Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Harju

Maakohtule

avalduse

võlgniku

pankroti

2-08-60513 Pankrotiavalduse ja selle lisadest nähtub, et 22.05.2008.a. sõlmisid V-J L (kui müüja) ja Ü T (kui ostja) Võlaõigusliku lepingu lõpetamise kokkuleppe, kinnistute müügilepingud, ühishüpoteekide üleandmise ja loovutamise lepingud ja asjaõiguslepingud, mis registreeriti notar Ülle-Riin Raja ametitoimingute raamatus registrinumbriga xxx (leping xxx). Lepingu p.2.2.2 kohaselt kohustus ostja tasuma ostuhinnast 2 000 000 krooni müüja abikaasa K L’i kontole nr xxxxxxxxxxxxx kolme pangapäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest. Paraku täitis võlgnik kohustust osaliselt, tasudes neljas osas kokku vaid 1 230 000 krooni ajavahemikus 27.05.2008.a. – 02.06.2008.a., samas kui hiliseim maksetähtaeg oli 27.05.2008.a. Kuivõrd võlgnik tasus võlausaldaja eest notaritasusid kokku summas 14 545.30 krooni, moodustab võlausaldaja nõue 27.05.2008.a. seisuga kokku 755 454.70 krooni. Nimetatud summalt on võlausaldaja arvestanud viivist summas 227 krooni/päev. Pankrotiavalduse esitamise seisuga 19.09.2008.a. (kohtusse laekus 22.09.2008.a.) on võlgniku poolt tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest (115 päeva) kogunenud viiviseks 26 105 krooni. Võlausaldaja on esitanud võlgnikule e-posti teel 30.06.2008.a. võla tasumise nõude ja pankrotihoiatuse, mille Ü T sai kätte 30.06.2008.a. (e-posti aadressil xxx). Võlausaldaja on seisukohale, et kuna võlgnik ei ole pärast pankrotihoiatust võlga ära maksnud, on tal tekkinud alus pankrotiavalduse esitamiseks. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on maksejõuetu ning võlgniku selline seisund ei ole ajutine. Võlgniku vastuväide 09.10.2008.a. esitas võlgnik pankrotiavaldusele vastuväite. Vastuväite kohaselt ei tunnista võlgnik end pankrotis olevaks. Võlgnik ei vaidle vastu faktile, et 22.05.2008.a. sõlmiti notariaalne leping. Tulenevalt lepingust kohustus võlgnik tasuma ostuhinnast 2 000 000 krooni müüja (st võlausaldaja) abikaasale. Võlgnik tunnistab, et täitis oma kohustusi tähtaegselt osaliselt. Võlgnik tunnistab võlausaldaja poolt esitatud fakte, mille kohaselt võlgnik tasus võlausaldaja eest notaritasud ning on nõus nende ulatuses tegema tasaarveldusi võla osas. Võlgnik ei ole nõus võlausaldaja väitega, et ta ei ole oma kohuseid täitnud 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist. Vastavalt pankrotiavaldusele oli võlg võlausaldaja ees seisuga 27.05.2008.a. summas 755 454.70 krooni. Selles osas võlgnik vastuväiteid ei esita, kuigi võlgnik ei nõustu võlausaldaja väitega, et võlgnik ei ole oma kohustusi hiljem tasunud. Võlgnik tasus võlausaldajale peale 27.05.2008.a. järgmised maksed: - 28.05.2008.a. tasus võlgnik Ü T K L ’u kontole 400 000 krooni, selgitusega „not. leping xxx“; - 29.05.2008.a. tasus võlgnik Ü T K L ’u kontole 600 000 krooni, selgitusega „not. leping xxx“; - 02.06.2008.a. tasus võlgnik Ü T K L ’u kontole 130 000 krooni, selgitusega „not. leping xxx“; - 07.08.2008.a. tasus võlgnik Ü T K L ’u kontole 10 000 krooni, selgitusega „not. leping xxx“. Seega on võlgnik peale nõude sissenõutavaks muutumist tasunud võlausaldajale peale 27.05.2008.a. kokku 1 140 000 krooni, seega 384 545 krooni võrra rohkem esitatud nõudest. Pooled olid kokku leppinud lepinguga maksete tasumisega viivitamise eest leppetrahvina viivised ning võlgnik möönab viiviste esitamise õigustatust, kuid võlgnikule jääb arusaamatuks võlausaldaja viiviste arvestuskäik. Tulenevalt eeltoodust on võlgnik seisukohal, et võlausaldaja poolt on esitatud pahatahtlik

2-08-60513 tegelikkusele mittevastav nõue, eesmärgiga rikkuda Ü T mainet ning head nime. Lisaks ei nõustu võlgnik võlausaldaja pankrotiavaldusega ka sellepärast, et tulenevalt lepingus viidatud tehingule on võlausaldaja teadlik asjaolust, et võlgnikule kuulub endiselt lepingu järgi saadu, mille väärtus on kokku 5 500 000 krooni. Seega võlausaldaja on esitanud teadvalt alusetu pankrotiavalduse, kuna võlausaldaja on teadlik, et võlgniku näol ei ole tegemist püsivalt maksejõuetu kodanikuga. Võlgnik on oma kohuseid täitnud küll viibimisega, kuid pole kunagi nõudeid eitanud ega üritanudki nendest kõrvale hoida. Võlausaldaja väidetavad nõuded tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Võlgnik palub jätta esitatud pankrotiavalduse kui ilmselt alusetu rahuldamata ning kohtukulud täies ulatuses võlausaldaja kanda. Eelistung Eelistungil 10.10.2008. a. jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada Ü T pankrot. Võlgnik leiab, et nõude olemasolu on tõendamata. Väidetavalt maksmata jäänud 755 454.70 krooni on võlausaldajale tasutud alates 28.05.2008.a. Pankrotiavalduses esitatud nõue on pahatahtlik ja tõendamata. Kui võlausaldaja leiab, et tegemist on võlaga, siis tuleb asi lahendada hagimenetluses. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 15 lg 2 p 1 kohaselt jätab kohus pankrotimenetluse algatamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kohus leiab, et võlausaldaja nõue on ebaselge. Vaidlus nõude olemasolu üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Samuti ei ole tõendatud võlgniku maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 mõttes. PankrS § 15 lg 4 järgi kui kohus ei algata võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotimenetlust, kannab avalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud pankrotiavalduse esitaja. Võlausaldajalt kuulub kooskõlas TsMS § 173 lg 1 väljamõistmisele täies ulatuses Ü T menetluskulu. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Mare Kõlvart Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.