Harju Maakohtu 17.11.2010 osaotsus ja 03.12.2010 täiendav osaotsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
45 275,31 eurot (708 404,70 krooni)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ü T apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): V-J L (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX XXXX), tehinguline esindaja advokaat Ene Mõtte Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Ü T (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX XXXX) tehinguline esindaja vandeadvokaat Armand Reinmaa
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 17.11.2010.a osaotsus ja 03.12.2010.a täiendav osaotsus jätta muutmata.
Jätta rahuldamata taotlus kaasata OÜ Agenor menetlusse kolmanda isikuna.
4.Jätta rahuldamata apellandi poolt esitatud kohtuasjade liitmise taotlus.
5.Keelduda kõikide apellatsioonkaebuses ja selle parandustes ja täiendustes esitatud tõendite vastuvõtmisest ja tagastada need apellandile.
6.Keelduda 15.06.2011.a apellandi poolt esitatud tõendite vastuvõtmisest ja tagastada need apellandile.
7.Jätta menetluskulud kostja, Ü T kanda.
1(9)
Tsiviilasi nr: 2-09-29832
8.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.19.06.2009. a esitas hageja maakohtusse kostja vastu hagi, milles palus kostjalt hagejale välja mõista põhivõla summas 708 404,70 krooni ja viivise summas 84 954,04 krooni. 31.08.2010 suurendas hageja oma põhivõla nõuet 170 870 krooni võrra ja palus kostjalt välja mõista põhivõla summas 879 274,70 krooni, viivise summas 84 954,04 krooni ja lisanduva viivise 0,030% päevas alates 20.06.2009 kuni põhivõla tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 22.05.2008 notariaalse lepingu, mille punkti 2.2.2 alusel kohustus kostja tasuma ostuhinnast 2 000 000 krooni hageja abikaasa K L pangaarvele hiljemalt 26.05.2008. Lepingu sõlmimisel tasus kostja hageja eest notaritasusid kokku 14 545,30 krooni. Kostja tasus hagejale 1 277 050 krooni järgnevalt: 27.05.2008 100 000 krooni, 28.05.2008 400 000 krooni, 29.05.2008 600 000 krooni, 02.06.2008 130 000 krooni, 04.08.2008 10 000 krooni, 22.08.2008 35 000 krooni, 02.09.2008 1000 krooni, 15.09.2008 1000 krooni ja 05.12.2008 50 krooni. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale 708 404,70 krooni. Hagejal on õigus nõuda viivist 22.05.2008 lepingu punkti 2.2.4 järgi. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja nõue on pahatahtlik ja esitatud eesmärgiga rikkuda kostja mainet. Jõustunud 12.11.2008 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-60513 on kohus samasisulise vaidluse samade poolte vahel juba lahendatud. Nimetatud määruse kohaselt on kostja peale nõude sissenõutavaks muutumist tasunud võlausaldajale 384 545 krooni enam esitatud nõudest. Seega on kostja 22.05.2008 lepingu punktist 2.2 tulenevad kohutused täielikult täitnud ja ekslikult enamgi. Kostja taotles tasaarvestuse tegemist ja hagejalt enamsaadu tagastamist. Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus rahuldas hagi 17.11.2010 osaotsusega ja mõistis kostjalt hagejale välja põhivõla 708 404,70 krooni ja 17.11.2010 seisuga viivise 194 827,60 krooni ja alates 18.11.2010 viivise 0,030% päevas põhivõlalt kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus tegi 03.12.2010 täiendava osaotsuse, millega kohustas kostjat tasuma väljamõistetud summad MAQS Law Firm Advokaadibüroo arveldusarvele AS-is SEB Pank. Kohus, arvestades asjas esitatud tõendeid, leidis, et hageja nõue tuleb rahuldada. Kohus ei nõustunud kostja väitega, mille kohaselt on ta tasunud ostuhinna lepingus ettenähtud ulatuses ja enamgi veel. 12.11.2008 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-60513 jäeti pankrotimenetlus kostja suhtes algatamata, sest hageja nõue oli ebaselge ja kuulus lahendamisele väljaspool pankrotimenetlust. Käesolevat nõuet ei saa samastada võlgniku maksejõuetuse väljakuulutamise nõudega. Hageja on nõude esitamisel arvestanud kostja poolt 28.05.2008, 29.05.2008, 02.06.2008, 07.08.2008 tasutud summadega. Hageja kinnitusel on kostja lepingu
