2.Määrata ametiaja lõppemise tõttu välja langenud juhatuse liikme V K (isikukood xxx) asemele OÜ V S (registrikood xxx; asukoht xxx) uueks juhatuse liikmeks M P (isikukood xxx; elukoht xxx).
3.Jätta rahuldamata puudutatud isikute OÜ V S ja V K taotlused määrata OÜ V S juhatuse liikmeks V K või V K koos M P’iga.
4.Käesolev määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
5.Määrus jõustub kättetoimetamisega OÜ-le V S.
6.Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri avaldajale ja puudutatud isikutele kätte ning saata täitmiseks Harju Maakohtu registriosakonnale. Menetluskulude jaotus
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
Harju
Maakohtu
kaudu
päeva
jooksul
arvates
määruse
kättetoimetamisest. Puudutud isik V K võib esitada määruse peale määruskaebuse üksnes osas, millega kohus jättis rahuldamata tema taotluse enda äriühingu juhatuse liikmeks määramiseks.
MENETLUSE KÄIK
1.Alates 15.12.2004.a menetleb kohus M P’i avaldust, milles avaldaja esialgselt taotles OÜ V S juhatuse liikme V K’i tagasikutsumist ning enda osaühingu juhatuse asendusliikmeks määramist. Menetluse käigus 13.06.2008.a esitatud avaldusega muutis M P enda esialgseid taotlusi, paludes määrata ennast OÜ V S juhatuse liikmeks. Alternatiivselt jäi avaldaja ka enda esialgse taotluse juurde kutsuda tagasi OÜ V S juhatuse liige V K ja määrata tema asemele uueks juhatuse liikmeks M P.
2.Avaldaja väidete kohaselt asutati OÜ V S 03.06.1999.a puudutatud isiku V K poolt. 01.07.1999.a kanti osaühing äriregistrisse. Asutamisotsuse p 9 kohaselt otsustas V K valida end osaühingu juhatuse liikmeks. Asutamisotsuse lisana kinnitatud põhikirjas ei ole ette nähtud juhatuse liikme ametiaja kestust. 16.03.2000.a sõlmitud OÜ V S osa ostu-müügi lepinguga võõrandas V K tema omandis olevast OÜ V S osast 50% avaldajale. OÜ V S 13.03.2000.a ainuosaniku otsuse nr 1/2000 punkti 2 kohaselt otsustas V K valida avaldaja OÜ V S juhatuse liikmeks. 31.03.2000.a kanti avaldaja OÜ V S juhatuse liikmena äriregistrisse. Pärast avaldaja juhatuse liikmeks valimist 2000. aastal ei ole OÜ V S juhatuse liikmete uusi valimisi toimunud ning OÜ V S äritoimikus puuduvad osanike koosoleku otsus(-ed) juhatuse liikmete ametiaja pikendamise kohta. Äriseadustiku (ÄS) § 184 lg 6 sätestab, et mõjuval põhjusel võib väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme määrata kohus nõukogu, osaniku või muu huvitatud isiku nõudel. ÄS § 184 lg 2 sätestab, et juhatuse liige valitakse kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. OÜ V S põhikirjas (kinnitatud 03.06.1999.a, muudetud 13.03.2000.a ja 16.01.2001.a) ei ole muud tähtaega ette nähtud, mistõttu OÜ V S juhatuse liikmete ametiajaks tuleb lugeda kolm aastat. V K valiti OÜ V S juhatuse liikmeks asutamisotsusega 03.06.1999.a ja ta kanti äriregistrisse 01.07.1999.a. Seega lõppes tema ametiaeg 03.06.2002.a ning tema ametiaega ei ole osanike otsusega pikendatud. Avaldaja valiti OÜ V S juhatuse liikmeks ainuosaniku 13.03.2000.a otsusega ja ta kanti juhatuse liikmena äriregistrisse 31.03.2000.a Tema kolmeaastane juhatuse liikme ametiaeg lõppes 13.03.2003.a ning seda ei ole osanike otsusega pikendatud. Avaldaja leiab, et tema nõudel juhatuse liikme määramiseks esineb eeltoodut arvestades mõjuv põhjus, kuivõrd OÜ V S viimase juhatuse liikme ametiaeg lõppes tähtaja möödumisega 13.03.2003.a ning juhatuse liikmete ametiaega ei ole pikendatud ega uusi liikmeid valitud. Äriregistri kanne, mille kohaselt OÜ V S juhatuse liige on V K, on avaldaja hinnangul ebaõige. Avaldaja osundab seejuures ka Riigikohtu 26.04.2005.a lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 (p 16). Avaldaja märgib, et kuivõrd OÜ V S juhatuse viimase liikme volituste tähtaja lõppemisest on möödunud enam kui kaks aastat, on kohtul põhimõtteliselt tekkinud õigus osaühing vastavalt ÄS
§ 203 lg 1 p-le 2 sundlõpetada. Avaldaja leiab samas, et OÜ V S sundlõpetamine ei ole praeguses olukorras mõistlik, kuivõrd ta on huvitatud osaühingu majandustegevuse jätkamisest.
