamas, ent see oli minimaalne, tema arvates piirnes 2000 krooniga, ent sisuliselt ei ole tunnistajate ütlustega määratletud tööde maksumust, materjalide hulka, asendamist vajavate detailide väärtust ega tehtud selget arvestust, millel selline järeldus põhineb. Kostja esitas ühistu tõendi selle kohta, et septembris tarvitas ta kuuma vett vaid 1 m3, kuid see ei võimalda järeldada, et kahju ulatus, s. o. taastamisväärtus jms. oleks olnud teistsugune. Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo asjatundja on tuvastanud hallituse tekke. Ühistu juhatuse koosoleku protokollidest nähtub, et majas on teostatud vuukide remont, vältimaks niiskumist. Seega on hallitus tekkinud kahju juhtumiga seonduvalt, sest kahjujuhtumi kuul puudus majas küte ja on ilmne, et pärast ruumide ja pindade niiskumist on nende kuivamine jahedamates tingimustes aeglasem ja hallituse teke niiskes kohas tõenäoline. Eeltoodu tõttu on põhjendatud ka asjatundja arvamuses märgitud hallitustõrje vastaste vahendite kasutamine ja kulud sellele, et taastada kahju-eelne olukord. Aktist nähtub, et ka vaipkate on kahjustatud. Asjatundja on uurinud korterit ja puudub alus kahelda selles, et ta on näinud vaipkatet, mis sai veekahjustusi, mistõttu on ka vaipkatte kahju ulatus tõendatud. Ka esitatud fotodelt on osaliselt näha kahjustuste jälgi hageja köögi laes, linoleumi mullitusi, kollaseid laike seintel, tapeedi lahtitulemist, seega ei ole need vastuolus akti ja tunnistajate ütlustega kahjustuste iseloomu osas. Eeltoodu alusel on hageja tõendanud, et tema korteri kahjustatud osade taastamisväärtus ja kahjustatud asjade asendamise väärtus kokku on 39.692 krooni, sellest köögimööbli taastamise väärtus 3500 krooni, vaipkatte asendamine uuega 1000 krooni, ülejäänud materjalide väljavahetamise, tööde tegemise, s. h. ettearvamatute tööde väärtus on kokku 35.192 krooni. Tunnistaja A. L. ütles, et mõni aeg varem kui märgitud juhtum aset leidis, oli tehtud korteris remont ja seega puudub alus kahelda selles, et märgitud kahju ulatuse hüvitamisel satuks hageja paremasse olukorda võrreldes kahjueelse olukorraga. Kostja palus arvestada asjaolu, et ta on pensionär ja osaliselt töövõimetu ja et ERGO Kindlustuse AS on tema vastu regressnõudest loobunud. VÕS § 140 lg. 1 järgi võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kostja saab pensioni 3410 krooni kuus, kostja põeb kroonilisi haigusi, tal on keskmine puue, mis põhjustab lisakulutusi, puue on määratud tähtajatult. Tunnistaja A. S.i ütluste kohaselt õnnestus saada kahjujuhtumi ajal kontakti kostja abikaasaga, kes saabus suvilast koheselt avariikohale. Vesi õnnestus majas kinni keerata alles avariiteenistusel, kuna ühistu käsutuses ei olnud vastavaid võtmeid, et minna vett kinni keerama maja püstikutes. Tunnistaja Ž. V. ütluste kohaselt helistati vanemate suvilasse märgitud juhtumi päeval, teatati, et kostja korteris on juhtunud õnnetus ning vesi on kinni keeratud ning et tema jõudis isaga, s. o. kostja abikaasaga, 40 minuti jooksul avariikohale. Hinnates asjaolu, et sisuliselt puudus ühistul võimalus koheselt keerata majasiseselt vesi kinni, vältimaks kuuma vee jätkuvat voolamist kostja korterist teistesse korteritesse, s. h. hageja korterisse, samuti asjaolu, et kostja, saanud teada juhtumist, korraldas koheselt abikaasa ja tütre saabumise sündmuskohale, aga ka seda, et kostja saab