2(9)
Tsiviilasi nr: 2-09-29832 punktis 2.2.2 märgitud ostuhinnast tasunud 1 291 595,30 krooni. Kostja ei ole tõendanud lepingu punktis 2.2.2 märgitud 2 000 000 krooni tasumist ega viidanud, et ta oleks tasunud summasid muule pangakontole peale hageja poolt nimetatu. Seega on hageja 708 404,70 krooni nõue põhjendatud. Hageja on arvestanud viivist lepingu punkti 2.2.4 alusel hagi esitamise seisuga 84 954,04 krooni. Kostja ei ole viivisearvestust vaidlustanud. Alates 19.06.2009 kuni kohtuotsuseni on viivis 109 873,56 krooni. Seega on põhjendatud viivis perioodi 27.05.2008 kuni 17.11.2010 eest 194 827,60 krooni. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuste peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub, kas lõpetada antud kohtuvaidlus ja mitte tunnustada hageja avaldusi seoses samasisulise vaidluse osas lõpliku kohtuotsuse jõustumisega detsembris 2009 või lahendades asja ringkonnakohtus, võtta arvesse ülaltoodu ja lisatud argumendid ning nõuda hagejalt välja kostja poolt enammakstud summa, mis on juba välja arvutatud eelnevas kohtulahendis. Lisana palub apellant välja arvestada õiglane viivisemäär või saata vaidlus tagasi esimese astme kohtusse seoses ilmsete möödalaskmistega protsessis. Apellant peab õiglaseks vaielda kostja vaidlused nii hageja ja K V vastu ühes kohtuprotsessis, sest suures plaanis on tegemist vastastikuste nõuetega ja hageja on tunnistanud, et ka K V rahad laekusid temale. Ehk siis ühel poolel on Ü T ja teisel poolel on V L. Selgeks tegemisel on see, kes kellele lõpuks mingi raha võlgu on. Apellant palub nimetatud kohtuasjad liita. Apellant palub kohtul kaaluda, kas maakonnakohtu täiendav osaotsus nr 2-09- 29832 on ikka põhjendatud ning võimalusel mitte lubada hagejal luua isegi võimalust võimalike summade kantimiseks enda nimelt muudele kontodele maksukuriteole tahtmatu kaasaaitamise ärahoidmise vältimiseks kohtu poolt. Teha kostjale sellise vajaduse tekkimisel selgeks, milliseid tõendeid peab kohus vajalikuks kostjalt veel näha. Maakohus lahendas uuesti samasisulise vaidluse, mis on samade poolte vahel juba lahendatud. Puudub igasugune arusaadav ja selge põhjendus, miks sisuliselt soovitakse kehtiva kohtulahendi teistmist ja miks kohus sellist asja on soovinud ise läbi viia, samuti ilma põhjendusteta, mis lähtuksid seadusest. Samuti ei olnud apellandi hinnangul kohtul õigus tagaseljaotsusega teatada, et kostja oleks pidanud mingeid eelnevalt mittenõutud tõendeid ikkagi taaskord esitama. Apellandil oli seaduse järgi õigus teadmisele, et ta oli selgelt kohtule viidanud eelmise vaidluse materjalid, millest sõnaselgelt jõuti järeldusele, et hoopis hageja on enammaksnud teatud summad. Kohus võttis apellandi hinnangul ka väära seisukoha, kui soostus tegema kostja osas osaotsuse, justkui võiks hageja hiljem isegi nõuet suurendada seoses teise tsiviilasjaga, mis on seotud hageja faktilisele elukaaslasele kostja poolt üle kantud hiigelsummadega ehk siis kohus leidis võimaliku olevat, nagu saaks kohtu abiga alusetu rikastumise sätte hageja elukaaslase vastu hoopis teises tsiviilasjas pöörata hilisemalt hagejapoolseks tagasinõudeks kostja vastu, sest hageja väidab paljasõnaliselt nii. 12.12.2008 jõustunud kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-08-60513 on põhistatud, et hageja oli kostja käest saanud reaalselt 1 230 000 krooni 27.05.2008 seisuga ning seda ka korduvalt kinnitanud. Seda samuti omalt