Ühinguõigus

Kohtumääruse põhjendused Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 40 lg 1 p 4 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, kui juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele. TsÜS § 40 lg 3 järgi võib kohus sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt ÄS (äriseadustik) § 64 p 2 kantakse registrikaardile ühingu asukoht ja aadress. Kaaskirja kohaselt on registripidaja 14.06.2022 kandemäärusega ex officio alusel puudutatud isiku asukoha ja aadressi äriregistri registrikaardilt kustutanud. Seega on juhatuse liige kohustatud äriregistrile esitama avalduse, milles peab olema märgitud osaühingu uus asukoht ja aadress. Nähtuvalt esitatud materjalidest määras registripidaja 26.08.2022 määrusega puudutatud isikule tähtaja kaks kuud ühingu asukoha ja aadressi andmete äriregistrisse kandmise avalduse esitamiseks, kuid puudutatud isik vastavat avaldust ei esitanud. Samuti ei esitanud puudutatud isik avaldust uue aadressi ja asukoha äriregistrisse kandmiseks peale tsiviilasja materjalide saamist. Kohus leiab, et kuna äriühing ei ole äriregistrile avaldust ühingu uue asukoha ja aadressi registrisse kandmiseks esitanud, tuleb puudutatud isik sundlõpetada. Kohus sundlõpetab puudutatud isiku ÄS § 64 lg 2 ja TsÜS 40 lg 1 p 4 alusel. ÄS § 205 sätestab, et osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Puudutatud isik ei ole taotlenud likvideerimismenetluse läbiviimist. TsMS § 603 lg 3 kohaselt isiku likvideerijaks määramiseks on vajalik tema nõusolek. TsMS § 604 lg 2 teise lause kohaselt, kui sundlõpetatud eraõiguslikule juriidilisele isikule ei õnnestu määrata likvideerijat ja mõistliku aja jooksul ei ole algatatud ka eraõigusliku juriidilise isiku pankrotimenetlust, määrab kohus ühtlasi, et isiku likvideerimismenetlust läbi ei viida ja juriidiline isik kustutatakse registrist. Kuivõrd likvideerijat on võimalik määrata üksnes tema nõusolekul ning selline nõusolek kohtul puudub, ei ole võimalik likvideerijat määrata. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist ei ole algatatud puudutatud isiku pankrotimenetlust ning puudutatud isik ei ole menetlusosaliseks üheski menetluses olevas kohtumenetluses. Kinnistusraamatust nähtuvalt kinnisvara puudub. Seetõttu tuleb äriühing sundlõpetada ilma likvideerimismenetluseta ja kustutada registrist. Kohus selgitab, et vastavalt ÄS § 218 lg 2 kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus jätab menetluskulud puudutatud isiku kanda. Nähtuvalt asja materjalidest hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. ÄS § 204 lg 2 sätestab, et kui osaühing lõpetatakse kohtulahendi alusel, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.