vaid pensioni ja tema töövõime ei ole täielik seoses puudega, siis täies ulatuses kahjuhüvitise väljamõistmine oleks kostja suhtes ebaõiglane. VÕS § 140 lg. 1 annab aluse vähendada kahjuhüvitist 25.000 kroonile. Esitatud fotod maja püstikutorudest ja maja plaan kui tõendid ei oma asjas kaalu, sest tegelikult ei purunenud püstikutoru. Hageja ja ühistu kirjavahetus kahjude hüvitamiseks ei oma kaalu, sest hageja esitas hagi kostja, mitte ühistu vastu. Apellatsioonkaebus Kostja palub Harju Maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Maakohus ei arvestanud kostja väitega, et maja tehnovõrkude hooldamine kuulub korteriühistu mõjusfääri. Riigikohus on leidnud, et majandamiskulud on korterühistuseaduse (KÜS) tähenduses vastavalt § 151 lõikele 1 korteriühistu vajalikud kulutused eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks. Sama paragrahvi 2. lõike järgi loetakse eluruumi hoolduseks KÜS tähenduses töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid; eluruumi remondiks loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Seega on elamu tehnosüsteemide või nende osade paigaldamine või eemaldamine eluruumi hooldus, sellega hoitakse kaasomandi ese kasutuskõlblikus seisundis ning see on korteriühistu majandustegevusest tulenev kohustus. Seega kuuluvad korteriühistu mõjusfääri ka korterisisesed tehnosüsteemid (vee- ja soojavarustus, elektriliinid jms.). Seda kinnitab KÜS § 2 lg. 1, mille järgi on korteriühistu eesmärk ka korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu liikmete ühiseks huviks võib olla ka elamu küttesüsteemi korrasolek. Maakohus leidis, et kostja ei ole täitnud kohustust hoida oma reaalosas asuvat purunenud toru korras. Veevarustuse süsteemide kontroll on kaasomanike ühine huvi ning sellega peaks tegelema korteriühistu. Ei ole põhjendatud, et kõrges pensionieas kostja peab ise torusid ja kraane kontrollima. Avarii tekkimine on otseselt seotud ka sellega, et korteriühistu ei taadelnud õigeaegselt veemõõtjaid. Selle töö käigus võetakse veemõõtja maha ja asendatakse taatlemise ajaks teisega ning selle käigus oleks puudus veemõõtja paigaldamisel kindlasti ilmnenud ja kõrvaldatud. Seega avariid ei saa pidada kostja süüks. Kuumaveetorud peavad asetsema lukustatud ja pitseeritud püstikukapis, mis asub väljaspool korterit. Kuni avarii toimumiseni see nii ei olnud ning juurdepääs torudele oli igaühel. Seega lihtne kuumaveetorude puutumine võis esile tuua veeavarii. Ebausutavad on korteriühistu esimehe antud ütlused, kes väitis kostjale, et trepikojast oli kokku korjatud mõni ämber vett, istungil väitis aga – et ligi kuuskümmend. Kohus märkis, et õige on kostja väide sellest, et veesüsteemi püstikute hooldamiskohustus võib olla ühistul, kuid järeldas, et avarii tagajärgede eest peab vastutama kostja. Kohus ei arvestanud, et vee läbijooksu kestus oli otseselt seotud korteriühistu esimehe tegevusetusega, kes ei teadnud, kuidas saab sulgeda kuumaveetorusid, ega korraldanud avariiteenistuse kohest väljakutset. Kahju tekkimine on otseselt seotud nende asjaoludega. Kostja ei tunnistanud hageja ja korteriühistu vahelist akti, kuna sellel puudub koostamise