poolt aktsepteerinud, tõendas kostja ära järgneval perioodil tehtud ülekandesummad 1 140 000 krooni, mille hageja omaks võttis. Need olid ka panga kinnitusega dokumendid reaalselt tehtud kannete kohta ja neid oli raske eitada hageja poolt. Seega, jättis kohus täielikult tähelepanuta tsiviilasjas nr 2-08-60513 tehtud määruses toodud asjaolud ja võlausaldaja kinnitused selle kohta, et seisuga 27.05.2008 oli võlausaldaja nõue kostja vastu kokku 755 454,70 krooni. Maakohus ei selgitanud välja hageja motiive, miks käesolevas menetluses esitatud tõendid, seisukohad ja väited erinevad põhimõtteliselt tsiviilasjas nr 2-08-60513 esitatust. Kohus on oma otsuses ka ära maininud eelneva tsiviilasja otsuse olemasolu, ent sellisel moel, et sisuliselt võib sama vaidlust siiski uuesti hageda kuivõrd seekord on hageja muutnud ära ühe kuupäeva ja üliväikeses osas nõude suuruse,
3(9)
Tsiviilasi nr: 2-09-29832 seega oleks siis juba tegemist uue vaidlusega. Hageja algatas sama vaidluse uuesti, kus muudetakse vähesel määral omi ütlusi ja leitakse, et seega on suudetud muuta ka põhistusi. Põhistamine kui selline ei ole kohtuasjades väheoluline etapp, leiab kostja. On võimalik mõista, miks suudeti ülaltoodud taktikaga kohut eksitada – näiliselt lihtne põhistuste vahe – kas hageja sai 1 277 050 krooni seisuga 05.12.2008 (hageja uus väide) või sai hageja siiski 1 230 000 krooni seisuga 27.05.2008, ning milline fakt on juba põhistatud ja kehtivaks otsuseks muudetud, sisaldab endas just tegelikku vaidluse momenti – kas hageja suudab nüüd siis tekitada pildi, kus ta tunnistab vaid ülekandesummasid ning panustab sellele, et sularaha liikumisest pole kostjal enda kaitseks enam tõendeid alles või ei tohiks tal neid enam olla. Küsimus on, kui mitu korda ja mille alusel on hagejal lubatud Eesti Vabariigi õigussüsteemi alusel omi väiteid muuta. Kuivõrd siiski ekslik järeldus on sündinud, peab apellant aru saama, et tal pruugib taaskord lasuda kohustus otsida välja vanad tõendusmaterjalid. Nendeks on esmalt kaudsed tõendid, et hagejaga arveldamisel liikus alati ligi pool summadest sularahas ja seda tehti hageja enda tungival soovil, ka soovis hageja alati raha teiste isikute kätte anda kui tegu oli ülekandega. Kostja esitab tõendi, mis põhistab sularahalist arveldust hageja soovil hageja kasuks suures summas. Teiseks põhistuseks on algne võlaõiguslik tehing, kus ligemale pool rahadest liikus juba enne tehingut ja mida hageja kinnitab. Hageja poolt on see leping lisatud. Hageja on huvitatud petma võimalikult suurt osa reaalseid võlausaldajaid, samuti oma abikaasat ning ka kostjat. Apellant juhib kohtu tähelepanu sellele, et hageja varjas juba esimeste tehingute käigus talle kuuluvat raha, suunates kanded toonase elukaaslase kontole, samuti soovides maksimaalsel määral saada summad sularahas. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta apellatsioonkaebus läbivaatamata või juhul, kui ringkonnakohus siiski otsustab kaebust menetleda, jätta kaebus rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsused on seaduslikud ja põhjendatud ning otsuste muutmiseks ja tühistamiseks alused puuduvad. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsustes toodud põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.TsMS § 5 lg-st 1 tulenevalt menetletakse hagi poolte poolt esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sellest tulenevalt saab kohus hagiasja lahendamisel lähtuda üksnes nendest asjaoludest, mida on pooled kohtu ette toonud. TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt peab hagimenetluses tõendama kumbki pool neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. Hageja esitas kostja vastu kohtusse raha maksmisele suunatud hagi. Hageja