Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kostja esitas 28. augustil 2008. a Tartu Maakohtule kaja menetluse taastamiseks tsiviilasjas nr 2-0727436 (tl 39), põhjendades hagile vastamata jätmist asjaoluga, et peale suhtlemist hageja esindajaga arvas kostja, et hagi võetakse tagasi ja sellega asi lõpeb. Kaja kohaselt helistas kostja peale hagi saamist Lindorff Eesti AS-i, teatades, et ta ei ole AS-ga EMT liitunud, selle teenuseid kasutanud ega mingeid teatisi kätte saanud. Aadressil Lutsu 16-2 ei ela kostja juba üle kümne aasta. Kuna kostja elab praegu invaliidsuspensionist, soovis hageja esindaja kostjalt tõendit pensioni suuruse kohta, mille kostja ka saatis. Peale selle sai kostja teada, et kuna liitumisleping on sõlmitud

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 417 lõike 1 kohaselt lahendab kohus kaja määrusega. Vastavalt TsMS § 417 lõikele 2 rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Kohus leiab, et kaja on esitatud õigel ajal (TsMS § 415 lõige 2) ja loeb, et õiges vormis (TsMS § 416), kuid avaldaja selgitus põhjuse, mis takistas tal hagile tähtaegselt vastamast ja kohtule sellest teatamast, kohta ei ole mõjuv. TsMS § 422 lõige 1 sätestab, et mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata. Kohtule ei ole teada, et hagile vastamata jätmiseks oleks esinenud TsMS § 422 lõikes 1 sätestatud asjaolu. Kostja ei ole eitanud hagimaterjali ja kohtu kirja hagist teatamise ja kirjaliku vastuse nõudmise kohta kättesaamist. Kirja punktis 2 on üheselt (ja tumedalt) kirjas, et kirjalik vastus hagiavaldusele tuleb edastada kohtule koos asjakohaste tõenditega 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Kostjal piisanuks tagaseljaotsuse tegemise vältimiseks üksnes kohtu kohustuse järgimisest ja kirjaliku vastuse esitamisest. Kohtuväliselt otse hageja poole pöördumist ei saa lugeda takistuseks hagile vastamast. TsMS § 415 lõike 1 kohaselt kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kohus on kontrollinud, et käesoleval juhul ei esine aluseid, mil kaja võib esitada mõjuva põhjuse olemasolust sõltumata. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaja tuleb jätta rahuldamata ja menetlus taastamata. TsMS § 149 lõike 5 teise lause kohaselt arvatakse kaja rahuldamata jätmise korral kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. Kostja on tasunud 9. septembril 2008. a kautsjoni summas 250 krooni, mille kohus mõistab TsMS § 149 lõike 5 alusel riigituludesse.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.