kuupäev. See oli allkirjastatud ainult hageja ja korteriühistu juhatuse liikme poolt, kuid aktis on mainitud väidetavaid kahjustusi kolmes korteris. Ei ole selge, miks akti ei allkirjastanud korterite nr. XX ja XX omanikud ning miks selle akti koostamise juurde ei kutsutud kostjat. Samuti ei ole aktis märgitud, et juhatuse liige tutvus olukorraga kohapeal. Kostjat mitte ainult ei kutsutud selle koostamise juurde, vaid ei esitatud väidetavaid kahjustusi tutvumiseks ka hiljem. Vaatamata sellele luges kohus aktis toodud väited tõesteks. Ekspertiisibüroo Nora Kasemaa ekspertiisi akt on koostatud plastakende ekspertiisi tegemiseks, tagantjärgi kaks kuud pärast veeavarii toimumist. Samas on selgusetu, millises seisundis korter oli enne väidetavat kahju tekitamist. Korter asub maja esimesel korrusel ning

võis olla kahjustatud ka keldrist imbuva niiskuse tõttu. Osa aktile lisatud fotodest oli tehtud enne ekspertiisi ja seega ei kajastanud olukorda ekspertiisi toimumise ajal. Fototabelitest ei nähtu väidetavaid kahjustusi mitmetele aktis toodud objektidele (glasuurplaat, köögimööbel, vaipkate, puitlaastplaat jne.). Kostjat ei kutsutud ekspertiisi tegemise juurde, et ka tema saaks tutvuda väidetavate kahjustustega. Vaatamata sellele tugines kohus aktis toodud asjaoludele ja kahju suurusele. Ekspertiisi akt on otseses vastuolus hageja enda seisukohtadega. Korteriühistu juhatuse koosoleku protokollist ilmneb, et hageja esialgselt taotles remondikulude hüvitamist 2000 krooni ulatuses. Sama asjaolu kinnitas tunnistaja A. S., et väitis, et temale pr. Krasina näitas ühte kalkulatsiooni ja see oli 2000 krooni ümber. Kostja jaoks on arusaamatu, kuidas sai varaline kahju kasvada pea kakskümmend korda. Mainitud vastuolu jättis kohus kõrvaldamata. Seenhallituse tekkimine on pikkaajaline protsess ning seda ei saa koheselt kõrvaldada. Ekspertarvamus on selles osas oletusliku laadi. Väidetavalt on veeavarii tulemusena kannatada saanud korter, mis asub hageja korterist kaks korrust allpool (kostja elab neljandal korrusel ja hageja esimesel korrusel). Seega kahjustused ei saanud isegi teoreetiliselt olla nii suured, kui hageja väidab. Nagu nähtub asja materjalidest, ühes kostja all olevas korteris kahjustused tekkisid, kuid teises neid praktiliselt ei olnud. Ka tunnistajad kinnitasid, et vesi peamiselt voolas alla mööda treppi. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hageja ei ole tõendanud kahju suurust ning väidetava kahju ja kostja tegevuse või tegevusetuse vahel puudub seos. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, hagi rahuldamise ulatuse ja menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 5000 krooni. Menetluskulud tuleb jaotada selliselt, et hageja kanda jääb 87% ja kostja kanda 13% menetluskuludest. Maakohus tuvastas, et 2. septembril 2006. a. toimus XXXXXXXXX Xxxxxx xxx xx – xx asuvas korteris, mis korteriomandina kuulub kostjale, maja üldise kuumaveesüsteemiga ühendatud vasktoru katkemise tagajärjel veeavarii, mille tulemusel kuum vesi voolas muuhulgas hageja korterisse. Neid asjaolusid ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud. Maakohus tuvastas veel, et toru purunes seetõttu, et veemõõtjad kostja korteris ei olnud paigaldatud selliselt, et oleksid olnud