tugines hagis sellele, et kostjal lasub lepingust tulenev raha maksmise kohustus, et kohustus on muutunud sissenõutavaks ja et kohustus on kostja poolt osaliselt täitmata. Kohus selgitas kostjale võimalike vastuväidete esitamise ja vajadusel tõendamise vajadust 05.02.2010.a menetlusdokumendis (vt t I kd lk 137). Kuigi kostja väitis, et ta on hagejale tasunud oluliselt rohkem raha, kui see, mida hageja nõuda võib ja kuigi kostja väitis, et kõik käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi rahuldamata jätmise eelduseks olevad asjaolud on tõendatud tsiviilasjas nr 2-08-60513 tehtud lõpplahendiga, vaidles hageja nimetatud kostja seisukohtadele vastu. Hageja esitas vastavasisulised vastuväited juba esimeses kostja vastusele vastuseks esitatud menetlusdokumendis (vt t I kd lk 145 jj), kuid hageja kordas oma vastuväiteid ja esitas need ka põhjalikumalt oma hilisemates menetlusdokumentides. Eespool toodust tulenevalt pidi olema kostja jaoks teada, et tal tuleb hagi suhtes esitatud vastuväiteid
4(9)
Tsiviilasi nr: 2-09-29832 tõendada. Kostja oma väidete tõenduseks maakohtu menetluses tõendeid ei esitanud. Käesoleva tsiviilasja materjalide aluses ei viita mitte miski sellele, et hageja oleks mõne kostja väite omaks võtnud. TsMS § 652 lg-st 3 tulenevalt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolud ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendid üksnes juhul, kui selleks esineb mõni konkreetne seaduses sätestatud alus. Antud juhul ei ole apellant tuginenud ega esile toonud mitte ühtegi alust, mis võimaldaks ringkonnakohtul maakohtu otsuse õiguspärasuse kontrollimisel tugineda muudele asjaoludele ja tõenditele, kui need, mis on maakohtus esitatud ja maakohtu poolt kogutud. Täiendavate asjaolude ja tõendite juurdevõtmise ja arvestamise aluseid ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Kuigi apellant viitas sellele, et ta ei teadnud, et tal tuleb hagile esitatud vastuväiteid tõendada, ei saa see väide olla täiendavate asjaolude või tõendite juurde võtmise ega apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks. Maakohus selgitas kostjale eespool viidatud menetlusdokumendis vastuväidete esitamise õigust ja väidete tõendamise vajadust. Väidete tõendamise vajadus ilmnes selgesti ka hageja poolt esitatud menetlusdokumentidest, milles hageja korduvalt viitas, et kostja vastuväited on ebaõiged, alusetud ja tõendamata. Eespool toodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et tsiviilasja materjalides ei viita miski maakohtupoolsele menetlusnormide rikkumisele. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud maakohus tsiviilasjas kogutud tõendite ja esitatud asjaolude alusel teha teistsugust otsust, kui see, mille maakohus tegi. Miski maakohtu otsuse õigusvastasusele ei viita. Vaidlustatud maakohtu otsused tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
8.Apellant ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et on olemas jõustunud kohtuotsus või menetluse lõpetamise määrus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel, sama eseme kohta, samal alusel ja mis välistaks selles asjas kohtusse pöördumise. Selliseks lahendiks ei ole kostja poolt viidatud lahend tsiviilasjas nr 2-08-60513. Viidatud tsiviilasjas ei lahendatud hageja nõuet kostja vastu, vaid hinnati pankroti algatamisega seotud asjaolusid.
9.Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks maakohtus viidanud mingitele asjaoludele, mida saaks lugeda tõendatuks ja millest tulenevalt tuleks jätta hagi rahuldamata. Kuigi kostja esitas üldsõnalised väited selle kohta, et tsiviilasja 2-08-60513 raames jõuti sõnaselgelt järeldusele, et hageja on hoopis raha rohkem saanud, siis selline kostja väide tegelikkusele ei vasta.
