Tsiviilasi nr.2-08-12055
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aivar Pellja
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-08-12055
Tsiviilasi
X AS hagi V. V. vastu tasumata maksete 30 437 krooni 20 sendi ja nõudes Hageja : X AS (reg.kood xxxxxxxx, asuk. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Hageja volitatud esindaja: E. P. /tl.8/ Kostja : V. V. (ID xxxxxxxxxxx; eluk. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) 23.09.2008.a.
Menetlusosalised
Kohtuistungi toimumise aeg .
Juhindudes TsÜS §5 ja §6 ning VÕS §76, §113, §101 lg. 1 p. 1,3,6 ning AÕS §75 lg.1 ja TsMS §162, §434-§436, §442, §630 ja §632, kohus
otsustas: Rahuldada X AS hagi V. V. vastu täies ulatuses. Välja mõista V. V. ́lt halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevus seisuga 01.04.2008.a. eluruumi xxxxxxx-x Valga linn eest üksteist tuhat viissada viiskümmend üks (11 551.-) krooni 10 senti; eluruumi xxxxxxx-x Valga linn eest millest 1⁄2 kuulub kostjale summas neli tuhat kaheksasada nelikümmend neli (4844) krooni 40 senti ja eluruumi xxxxxxx-x Valga linn eest summas kaks tuhat kakssada kolmkümmend kolm (2233) krooni 85 senti ning viivis kolmsada viiskümmend kaheksa (358) krooni70 senti X AS ( a/a xxxxxxxxxxxxxx EÜP ) kasuks.
Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (13.11.2008.a.). Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hageja esindaja seletab, et kostjale kuulub isikliku omandiõiguse alusel eluruumid xxxxxxx-x; xxxxxxx-x; xxxxxxx-x 1⁄2 korterist; xxxxxxx-x; xxxxxxx-x Valga linn. xxxxxxx elamu valitsejaks on OÜ V E. 18.06.2004 on OÜ V E ühendatud X AS-ga. xxxxxxx valitsejaks on X AS. Kostja jättis tasumata talle esitatud halduskulu ja kommunaalmaksete arved. Hagi esitamise järgselt on tasutud võlg xxxxxxx-x eest summas 560 krooni 40 senti ning eluruumi xxxxxxx-x eest summas 11 247 krooni 45 senti. Hageja palub kostjalt välja mõista halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevus seisuga 01.04.2008.a. järgmiselt : xxxxxxx-x summas 11 551 krooni 10 senti xxxxxxx-x, millest kostjale kuulub 1⁄2 summas 4 844 krooni 40 senti xxxxxxx-x summas 2 233 krooni 85 senti ning üldkoosoleku otsuse alusel viivis 358 krooni 70 senti. Kostja vastuväited Kostja võtab oma kirjalikus vastuses hagi õigeks elamispindade xxxxxxx-x; xxxxxxxx ja xxxxxxx-x osas. xxxxxxx-x ja xxxxxxx-x osas põhistatud vastuväiteid hagile esitatud ei ole. Kostja on avaldanud oma valmisolekut võlgnevuse likvideerimiseks (tl 28). Kohtukutse on kostjale 23.09.2008 edastatud. Kohtuistungile kostja ei ilmunud paludes kohtistungi edasi lükata seoses välismaal viibimisega. Kohus ei loe kostja istungilt puudumist mõjuvaks põhjuseks TsMS § 422 tähenduses, samas ei trahvi kostjat istungile ilmumata jätmise eest ja leiab, et asi on võimalik lahendada sisuliselt kostja kohalolekuta.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele hageja poolt kohtuistungil esitatud vähendatud nõude ulatuses. “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” ( TsÜS ) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest
õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 6 kohaselt võivad tsiviilõigused ja kohustused üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need seaduse järgi või oma olemuselt ei ole isikuga lahutamatult seotud. Asja materjalidega on tõendatud, et kostjale kuuluvad isikliku omandiõiguse alusel eluruumid xxxxxxx-x; xxxxxxx-x; xxxxxxx-x 1⁄2 korterist; xxxxxxx-x; xxxxxxx-x Valga linn. xxxxxxx elamu valitsejaks on OÜ V E. 18.06.2004 on OÜ V E ühendatud X AS-ga. xxxxxxx valitsejaks on X AS. Kostja jättis tasumata talle esitatud halduskulu ja kommunaalmaksete arved. Hagi esitamise järgselt on tasutud võlg xxxxxxx-x eest summas 560 krooni 40 senti ning eluruumi xxxxxxx-x eest summas 11 247 krooni 45 senti. Seisuga 01.04.2008.a. on kostjal halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevus xxxxxxx-x summas 11 551 krooni 10 senti, xxxxxxx-x, millest kostjale kuulub 1⁄2 summas 4 844 krooni 40 senti ja xxxxxxx-x summas 2 233 krooni 85 senti. Tartu Maakohtu registriosakonna otsusega 16.05.2003.a. on AS V E ümberkujundatud OÜ V E. Tartu Maakohtu registriosakonna otsusega 18.06.2004.a. on OÜ V E ühendatud X AS-iga. Seega on hageja õigustatud esitama nõudeid, mis tulenevad tema õiguseellase nimel sõlmitud tehingutest. “Korteriomandiseaduse” (KomS) § 13 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksed, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused... . “Asjaõigusseadus” (AÕS) § 75 lg. 1 sätestab kaasomaniku kohustuse kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Seega eksisteerib poolte vahel tehingul põhinev kohustus, millise täitmist reguleerivad eelnimetatud materiaalõigusnormid. Asja materjalidega on tõendatud, et hageja teostas kostjale kuuluvate eluruumide ja selle juurde kuuluva elamu ja territooriumi mõttelise osa hooldust ning tagas antud korteri kommunaalteenustega varustatuse. Seega eksisteerib poolte vahel tehingul põhinev kohustis. Võlaõigusseaduse /RT 53/02-336/ (VÕS) § 76 sätestab, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja ei ole täitnud maksekohustisi. VÕS §101 lg.1 p.1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja pole hageja poolt esitatud arveid tasunud ning võlgneb seisuga 01.04.2008.a. halduskulu ja kommunaalteenuste eest hagejale : xxxxxxx-x summas 11 551 krooni 10 senti xxxxxxx-x, millest kostjale kuulub 1⁄2 summas 4 844 krooni 40 senti xxxxxxx-x summas 2 233 krooni 85 senti 12 443 krooni 90 senti. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kohustuse täitmist ja kostjalt võlgnevuse väljamõistmist. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Hageja nõuab viivist 0,2% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest elamispinna xxxxxxx-x osas. Viivise suuruseks on 358 krooni 70 senti.
Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivise väljamõistmist. VÕS § 101 lg. 1 p.1,3,6 sätestab, et kui võlgnik on kohustist rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahjude hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks halduskulu ja tarbitud kommunaalteenuste eest võlguolev summa 12 443 krooni 90 senti ja viivis summas 3 117 krooni 20 senti. Menetluskulud TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 2000 krooni väljamõistmist. Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS §174 lg.1 kohaselt lahendatakse menetluskulude rahaline kindlaksmääramine pärast otsuse jõustumist menetlusosalise sellekohase avalduse alusel. Seega ei määra kohus otsuses kindlaks menetluskulusid rahaliselt, vaid lahendab selle vastava avalduse alusel iseseisvas menetluses.
Aivar Pellja kohtunik 13.11.2008.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.