kinnitatud seina külge, ning nende raskuse mõjul halvasti pingutatud kuumaveetorule vajutas see lahti ühenduse segistist, kusjuures koht, mis veetorul purunes, oli elamu veepüstiku toru kraanist korteri, mitte püstiku pool. Ka neid asjaolusid ei ole vaidlustatud. Kolleegium leiab, et maakohus järeldas osundatud asjaoludest õigesti, et purunenud toru kuulus kostja korteriomandi reaalossa ja selle korrashoiukohustus oli kostjal vastavalt KOS § 11 lg. 1 punktile 1. Maakohus on otsust selles osas piisavalt põhjendanud ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks põhjendust korrata. Samuti on maakohtu otsus õige kostja vastutuse aluse osas. Ka selles osas on otsuse põhjendus piisav ega vaja ülekordamist. Kolleegium nõustub samuti maakohtu järeldustega osas, mis puudutab asjaolude puudumist, mis võiksid olla aluseks kostja vabastamisele vastutusest oma kohustuste rikkumise eest KOS § 11 lg. 3 alusel. Selleski osas ei vaja otsus täiendamist. Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldustega kahju suurust puudutavas osas. Nii on maakohus oma sellekohased järeldused rajanud põhiliselt Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo aktile nr. 953 (tl. 7 – 18). Et kohus ei ole asjas ekspertiisi määranud, siis on osundatud akt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 293 lg. 2 lause 2 kohaselt hinnatav dokumentaalse

tõendina, kolleegium leiab aga, et sellele tõendile ei saa järeldust kahju suurusest rajada: tõend on põhjendamatu, iseenesest vastuoluline ja ka vastuolus teiste esitatud tõenditega. Eriteadmistega isiku kirjaliku arvamuse sisuks saab olla selgitus niisuguste asjas tähtsate asjaolude kohta, mis nõuavad eriteadmisi. Aktist nr. 953 nähtub, et tegemist on plastakende tehnilise ekspertiisiga (tl. 7), siiski ei sisalda akt plastakende kohta mingeid seisukohti. Ekspertiisi eesmärgiks on märgitud hoopis korteri tehnilise seisukorra ja elamiskõlblikkuse, defektide olemasolu ja nende tekkimise põhjuste tuvastamine ning taastusremondi maksumuse määratlemine (tl. 8). Kuidas on see seotud plastakendega, millele akti kohaselt ekspertiisi tehti, aktist ei selgu. Akti koostaja on akti märkinud, et asjaolud on talle teada mahus, mis on esitatud ekspertiisi läbiviimise avalduses (tl. 7), seda avaldust ei ole aga aktile lisatud ning nii ei ole võimalik hinnata seda, millistest lähteandmetest on akti koostades lähtutud. Samas on akti koostaja asunud tuvastama seda, millised olid veeavarii faktilised asjaolud (tuvastusliku osa punktid 1. 1 – 1. 3 ja järelduse punkt 2), nende asjaolude hindamiseks asjatundjal aga pädevus puudus. Oma järelduse avarii põhjuse kohta (p. 2) on akti koostaja teinud avariibrigaadi ja korteriühistu koostatud dokumentide alusel, nendes kirjeldatud asjaolude hindamine ei ole aga samuti asjatundja pädevuses. Aktis on märgitud, et korteris oli tehtud remont, kusjuures kasutati hinnalisi materjale, mille jäljed on selgelt näha (tuvastusosa punkt 2. 