Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
12. november 2008. a Tartu
Tsiviilasja number
2-07-27436
Tsiviilasi
AS EMT (registrikood: 10096159; asukoht: Tallinn Valge 16) hagi Raivo Rästa (isikukood: xxxxxxxx elukoht: xxxxxxxxx) vastu 6665.30 krooni väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 15.09.2008. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Raivo Rästa määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Jätta Tartu Maakohtu 15.09.2008 määrus muutmata. Jätta määruskaebus rahuldamata. Määrus on lõplik.
AS EMT esitas 23.07.2007 maakohtule hagi Raivo Rästa vastu 6665.30 krooni väljamõistmiseks. 09.06.2008 sai kostja isiklikult allkirja vastu kätte hagimaterjalid ning kohtu kirja hagist teatamise ja kirjaliku vastuse nõudmise kohta. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest alates ning hoiatas mittevastamise tagajärgede eest. Tartu Maakohus rahuldas 13.08.2008 tagaseljaotsusega AS EMT hagi R. Rästa vastu 6665.30 krooni väljamõistmiseks, sest kostja ei esitanud kohtule kirjalikku vastust. 26.08.2008 sai kostja tagaseljaotsuse kätte.
28.08.2008 esitas kostja maakohtule kaja menetluse taastamiseks tsiviilasjas, põhjendades hagile vastamata jätmist asjaoluga, et peale suhtlemist hageja esindajaga arvas kostja, et hagi võetakse tagasi ja sellega asi lõpeb. Kaja kohaselt helistas kostja pärast hagi saamist Lindorff Eesti AS-i, teatades, et ei ole AS-ga EMT liitunud, selle teenuseid kasutanud ega mingeid teatisi kätte saanud. Aadressil xxxxxx ei ela kostja juba üle kümne aasta. Kuna kostja elab invaliidsuspensionist, soovis hageja esindaja kostjalt tõendit pensioni suuruse kohta, mille kostja ka saatis. Peale selle sai kostja teada, et kuna liitumisleping on sõlmitud 27.10.1997, on asi aegunud. Liiati läksid kostjal umbes sellel ajal dokumendid kaduma. Kohus jättis 29.08.2008 määrusega kaja käiguta ja andis kostjale puuduste kõrvaldamiseks – kautsjoni summas 250 krooni tasumiseks ning hagile kirjaliku vastuse ja tõendite esitamiseks – aega 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates. 04.09.2008 sai kostja nimetatud määruse kätte. 10.09.2008 esitas kostja maksekorralduse kautsjoni tasumise ja tõendi pensioni suuruse kohta, samuti Tartu Linnakohtu 04.11.1996 otsuse tsiviilasjas nr 2-1171/1995. Tartu Maakohus jättis 15.09.2008 määrusega R. Rästa kaja Tartu Maakohtu 13.08.2008 tagaseljaotsuse peale rahuldamata ja menetluse tsiviilasjas taastamata ning jättis kajalt tasutud kautsjoni summas 250 krooni riigituludesse. Kohus leidis, et kaja on esitatud õigel ajal (TsMS § 415 lg 2) ja õiges vormis (TsMS § 416), kuid avaldaja selgitus põhjuse, mis takistas tal hagile tähtaegselt vastamast ja kohtule sellest teatamast, kohta ei ole mõjuv. TsMS § 422 lg 1 sätestab, et mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata. Kohtule ei ole teada, et hagile vastamata jätmiseks oleks esinenud TsMS § 422 lg 1 sätestatud asjaolu. Kostja ei ole eitanud hagimaterjalide ning kohtu kirja hagist teatamise ja kirjaliku vastuse nõudmise kohta kättesaamist. Kirja punktis 2 on üheselt (ja tumedalt) kirjas, et kirjalik vastus hagiavaldusele tuleb edastada kohtule koos asjakohaste tõenditega 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Kostjal piisanuks tagaseljaotsuse tegemise vältimiseks üksnes kohtu kohustuse järgimisest ja kirjaliku vastuse esitamisest. Kohtuväliselt otse hageja poole pöördumist ei saa lugeda takistuseks hagile vastamast. TsMS § 415 lg 1 kohaselt võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Antud juhul ei esine aluseid, mil kaja võib esitada mõjuva põhjuse olemasolust sõltumata.