3.Enda alternatiivset taotlust põhjendab avaldaja järgmiselt. 2003. aasta novembrikuust alates ei olnud avaldajal perekondlikel põhjustel võimalik osaleda OÜ V S aktiivses juhtimises (kuna oli hõivatud raskelt haige abikaasa põetamisega). 2004. aasta suvel sai avaldaja kolmandatelt isikutelt teada, et Maksu- ja Tolliamet oli viinud läbi OÜ-s V S revisjoni, mille tulemusel tuvastati maksuseaduste rikkumisi. Kui avaldaja palus V K’ilt selgitust nimetatud rikkumiste asjaolude kohta, keeldus viimane nii selgituste andmisest kui ka osaühingu raamatupidamise dokumentide näitamisest. Samuti sai avaldaja veidi hiljem maakohtu registriosakonnast teada, et 07.05.2003.a ja 21.05.2003.a olid toimunud tema teadmata OÜ V S osanike koosolekud, millel avaldaja oli osaühingu juhatusest tagasi kutsutud (vastav muutmiskanne tehti äriregistrisse 07.07.2003.a). Juhatuse liikmena tegutsenud V K oli väidetavalt saatnud avaldajale teated osanike koosolekute toimumistest, kuid tegelikult ei ole avaldaja selliseid teateid kätte saanud. Lisaks asutas V K 02.02.2004 Osaühingu (OÜ) K (registrikood xxx), mis kanti äriregistrisse 09.02.2004.a. OÜ K juhatuse liikmeteks on V K ja tema poeg Sergei K. OÜ K asub OÜ-ga V S samal aadressil ja tema põhitegevusala kattub OÜ V S tegevusalaga, s.o transporditeenused. Põhitegevusalade kattuvust tõendavad mõlema äriühingu 2005.a majandusaasta aruanded. Avaldaja ei ole samas kunagi andnud nõusolekut V K’i valimiseks OÜ K juhatuse liikmeks. Käesoleva tsiviilasja menetluse raames läbi viidud erikontrolli aruandest nähtub, et V K’i poolt äriregistrile esitatud OÜ V S 2005. majandusaasta aruanne ei vasta raamatupidamise seaduse nõuetele ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditele, s.h osanike nimekirja on märgitud vaid üks osanik – V K, kellele kuuluvat osa nimiväärtusega 40 000 krooni. OÜ V S osanike koosolekuid, millel oleks kinnitatud 2003.a, 2004.a, 2005.a ja 2006.a majandusaasta aruandeid, ei ole avaldajale teadaolevalt kunagi toimunud. Nimetatud erikontrolli aruanne tõendab samuti, et V K on OÜ V S juhatuse liikmena tegutsedes teinud osaühingule kahjulikke majandustehinguid ning tekitanud ühingule varalist kahju. Erikontrolli tulemusena on selgunud, et V K oli 07.09.2004.a viinud üksinda läbi OÜ V S osanike koosoleku ning otsustanud sel koosolekul müüa osaühingule kuuluvad veokid. Müügi põhjuseks oli asjaolu, et veokite ülalpidamine oli äärmiselt kulukas ja seetõttu nende valdamine ei olnud majanduslikult otstarbeks. OÜ V S, kelle esindajana tegutses V K, müüs osaühingule kuulunud veokid konkureerivale äriühingule OÜ K, kuid rentis samad sõidukid koheselt OÜ-le V S tagasi. Erikontrolli aruande kohaselt esitas OÜ K 2005.a jooksul OÜ-le V S arveid autode rendi eest kokku summas 730 035 krooni (s.h käibemaks 111 316 kr). Erikontrolli aruandes tuuakse välja, et OÜ K 2005.a majandusaasta aruande (kasumiaruande) järgi oli osaühingu realiseerimise netokäive 618 674 krooni ja aruandeaasta puhaskasum 467 974 krooni. Erikontrolli aruandes leitakse, et OÜ K realiseerimise netokäive langes kokku tema poolt OÜ-lt V S saadud rendituluga. OÜ V S 2005.a majandusaasta aruande (kasumiaruande) järgi oli ühingu puhaskasum aruandeaastal 7702 krooni. Eelnevast järeldub, et sisuliselt läks OÜ V S kogu tulu üle OÜ-le K. ÄS § 184 lg 5 näeb ette, et kui osaühingul ei ole nõukogu, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt. Avaldaja osaga on esindatud 1⁄2 äriühingu osakapitalist ning avaldaja hinnangul esineb mõjuv põhjus OÜ V S juhatuse liikme V Ki tagasikutsumiseks. ÄS § 185 lg 1 p-st 3 tuleneb, et reeglina juhatuse liige ei või osanike nõusolekuta olla osaühinguga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtimisorgani liige. Asjas on tõendatud, et V K asutas konkureeriva OÜ K ja valis ilma OÜ V S osaniku M P’i nõusolekuta end selle juhatuse liikmeks. Konkureeriva äriühingu asutamise eesmärgiks oli isikliku varalise kasu saamine OÜ V S arvelt, millega kahjustati OÜ V S ja sisuliselt ka avaldaja kui osaniku varalisi huve.
Avaldaja hinnangul on V K rikkunud lisaks konkurentsikeelule ka juhatuse liikme lojaalsus- ja hoolsuskohustust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Riigikohus on oma 30.04.2003.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-41-03 märkinud, et äriühingu juhatuse liikme kohustuseks on tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Käesoleval juhul näitab läbiviidud erikontrolli aruanne, et V K juhatuse liikmena rikkus jämedalt nimetatud kohustusi. Erikontrolli aruanne tõendab avaldaja hinnangul, et V K on OÜ V S juhatuse liikmena tegutsedes teinud osaühingule kahjulikke majandustehinguid ning tekitanud sellega ühingule olulist kahju. Lisaks leiab avaldaja, et V K on rikkunud juhatuse liikmena ka seaduses ja OÜ V S põhikirjas ette nähtud osanike koosoleku kokkukutsumise korda, kuivõrd oli kutsunud kokku 07.05.2003.a ja 21.05.2003.a toimunud osanike koosolekud nende toimumisest avaldajale teatamata. Samuti ei ole järgitud majandusaasta aruande kinnitamine ja äriregistrile esitamise korda (ÄS § 179 lg 2 ja lg 4), jäetud majandusaasta aruannetele lisamata osanike nimekiri ning esitatud 2005.a majandusaasta aruanne koos osanike nimekirja ebaõigete andmetega.
4.OÜ V S juhatuse uueks liikmeks palub avaldaja määrata ennast. Avaldaja väidete kohaselt on ta isiklikult huvitatud osaühingu heast käekäigust, kuivõrd on teinud osaühingusse suuri investeeringuid. M P omab ka vajalikke teadmisi ja oskusi ettevõtte juhtimiseks. Muu hulgas on avaldaja alates 2000. aastast kuni käesoleva ajani OÜ DB (registrikood xxx) juhatuse liige ja tegevjuht. OÜ DB põhitegevusalaks on metallitöötlemine. M P palub V K’it juhatuse liikmeks mitte määrata, kuna viimane on kaotanud avaldaja silmis igasuguse usalduse.
PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHT JA TAOTLUSED
5.Puudutatud isikud leiavad kohtule esitatud ühises kirjalikus vastuses, et avaldaja väited on paljasõnalised. V K kinnitab, et ei ole kunagi tegutsenud OÜ V S huvide vastaselt ega rikkunud finantsdistsipliini või konkurentsikeeldu. OÜ K ei tegutse tegevusaladel, millel tegutseb OÜ V S. Põhikirjajärgsete tegevusalade mõningane kattuvus ei tõenda veel asjaolu, et OÜ K on OÜ V S konkurent. Seega on asjakohatu avaldaja viide ÄS § 185 lg 1 p-le 3. Paljasõnaline on avaldaja väide, et M P’i juhatusest tagasi kutsudes tegutses V K isiklikest huvidest ajendatuna ning kasutas ära avaldaja jaoks perekondlikult rasket eluperioodi. Samuti on puudutatud isikute hinnangul tõendamata avaldaja väide, et OÜ V S 2003.a ja 2004.a majandusaasta aruanded ei ole kinnitatud osanike poolt. ÄS § 179 ei kohusta juhatust esitama osanikele kasumi jaotamise ettepanekut.
6.21.08.2008.a esitasid puudutatud isikud ka omalt poolt kohtule avalduse, milles taotletakse määrata OÜ V S juhatuse liikmeks V K või määrata juhatuse liikmeteks V K ja M P, piirates nende esindusõigust. Puudutatud isikute avalduses märgitakse, et juhul kui juhatuse liikme volituste tähtaeg on lõppenud, peaksid osanikud lahendama uue juhatuse valimise küsimuse. Puudutatud isikute väidete kohaselt on käimas osanike vahel ka vastavasisulised läbirääkimised ning põhimõttelise kokkuleppe põhjal valitakse juhatusse mõlemad osanikud, kes saavad esindada äriühingut kõikides tehingutes ühiselt.
MENETLUSE KÄIK
7.30.01.2007.a kohtumääruse alusel on tsiviilasjas avaldaja taotluse alusel läbi viidud erikontroll tuvastamaks OÜ V S raamatupidamisaruannete seadusele vastavavus ning tõepärasus. Erikontrolli on läbi viinud J Ivanova (Jelena Ivanova Audiitorbüroo OÜ).
8.Asjas toimunud kohtuistungitel jäid menetlusosalised kohtule esitatud kirjalikes avaldustes sisalduvate seisukohtade ja taotluste juurde. Puudutatud isikud loobusid 21.08.2008.a toimunud kohtuistungil taotlusest juhatuse liikmete esindusõiguse piiramiseks (juhul kui juhatusse määratakse nii V K kui M P).
9.17.10.2008.a toimunud kohtuistungile ilmus üksnes avaldaja koos enda esindajaga. Puudutatud isikute esindaja advokaat O Nišajev teatas 17.10.2008.a kohtule e-posti teel, et ei saa osaleda kohtuistungil haigestumise tõttu ning haiguslehe koopia esitab pärast haiguslehe lõpetamist. Samuti pakkus puudutatud isikute esindaja e-kirjas välja talle sobivad uued kohtuistungi ajad. Seetõttu käsitles kohus puudutatud isikute esindaja teadet kui taotlust kohtusitungi edasilükkamiseks. Avaldaja palus kohtuistungil jätta puudutatud isikute taotlus istungi edasilükkamiseks rahuldamata ja arutada asja sisuliselt puudutatud isikute osavõtuta.