1), kuid märgitud ei ole väidetavalt enne avariid remondi tegemise eeldatavat aega, lähtudes korteri seisundist, mida eksperdil oleks olnud võimalik hinnata, samuti seda, milliseid konkreetseid materjale kasutati ega ka seda, kas, kuidas ning millises ulatuses mõjutab see veeavariist põhjustatud kahju suurust. Niipalju kui aktile lisatud fotod võimaldavad hinnata, ei anna need alust järeldusele, nagu oleks korteri viimistlusel kasutatud hinnalisi materjale või nagu oleks korterit üldse lühikest aega enne pildistamist remonditud (näiteks on korteris vanad nõukogude ajast pärinevad halvastivärvitud põrandaliistud (foto 10), lae ja seina kokkupuutejoon (foto 9) ei ole korrektselt värvitud jne.). Lisaks igasuguse selgituse puudumisele ei ole lisatud ka fotosid, mis kinnitaksid aktis esitatud üldsõnalist väidet varasema remondi ja kasutatud hinnaliste materjalide kohta. Seega sisaldab akt järeldusi, mille tegemiseks ei olnud asjatundja pädev, asjatundja pädevuse piirides tehtud järeldused on aga põhjendamata. Aktist ei nähtu, et asjatundja oleks korteri ülevaatuse käigus teostanud mingeid mõõtmisi, samuti seda, millisel põhjendusel ja kuidas on asjatundja leidnud akti lisas olevad arvandmed – neid arvandmeid ei ole akti põhjendava osaga üldse seostatud ja viisil, nagu need on esitatud, ei olegi neid võimalik sellega seostada. Akt ei sisalda mõõtmistulemusi, mille alusel saaks hinnata kahjustuste suurust erinevates ruumides, ega põhjendust, mille põhjal võiks teha järeldusi vajaliku remondi mahu kohta, sealhulgas selle kohta, kas ja millised kahjustused tingivad kogu selle ruumi täiemahulise remondi, kus kahjustus on ilmnenud. Aktile on lisatud 10 fotot, kuid aktist ei nähtu, kes ja millal on need teinud. Fotodele 3, 6 ja 8 ei ole aktis üldse viidatud, nii ei ole need aktiga seostatavad. Fotodel 1, 4 ja 6 on näha pildistamise kuupäev, milleks fotodel 1 ja 4 on 29. september 2006 ja fotol 6 – 2. september 2006. Et avaldus ekspertiisibüroole hinnangu saamiseks esitati akti kohaselt alles

2.4. 1 on märgitud, et fotod 1, 2, 4, 7 ja 9 on tehtud koridori laest, hageja on esimese astme kohtu istungil aga selgitanud, et fotod 1, 4, 7 ja 9 on tehtud hoopis köögist (tl. 135). Et fotodel 2 ja 4 on kujutatud ühte ja sedasama kollakat plekki, siis on seegi foto ilmselt tegelikult tehtud köögist. Akti punktis 2. 4. 2 on asjatundja märkinud, et fotodel 5, 7, 9 ja 10 on koridori seintel tekkinud tumedad plekid ja hallitusseen (tl. 9), hageja on aga esimese astme kohtu istungil selgitanud, et fotod 7 – 10 on tehtud köögist ning et tl. 17 oleval fotol (foto 7) ei ole seenhallitus, vaid seina vee mõjul muutunud värvus (tl. 127). Need vastuolud hageja enda seletusega viitavad koos akti puuduliku põhjendusega sellele, et akti koostanud isik ei ole pööranud vajalikku tähelepanu faktidele, mis saavad olla tema kui asjatundja hinnangu aluseks, et ta ei ole olnud vajalikul määral täpne ning on teinud meelevaldseid järeldusi. Samas ei osanud hageja apellatsioonikohtu istungil selgitada, miks ta, arvestades, et osa fotosid tegi ta ise, ei jäädvustanud väidetavalt suuremat kahju põhjustanud kahjustusi, kuigi tõdes, et loogiline oleks olnud jäädvustada eelkõige suuremat kahju põhjustanud kahjustused. Kolleegium leiab, et taoline ebaloogilisus, mida hageja ei osanud selgitada, tekitab kahtlust selles, kas hageja poolt väidetud puudused tema poolt esiletoodud mahus üldse esinesid. Akti puudustele on kostja kogu esimese astme kohtu menetluse kestel tähelepanu juhtinud. Nii on kostja esitanud oma vastuväited aktile vastustes