R. Rästa esitas maakohtu 15.09.2008 määruse peale määruskaebuse ning palub lahendada kohtuasi kostja jaoks positiivselt. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt helistas kostja pärast hagiavalduse kättesaamist hageja esindajale ning selgitas, et ei ole hagejaga mingit lepingut sõlminud ega ka mingeid teateid saanud, kuna ei ela aadressil Lutsu 16-2 juba 1996 novembrist. Kostjal läksid kolimise ajal või pärast kolimist kaduma kõik dokumendid. Kostja elas tuttava pool, elatus juhutöödest ning poleks saanud endale telefoni lubada. Kostja ei ole hagejale midagi tasunud. Hageja esindaja vastas kostjale, et ta siis teab sellega arvestada. Kostja lootis naiivselt, et hagiavaldus võetakse tagasi ja jäi äraootavale seisukohale. Ka seda, et hagi on aegunud, sai kostja teada
hiljem, kuna ei osanud õigel ajal nõuda tasuta õigusabi. Nõutav summa on kostja jaoks väga suur, kuna ta elab 1913-kroonisest invaliidsuspensionist.
AS EMT vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei vasta määruskaebus TsMS § 662 lg 1 p 3, 4 ja lg 2 p 1, 2 nõuetele. Määruskaebus on põhjendamata, osundatud ei ole ühelegi õigusnormile, mida maakohus oleks ebaõigesti kohaldanud või millist asjaolu ebapiisavalt tuvastanud. Samuti ei ole määruskaebuses põhistatud esitatud seisukohti ja esile toodud asjaolusid ega põhjendatud nende esitamata jätmist asja menetlemisel esimese astme kohtus.
Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti jätnud kostja taotluse menetluse taastamiseks rahuldamata. Asjas puudub vaidlus selle üle, et kostjal oleks olnud alus kaja esitada TsMS § 415 lg 1 p. 1-3 toodud alustel. Maakohus on andnud hinnangu sellele, kas kostja esitatud asjaolusid saab lugeda mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmisel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega, et kostja ei ole selliseid asjaolusid esitanud, mille alusel saaks kostja tegevusetust lugeda toimunuks mõjuval põhjusel. Ringkonnakohus märgib, et kostja väited, et ta helistas pärast hagi esitamist hageja esindajale ja jäi seejärel äraootavale seisukohale, ei ole piisavad. Kostja ei ole esitanud väiteid, millest saaks järeldada, et tal kujunes hagejaga vestluse alusel arvamus, et hagi võetakse tagasi või menetlus lõpetatakse muul alusel. Ringkonnakohus juhib kostja tähelepanu sellele, et kostja ei ole ma väiteid helistamise kohta tõendanud, samuti ei ole kostja vaatamata kohtu antud selgetele juhistele tõendanud ka asjas esitatud muid, sh sisulisi vastuväiteid. Ringkonnakohus leiab, et kostja saades kohtumääruse hagile vastamise kohustusega ja hagiavalduse, pidi aru saama, et hagi on kohtumenetluses ning tegema oma õiguste kaitsmiseks vajalikud toimingud. Asja materjalidest nähtub, et kostjal on ka varasemaid kokkupuuteid kohtumenetlusega, seetõttu ei ole veenev kostja väide, et ta arvas, et hagejale helistamisega asi lõpetatakse. Käesolevale määrusele ei saa edasi kaevata, kuna tulenevalt TsMS § 417 lg 4 ei saa ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta Riigikohtule edasi kaevata, välja arvatud, kui tagaseljaotsust ei saanud seaduse kohaselt teha või kui esinesid alused, mis lubasid kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust. Käesolevas asjas edasikaebamist lubavad alused puuduvad.
Üllar Roostoja
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.