10.Kohus jättis kohtuistungil puudutatud isikute esindaja taotluse istungi edasilükkamiseks rahuldamata ja rahuldas avaldaja taotluse asja sisuliseks arutamiseks puudutatud isikute osavõtuta. Kohus leidis, et puudutatud isikute lepingulise esindaja kohtuistungilt puudumine ei ole menetlusosalise enda kohtuistungile ilmumata jätmise mõjuvaks põhjuseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 422 lg 1 tähenduses. Kohtul ei ole teada, et puudutatud isikul V K’il endal esinenuks mõjuv põhjus istungile mitteilmumiseks. V K on äriregistri kannetest lähtuvalt samas ka teise puudutatud isiku OÜ V S seadusjärgseks esindajaks. Seega oli puudutatud isikutel võimalus asja arutamisest osa võtta. Vähemalt pidanuks puudutatud isikud ilmutama huvi oma lepingulise esindaja taotluse lahendamise vastu ja ise selleks kohtusse ilmuma. Sarnasele seisukohale on asunud ka Riigikohus 07.11.2006.a tsiviilajas nr 3-2-1-94-06 tehtud otsuses (p 14). Seejuures arvestas kohus menetlusosaliste kõnealuste taotluste lahendamisel TsMS § 477 lg-ga 3, mille kohaselt ei takista kohtuistungile kutsutud isikute puudumine hagita menetluses asja läbivaatamist ja lahendamist, kui kohus ei määra teisiti. Kohtu hinnangul oli käesoleval juhul võimalik asja sisuliselt arutada ka puudutatud isikute osavõtuta.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
11.Kohus leiab, et M P’i avaldus OÜ-le V S juhatuse liikme määramiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
12.Vastavalt ÄS § 180 lg-le 1 on juhatus osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Vastavalt sama paragrahvi teisele lõikele võib juhatusel olla üks liige (juhataja) või mitu liiget. OÜ V S põhikirja (kinnitatud 16.01.2001.a) punkti 4.1 kohaselt koosneb osaühingu juhatus ühest kuni neljast liikmest. Tulenevalt ÄS § 184 lg-st 1 valitakse osaühingu juhatuse liikmed osanike poolt ning juhul kui ühingul on nõukogu, valib ja kutsub juhatuse liikmed tagasi nõukogu. ÄS § 184 lg 6 näeb samas ette, et mõjuval põhjusel võib väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme määrata kohus nõukogu, osaniku või muu huvitatud isiku nõudel. Kohtu määratud juhatuse liikmel on õigus mõistlike kulutuste hüvitamisele osaühingu arvel ja mõistlikule tasule, mille määrab vaidluse korral kohus määrusega. Kohtu poolt määratud juhatuse liikme volitused kestavad kuni uue juhatuse liikme määramiseni osanike või nõukogu poolt. Äriühingu juhtorgani liikme määramise menetlusõiguslik regulatsioon sisaldub TsMS §§des 602 jj.
13.Maakohtute registriosakondade elektroonilisest andmebaasist nähtuvalt on OÜ V S ainsaks juhatuse liikmeks V K (isikukood xxx). Avaldaja väidete kohaselt on registrikanne juhatuse liime kohta ebaõige, kuna pärast V K’i juhtusse valimist 03.06.1999.a osaühingu asutamisotsusega ei ole tema volitusi pikendatud. Avaldaja valiti OÜ V S juhatuse liikmeks 13.03.2000.a osaniku otsusega, kuid pärast seda ei ole OÜ V S juhatuse liikmete uusi valimisi toimunud ning puuduvad andmed osanike koosolekute otsuste kohta, millega oleks juhatuse liikmete ametiaega pikendatud.
Kohus, tutvunud registriosakonna poolt kohtule edastatud OÜ V S äri- ja registritoimiku materjalidega, nõustub avaldaja seisukohaga, et OÜ V S juhatuse liikme V K’i ametiaeg on lõppenud ning registrikannet juhatuse liikme kohta tuleb lugeda ebaõigeks. Sisuliselt on toimunud juhatuse liikme väljalangemine tema ametiaja lõppemise tõttu. ÄS § 184 lg 2 esimese lause kohaselt valitakse juhatuse liige tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. OÜ V S põhikirjas juhatuse liikme (liikmete) ametiaja pikkust määratletud ei ole. V K on nimetatud juhatuse liikmeks asutamisotsusega 03.06.1999.a. Seega lõppes tema juhatuse liikme ametiaeg (volitused juhatuse liikmena) 02.06.2002.a. Kohtule teadaolevalt puudub OÜ-l V S nõukogu. Kohus ei ole tuvastanud, et osanike otsusega oleks V K’i ametiaega pikendatud või et osanikud oleksid vastu võtnud mõne muu otsuse juhatuse koosseisu puudutavates küsimustes. Tuleb nõustuda ka avaldaja seisukohaga, et põhimõtteliselt esineksid hetkel alused OÜ V S sundlõpetamiseks kooskõlas ÄS § 203 lg 1 p-ga 2, kuna osaühingu juhatuse ametiaeg on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust ei ole valitud.