hagiavaldusele (tl. 30 ja 72 – 73) ning kohtuistungil (tl. 128, 135), hageja ei esitanud aga tõendeid, mis akti puudused kõrvaldaksid. Hagejal oleks olnud võimalik, näiteks, taotleda akti koostanud isiku ülekuulamist kohtuistungil, et selgitada akti koostamise asjaolusid, hageja ei ole seda aga vajalikuks pidanud. Aktis märgitu on vastuolus ka teiste asjas esitatud tõenditega. Nii vaatasid juhatuse liikmed V. Š., A. S. ja revisjonikomisjoni liige R. K. 9. oktoobril 2006. a. hageja korteri üle ning koostasid selle kohta akti, milles märkisid, et ei täheldanud seoses vaidlusaluse avariiga korteris märkimisväärseid kahjustusi, et kahjustused on pigem aimatavad ja on vajadusel kõrvaldatavad väikesemahulise remondiga; akti koostajad leidsid, et remondiks vajamineva materjali maksumus on 2 kuni 3 tuhat krooni (tl. 39). A. S. ja V. Š. kinnitasid tunnistajatena ütlusi andes, et vaatasid 9. oktoobril tõepoolest hageja korteri üle ning et olulisi kahjustusi sellel ei olnud (tl. 130, 133). Korteri ülevaatamist nimetatud isikute poolt ei ole eitanud ka hageja. A. S., kes on kõrgema inseneriharidusega, on 9. oktoobril korteri ülevaatamist ja akti koostamist kinnitanud ka hagejale adresseeritud 14. juuni 2007. a. vastuses tema pöördumisele (tl. 63). Tunnistaja V. Š., kellel on kõrgem tehniline haridus, kinnitas, et mõningad kahjustused olid hageja köögil ja esikul, kus laes ja seintel olid näha kollased plekid, kuid põrandad ei olnud kahjustatud, plaadid ei olnud lahti ja ka kappide kahjustusi ta ei näinud, kusjuures hageja ei juhtinud tähelepanu sellele, nagu oleksid kapid kahjustatud. Tunnistaja A. S. kinnitas, et algul hindas hageja oma vajalike remondimaterjalide maksumuseks samuti 2000 – 3000 krooni, nagu korteri üle vaadanud juhatuse liikmedki. Sama nähtub korteriühistu juhatuse 13. detsembri 2006. a. koosoleku protokollist (tl. 35). Apellatsioonikohtu istungil kinnitas ka hageja, et hindas algul oma kahju suuruseks ca 2000 krooni, kuid hageja ei osanud mõistetavalt selgitada, mis muutus pärast seda ja enne Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo töötaja poolt korteri ülevaatamist, et kahju suurus tema hinnangul paarkümmend korda suurenes. Korteriühistu juhatus andis omapoolse hinnangu aktis märgitule juhatuse 13. detsembri 2006. a. ja 23. jaanuari 2007. a. koosolekutel, leides, et aktis märgitud kahjusumma on ilmselgelt ülehinnatud ja annab hagejale võimaluse omakasu saamiseks (tl. 35 ja 41). Kolleegium leiab, et korteriühistu juhatuse hinnangut aktile ei saa arvestamata jätta: osa juhatuse liikmetest oli avarii tagajärgedega hageja korteris hageja

juuresolekul vahetult tutvunud, hageja vastavaid selgitusi kuulnud ja oma arvamuse akti kohta kujundas juhatus tegelikke asjaolusid teades. Kolleegium ei nõustu ka selle maakohtu järeldusega, nagu kinnitaks hagejale veeavariiga tekitatud kahju suurust OÜ Bruff hinnapakkumine (tl. 67 – 68). Nii nähtub hinnapakkumisest, et see on tehtud kolme ruumi, sealhulgas elutoa täiemahuliseks remontimiseks, samas on Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo aktis märgitud, et elutoad üleujutusest kannatada ei saanud (p. 2. 