10.See, et maakohus tegi osaotsuse, ei saa olla maakohtu otsuse tühistamise aluseks. Maakohus ei rikkunud osaotsust tehes menetlusnorme.
11.Apellant heidab kaebuses hagejale ette seda, et hageja ei lausu muudest kokkulepetest ega laekumistest sõnagi. Samas ei täpsusta ka apellant, millistel muudel kuupäevadel, millistes muudes summades, millistele muudele pangaarvetele või millisel muul viisil tasutud rahaga maksmisega saab lugeda hagetava rahalise kohustuse täidetuks.
12.Kuigi apellant väitis apellatsioonkaebuses, et hageja võttis teatud muude summade, kui hageja poolt nimetatud summade laekumise omaks ja et kostja tõendas täiendavate rahade hagejale maksmist, ei vasta need väited tõele. Apellatsioonimenetluses arvestatavate asjaolude alusel ei saa järeldada, et hageja oleks mingid kostja väited omaks võtnud. Samuti ei nähtu, et kostja oleks oma väited tõendanud.
13.Ringkonnakohus rõhutab veel, et mitte ühegi tsiviilasja raames ei ole tuvastatud, et hagejal on kostja vastu nõudeid üksnes teatud summa ulatuses ja mitte rohkem.
5(9)
Tsiviilasi nr: 2-09-29832
14.Apellant ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et hageja on oma väiteid lubamatult muutnud või esitanud asjaolusid, mille alusel võiks hageja väidete õigsuses muul põhjusel kahelda.
15.Maakohus ei ole rikkunud selgitamiskohustust ega asjaolude väljaselgitamise kohustust. Kohus täidab selgitamiskohustust ja asjaolude väljaselgitamise kohustust kas kirjalikult või istungil. Käesoleva menetluse raames korraldas kohus istungi, kuhu kostja ei ilmunud, paludes arutada tsiviilasja ilma tema osavõtuta. Kohus ei pea selgitama kostjale asjaolusid ning esitama kostjale küsimusi istungil, kus kostjat ei osale. Isegi siis, kui kostja oleks maakohtu istungil osalenud, ei saaks väita, et maakohus rikkus hagile võimalike vastuväidete esitamise selgitamiskohustust või segaseks jäänud asjaolude väljaselgitamise kohustust, sest kostja peab esitama kõik oma vastuväited hagile esimesel võimalusel ja ühekorraga. Kusjuures kostja peab arvestama, et mõne vastuväidetest võib kohus lugeda tõendamata asjaoluks. Sellest tulenevalt ei ole kostja väited, mille kohaselt oleks kohus kostja hinnangul pidanud mõne väite arvestamata jätmise korral kostjat teavitama sellest, et kostja saaks esitada uusi väiteid, kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustikuga.
16.Apellant märkis kaebuses, et ta mõistab, et tal võib taaskord lasuda kohustus otsida välja vanad tõendusmaterjalid, milleks on esmalt kaudsed tõendid, et hageja arveldamisel liikus alati pool summadest sularahas ja et hageja laskis kõik ülekanded teha teiste isikute arvele. Ringkonnakohus märgib, et apellant oleks pidanud kõik väited, mida ta soovis hagile vastuväidetena esitada, esitama juba maakohtus. Seega on ta vastavate väidete esitamisega hiljaks jäänud. Sellele lisaks märgib ringkonnakohus, et vastavad väited on sedavõrd abstraktsed, et neid ei saa ka väidete abstraktsuse tõttu arvestada. Selleks, et väidete alusel saaks jätta hagi rahuldamata, tulnuks kostjal esitada väited, millest nähtuks konkreetselt, millistel kuupäevadel, millistes summades kostja hagejale sularaha maksis ja millistele muudele, hageja poolt näidatud pangaarvetele kostja raha maksis ja kostja oleks pidanud neid väiteid tõendama.