14.Avaldaja on OÜ V S osanik (kellele kuulub 50% osaühingu osakapitalist). Osa on avaldaja omandanud 16.03.2000.a ostu-müügi lepingu alusel (vt toimik, I k, lk 23). Nimetatud asjaolu kinnitavad ka OÜ V S äri- ja registritoimiku materjalid. Seega on M P ÄS § 184 lg 6 järgi õigustatud esitama kohtule avaldust juhatuse liikme määramiseks.
15.Eeltoodud asjaolusid arvestades, esinevad kohtu hinnangul alused juhatuse liikme määramiseks kohtu poolt. Kohus ei pea vajalikuks osaühingut määrusega sundlõpetada, kuna menetlusosaliste väidete kohaselt toimub OÜ-s V S reaalne majandustegevus ning osanikel on huvi ühingu selle jätkumise vastu ka tulevikus.
16.Kohtu hinnangul saab avalduse rahuldada ka osas, milles avaldaja palub määrata ennast OÜ V S juhatuse liikmeks. M P vastab osaühingu juhatuse liikmele seaduses sätestatud nõuetele (ÄS § 180 lg 2), samuti ei ole kohtule teada asjaolusid, mis välistaksid M P’i õiguse juhatuse liikmena tegutseda (ÄS § 180 lg 3 ja lg 31). Samuti eksisteerib kandidaadi nõusolek enda juhatuse liikmeks määramiseks (TsMS § 603 lg 3). M P on eeldatavalt võimeline juhatuse liikme kohustusi täitma. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on avaldaja ka eelnevalt juhtinud ettevõtteid ning nende suuremaid üksusi (vt toimik , II k, lk 18-25).
17.Lähtudes eeltoodust ning juhindudes ÄS § 184 lg-st 6, TsMS §-st 602 ja §-st 603, rahuldab kohus avalduse ning määrab OÜ V S uueks juhatuse liikmeks M P’i. Kohus ei määra kindlaks juhatuse liikme tasu ja hüvitamisele kuuluvaid kulusid, kuna vastavasisulist taotlust ei ole M P’i kohtule esitanud (TsMS § 605 lg 1).
18.Kohtu hinnangul ei saa rahuldada puudutatud isikute poolt menetluse käigus esitatud taotlusi määrata OÜ V S juhatuse liikmeks kas V K või V K ja M P koos. Taotluste rahuldamise välistab asjaolu, et esitatud ja kogutud tõenditest nähtuvalt on V K OÜ V S juhatuse liikmena tegutsedes oma kohustusi rikkunud. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab osaühingu juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Tulenevalt ÄS §-st 183 on juhatuse kohustuseks muu hulgas osaühingu raamatupidamise korraldamine. Vastavalt TsÜS §-le 35 peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Riigikohtu praktikas on lojaalsuskohustust sisustatud eeskätt kohustusena vältida oma tegevuses enda ja äriühingu huvide konflikti (vt nt: Riigikohtu 11.05.2005.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05 (p 31)). Käesolevas tsiviilasjas 30.01.2007.a tehtud kohtumääruse alusel on OÜ-s V S läbi viidud erikontroll. Erikontrolli aruandes kajastatu põhjal võib järeldada, et V K on rikkunud osaühingu suhtes lojaalsuskohustust, s.h konkurentsikeeldu. V K on asutanud OÜ K (registrikood