1 – tl. 8). Hageja ei ole aga ka põhjendanud ega tõendanud, et vaidlusalune kahju üleujutusest oleks olnud nii ulatuslik, et selle tagajärgede kõrvaldamiseks tuleks kahjustada saanud ruumid täies ulatuses remontida. Lisaks sisaldab OÜ Bruff hinnapakkumine uste remontimist, nende kahjustumist veeavarii tulemusena ei ole aga isegi hageja väitnud. Hageja korteri kolme ruumi remont võibki maksma minna hinnapakkumises märgitud summa, kuid hinnapakkumise põhjal ei ole võimalik teha järeldusi selle kohta, millised tööd on vajalik teha selleks, et heastada vaidlusalusest sündmusest tekkinud kahju. Hinnapakkumise eesmärgiks ei ole olnud teha kindlaks veeavariiga tekitatud kahju ulatus, vaid tuvastada kolme ruumi remondi maksumus. Arvestades eespoolkirjeldatud asjaolusid, mille kohaselt nii hageja kui korteriühistu juhatuse liikmed, kes avarii tagajärgedega vahetult tutvusid, pidasid kahjustuste kõrvaldamiseks vajalike remondimaterjalide maksumuseks 2000 – 3000 krooni, peab kolleegium võimalikuks mõista kostjalt kahju hüvitamiseks välja 5000 krooni (2500 krooni materjalide maksumus ja samapalju tööraha). Selles ulatuses tulebki hagi rahuldada. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab kolleegium veel vajalikuks märkida, et meelevaldne on korteriühistu KÜS § 2 lõikes 1 sätestatud eesmärgist, milleks on muuhulgas korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine, järeldada, nagu peaks ühistu vastutama ka korteriomandi reaalossa kuuluvate küttesüsteemiga ühendatud toruosade korrasoleku eest. Ka ei saa vastutus reaalomandisse kuuluvate tehnosüsteemi osade korrasoleku eest sõltuda sellest, kas korteriomandi omanikuks on pensionieas inimene või keegi teine. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kuna veemõõtjate taatlemise eesmärgiks on tagada nende näitude õigsus, siis ei saa sellest, et veemõõtjaid ei ole õigeaegselt taadeldud, tuletada ühistu vastutust toimunud veeavarii eest: tegemist ei ole õigusnormiga, mille eesmärgiks oleks veeavariide ärahoidmine. Maakohus on õigesti leidnud ka, et vastutusest vabanemise alused on sätestatud KOS § 11 lõikes 3 ning tuginemine süü puudumisele ei ole asjakohane. Apellatsioonkaebuses on kostja heitnud maakohtule ette, et arvestatud ei ole, et vee läbijooksu kestus oli seotud korteriühistu esimehe tegevusetusega, kes ei teadnud, kuidas sulgeda kuumaveetorusid. Samas ei ole kostja selgitanud, kuidas oleks tulnud tema poolt väidetut asja lahendamisel arvestada. Avarii põhjuseks oli kostja korteriomandi reaalosas oleva toruosa katkemine, mitte asjaolu, et kuum vesi ei olnud majas kinni keeratud. Seega vastutab kostja tekitatud kahju eest. Sisuliselt esitas kostja vastuväite tema vastutuse ulatuse piiramise kohta, ei ole seda aga piisavalt põhjendanud. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võiksid anda alust kaaluda peale tema mõne teise isiku vastutust tekitatud kahju eest, sealhulgas seda, millist vastutuse aluseks olevat normi korteriühistu esimees väidetavalt rikkus, millistel faktilistel asjaoludel väidetav rikkumine aset leidis, mil määral kahju sellest tulenevalt suurenes jmt. Üldsõnalisest vastuväitest jääb selle arvesse võtmiseks väheseks. Et hagi rahuldatakse ca 13% ulatuses, tuleb menetlusosalistel menetluskulud vastavalt TsMS § 163 lõikele 1 kanda samas vahekorras: hagejal tuleb kanda menetluskuludest 87% ja kostjal 13%.