17.Kuigi apellant väidab, et ta sai pärast kostjaga tutvumist teada, et kostja on huvitatud petma suurt osa oma võlausaldajaid, samuti oma abikaasat ning ka kostjat, ei saa see olla apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks. Hagi rahuldamata jätmise aluseks saavad olla vaid konkreetsed, tegelikkuses aset leidnud elulised asjaolud, mis hagi rahuldamise välistavad.
18.Apellatsioonkaebuses palub apellant liita erinevad kohtuasjad. Ringkonnakohus märgib, et liita ei saa apellatsioonimenetluses ja maakohtu menetluses olevaid tsiviilasju. Seetõttu tuleb jätta taotlus rahuldamata. Kostjast apellant palub apellatsioonkaebuses välja mõista hagejalt enamsaadud rahasumma. Ringkonnakohus märgib, et vastav taotlus tuleb jätta tähelepanuta, sest apellandi puhul on tegemist kostjaga, kes ei ole vastuhagi esitanud. Hagimenetluses saab teiselt isikult raha väljamõistmist nõuda hageja, mitte kostja.
19.Apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude alusel ei saa järeldada, et leping, mille alusel hageja kostjalt raha nõuab, ei olnud kostjaga sõlmitud.
20.Apellant esitas taotluse, milles palub kaasata menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna OÜ Agenor. Ringkonnakohus, tutvunud taotlusega, leiab, et see tuleb jätta rahuldamata. Poole taotlusel kolmanda isiku kaasamise eeldused on sätestatud TsMS § 216 lg-s 1. Kostja ei ole vastavaid eeldusi usutavaks muutnud. Kostja ei ole esitanud
6(9)
Tsiviilasi nr: 2-09-29832 ringkonnakohtule asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et kostjal võiks käesolevas asjas tehtava otsuse tagajärjel olla nõue kolmanda isiku vastu või vastupidi.
21.Apellant esitas ringkonnakohtule apellatsioonimenetluses mitmed tõendid. Apellant ei ole esitanud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et täiendavate tõendite esitamine on apellatsioonimenetluses lubatud (TsMS § 652 lg 3). Selliseid asjaolusid ei ilmne ka muudest tsiviilasja materjalidest. Eespool asus ringkonnakohus seisukohale, et maakohus ei rikkunud menetlusnorme. Eespool toodust tulenevalt tuleb kõik apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendid apellandile tagastada.
22.15.06.2011.a esitas apellant ringkonnakohtule menetlusdokumendi, milles taotles kahe uue tõendi vastuvõtmist ja milles esitas uued asjaolud, mida palus ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel arvestada. Ringkonnakohus, tutvunud taotlusega, leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Tõendite vastuvõtmisest tuleb keelduda ja tõendid tuleb apellandile tagastada. Asjaolud, mida apellant 15.06.2011.a menetlusdokumendis esile tõi, tuleb jätta arvesse võtmata. Apellandi taotlused on esitatud hilinenult. TsMS § 329 lg 1 kohaselt peavad menetlusosalised esitama menetluses oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. TsMS § 331 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline pärast TsMS § 329 lg-s 1 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetluse võtmine ei põhjusta menetluse lahendamise viibimist või kui menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Käesoleval juhul esitas apellant 15.06.2011.a kaks tõendit ja palus arvestada asjaoludega, et ta omandas 17.03.2011.a kolmandalt isikult nõude hageja vastu ja et ta tasaarvestas 11.04.2011.a tasaarvestusteatega nõude, mida hageja käesoleva kohtumenetluse raames hages. Apellant põhjendas 15.06.2011.a menetlusdokumendis küll seda, et ta ei saanud vastavaid asjaolusid esitada maakohtus ega apellatsioonkaebuses, sest vastavad asjaolud said talle teatavaks alles peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödumist. Kuid apellant oleks saanud nõude omandamise