11014459), mis on kantud äriregistrisse 09.02.2004.a. V K on OÜ K ainuosanik ja juhatuse üks liikmetest. Aruandes on kirjeldatud OÜ K ja OÜ V S vahelisi tehinguid, mis on ilmselt tehtud OÜ K (ja selle omaniku) huvidest lähtuvalt ning on olnud OÜ-le V S majanduslikult kahjulikud (vt toimik, I k, lk 149-150). Samuti tuuakse erikontrolli aruandes välja mitmeid puudusi äriühingu raamatupidamise korraldamisel ja raamatupidamisaruannete koostamisel. Nii puuduvad 2005.a raamatupidamise aastaaruandes arvestuspõhimõtted ning selgitused põhiaruannete oluliste kirjete ja nende muutumise kohta aruandeperioodil. Rahavoogude aruanne on koostatud ebakorrektselt ning ei kajasta õiget rahavoogu äritegevusest, investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest; vaatamata tehingute olemasolule seotud isikutega, ei ole nimetatud tehingute kohta informatsiooni kajastatud aastaaruandes. Puudusi on erikontrolli aruandes nimetatud veelgi. Samuti on erikontrolli läbiviija jõudnud järeldusele, et OÜ V S bilanss seisuga 31.12.2005.a ei vasta õiglase väärtuse printsiibile – kõik varad ja kohustused on kajastatud soetusmaksumuse meetodil.
19.Arvestades ülaltoodut, ei ole kohtu arvates põhjendatud V K’i määramine OÜ V S juhatuse liikmeks, ka mitte koos M P’iga. Eeldades, et OÜ K tegutseb OÜ-ga V S samal põhitegevusalal (transporditeenused autoveona), oleks see välistatud ka ÄS § 185 lg 1 p-de 2 ja 3 järgi. Kohtu toodud seisukoht ei takista iseenesest V K’i juhatusel liikmeks nimetamist OÜ V S osanike poolt. Kohus peab vajalikuks lisada, et äriühing (OÜ V S) ise ei ole ÄS § 184 lg 6 mõttes huvitatud isikuks, kes saaks taotleda kohtult väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme määramist. Seega puudunuks kohtul õiguslik alus üksnes OÜ V S poolt esitatud vastavasisulise avalduse menetlemiseks ja lahendamiseks. Sama avaldus oli käesoleval juhul aga esitatud ka osaühingu osaniku V K poolt.
20.Kuivõrd M P’i avaldus juhatuse liikme määramiseks OÜ-le V S kuulub rahuldamisele, ei pea kohus vajalikuks käsitleda avaldaja taotlust juhatuse liikme tagasikutsumiseks ja uue juhatuse liikme määramiseks. Kohus märgib siiski, et V K’i ülalkirjeldatud juhatuse liikme kohustuste rikkumised võiksid kohtu hinnangul iseenesest olla vaadeldavad mõjuva põhjusena (ÄS § 184 lg 5) V K’i tagasikutsumiseks OÜ V S juhatusest.
21.Kooskõlas 1. jaanuaril 2006.a jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31. detsembrini 2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31. detsembrini 2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 12 sätestas, et hagita asjas kannab kohtukulud (menetluskulud) avaldaja. Kohus peab juhtumi asjaolusid arvestades siiski õiglaseks vabastada avaldaja puudutatud isikute menetluskulude kandmise kohustusest, jättes menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohus lähtub seejuures eeskätt asjaolust, et M P’i avaldus on sisuliselt põhjendatud kõikide avaldaja taotluste osas. Samuti arvestab kohus sellega, et puudutatud isikute poolt esitatud avalduses sisalduvad taotlused jäävad rahuldamata.
22.Kooskõlas TsMS § 478 lg-ga 3 kuulub käesolev kohtumäärus viivitamatule täitmisele. Määrus jõustub selle kättetoimetamisega OÜ-le V S (TsMS § 606 lg 1).
23.Kohus edastab TsMS § 455 lg-st 2 lähtudes käesoleva kohtulahendi ärakirja Harju Maakohtu registriosakonnale.
Indrek Parrest Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.