tõendi ja vastavad asjaolud esitada kohtule juba 17.03.2011.a, sest seda kuupäeva kannab apellandi allkirjaga kiri, milles apellant teatab vastustajale, et ta omandas vastustaja vastu suunatud nõude. Tasaarvestuse asjaolud ja tasaarvestusavalduse oleks apellant saanud kohtule esitada juba 11.04.2011.a, sest seda kuupäeva kandis apellandi vandeadvokaadist esindaja poolt esitatud tasaarvestusavaldus. Apellant ei pidanud aga vajalikuks esitada vastavaid asjaolusid ega tõendeid ringkonnakohtule esimesel võimalusel, vaid osade asjaolude ja tõendite puhul alles enam kui kaks kuud ja osade asjaolude ja tõendite puhul ligi kui kolm kuud peale seda, kui selleks võimalus avanes. Oluline on rõhutada veel seda, et apellant esitas asjaolud ja tõendid alles ringkonnakohtu poolt määratud nö viimaste võimalike taotluste esitamise tähtaja viimasel päeval. Olukorras, kus ringkonnakohus teatas, et asjas kuulutatakse otsus 17.06.2011.a ja et kõik need asjaolud ja tõendid, mille esitamist TsMS selles menetlusetapis veel võimaldab, tuleb esitada hiljemalt 15.06.2011.a, põhjustab uute asjaolude esitamine ja uute tõendite saatmine menetluse venimise, st kohtul tuleks anda vastaspoolele võimalus asjaoludega ja tõenditega tutvuda, nende suhtes seisukoht kujundada jne. Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et apellant ei esitanud vastavaid asjaolusid ega tõendeid mitte esimesel võimalusel vaid alles kuid hiljem, kui selleks võimalus avanes. Selliselt esitatud asjaolude ja tõendite arvestamine põhjustaks asjas menetluse venimise. Ei apellant ega apellandi vandeadvokaadist esindaja ei ole 15.06.2011.a menetlusdokumendis esitanud asjaolusid, mille alusel saaks kohus jõuda veendumusele, et uute asjaolude ja tõendite esitamine 15.06.2011.a on lubatav. Apellandi vandeadvokaadist tehinguline esindaja selgitas üksnes seda, miks vastavaid asjaolusid ei saanud esitada maakohtus ega apellatsioonkaebuses. Lisaks tuleb märkida, et kuigi ringkonnakohus saatis
7(9)
Tsiviilasi nr: 2-09-29832 menetlusosalistele kirja ja teatas, et kõik need taotlused, mille esitamist TsMS praeguses menetlusetapis veel võimaldab, tuleb esitada hiljemalt 15.06.2011.a, ei tähenda see, et ringkonnakohus oleks määranud menetlusosalistele veel mingi täiendava tähtaja, mis oleks loonud menetlusosalistele õiguse esitada tõendeid või asjaolusid, mille esitamise tähtaeg oli juba möödunud ja mille esitamise õiguse olid menetlusosalised tähtaja möödalaskmise tõttu kaotanud. Ringkonnakohtu kiri ei andnud menetlusosalistele täiendavaid tähtaegu ega menetluslikke võimalusi vaid sealt tulenes, et juhul, kui esinevad mingid väga erandlikud asjaolud või tõendid, mille esitamine on TsMS-is sätestatud eranditest tulenevalt lubatud, tuleb need esitada hiljemalt 15.06.2011.a. Ringkonnakohtu kiri kui selline mingit asjaolude ega tõendite esitamise alust ega erandlikku võimalust ei loonud, vaid vastupidi, sellega piirati võimalikest seadusega ammendavalt sätestatud eranditest tulenevat asjaolude ja tõendite esitamise võimalust tähtpäevaga 15.06.2011.a. Eespool asus ringkonnakohus seisukohale, et apellandi vandeadvokaadist esindaja ei ole esitanud asjaolusid, mille alusel saaks kohus jõuda veendumusele, et asjaolude ja tõendite esitamine alles kuid peale seda, kui apellant ise vastavatest tõenditest ja asjaoludest teada sai, on lubatav. Nendel põhjustel leiab ringkonnakohus, et vastavate asjaolude ja tõendite arvestamine ja vastuvõtmine on TsMS § 329 lg-st 1 ja § 331 lg-st 1 tulenevalt välistatud. Teiseks leiab ringkonnakohus, et eelmises lõigus nimetatud asjaolude ja tõendite arvestamine on välistatud ka TsMS § 652 lg-st 3 tulenevalt. Apellant (kostja) esitas 15.06.2011.a hagile täiendava alternatiivse vastuväite, mille kohaselt tuleks maakohtu otsus tühistada või vähemalt muuta maakohtu otsuse resolutsiooni põhjusel, et peale maakohtu otsuse kuulutamist ja peale apellatsioonkaebuse esitamist omandas apellant kolmandalt isikult nõude hageja vastu, mille kostja hagis hagetud nõudega tasaarvestas, mistõttu on maakohtu otsusega tunnustatud nõue tasaarvestuse tagajärjel lõppenud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole need asjaolud ja vastavaid asjaolusid tõendavad tõendid sellised asjaolud ja tõendid TsMS § 652 lg 3 p-i 2 tähenduses, mida ringkonnakohus saaks apellatsioonkaebuse lahendamisel arvesse võtta. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust menetlusosaliste poolt maakohtus kohtu ette toodud asjaolude ja menetlusosaliste poolt maakohtus esitatud tõendite alusel. Ringkonnakohtu ülesanne on kontrollida, kas maakohus tegi selle põhjal, mida maakohtu menetluses kohtule esitati, seadusliku otsuse. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb sellele küsimusele vastata jaatavalt. Asjaolu, et nõue, mida maakohus otsusega tunnustas, on tasaarvestuse tõttu lõppenud, ei ole selline asjaolu, mida ringkonnakohus saaks apellatsioonimenetluse raames arvesse võtta, eeldusel, et kostja ei ole vastavale asjaolule eelnevalt maakohtu menetluses tuginenud. See, kui kostja peale maakohtu otsuse saamist kohtuotsusega tunnustatud nõude täidab, kas siis raha maksmise teel, tasaarvestusega või muul viisil, ei muuda maakohtu otsust seadusevastaseks ega anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust. Seadusandja eesmärgiks ongi olnud see, et peale kohtuotsuse tegemist, millega hagi rahuldatakse, kostja kohtuotsuse ka täidab. Kostja poolt kohtuotsuse täitmine peale kohtuotsuse tegemist, ei muuda kohtuotsust ebaseaduslikuks ega anna alust kohtuotsust muuta. Kuigi kostja saab hagile vastuväiteid esitades tugineda sellele, et hagetav nõue on täitmise või tasaarvestuse tõttu lõppenud, tuleb kostjal vastavasisulised vastuväited esitada maakohtus. Olukorras, kus kohtuotsusega tunnustatud nõue lõpeb peale maakohtu otsuse kuulutamist täitmise või tasaarvestuse tõttu, ei ole apellatsioonkaebuse esitamise ega maakohtu otsuse muutmise ega tühistamise, samuti mitte kassatsioonkaebuse ega teistmise aluseks. Vastasel korral tuleks kõik need maakohtu otsused, millega tunnustatud nõue peale otsuse tegemist rahuldatakse, menetlusse võtta ja otsused apellatsioonimenetluse, kassatsioonimenetluse või teistmismenetluse korras muuta või tühistada. Ringkonnakohus märgib veel, et apellandi poolt esitatud asjaolud ja tõendid ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni muuta ka TsMS § 450 lg-st 2 tulenevalt. Kuigi viidatud norm võimaldab
8(9)
Tsiviilasi nr: 2-09-29832 maakohtul teha reservatsiooniga osaotsuse, eeldab see seda, et vastuhagi või tasaarvestuse vastuväide esitatakse maakohtus. Kuivõrd 15.06.2011.a menetlusdokumendis nimetatud asjaolud ja menetlusdokumendile lisatud tõendid on esitatud hilinemisega ja tegemist ei ole asjaolude ja tõenditega, mida saaks apellatsioonimenetluses arvestada, tuleb asjaolude arvessevõtmisest ja tõendite vastuvõtmisest keelduda ja tõendid tuleb apellandile tagastada.
23.Vastuseks vastustaja taotlusele jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata märgib ringkonnakohus, et tsiviilasja toimikus ei olnud korrektselt dokumenteeritud see, millal sai kostja vaidlustatava maakohtu otsuse kätte. Menetluskulude jaotus
24.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Mare Merimaa
Kaupo Paal
Ande Tänav
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.