Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
6. november 2008 Tartu
Tsiviilasja number
2-08-19876
Tsiviilasi
V.L. i kaebus kohtutäitur Reet Rosenthali otsusele 17.04.2008 täiteasjas nr 186/2006/2002
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 22. mai 2008 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
V.L. i määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 22. mai 2008 määrus muutmata. Määrus on lõplik.
V.L. esitas kohtule kaebuse kohtutäitur Reet Rosenthali 17.04.2008 otsusele täiteasjas nr 186/2006/2002 ja taotles riigi õigusabi selle eest tasumise kohustuseta. Taotluse kohaselt vajab V.L. kaebuse täiendamiseks ja täpsustamiseks, vastuväidete, asjaolude ja neid kinnitavate tõendite esitamiseks advokaadi abi. Tartu Maakohus jättis 22. mai 2008 määrustega rahuldamata V. L. i taotluse menetlusabi korras advokaadi määramiseks ja algatas asjas hagita menetluse. Määruse kohaselt ei ole TsMS § 477 lg 4 kohaselt hagita asjas kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste või asjaoludega ning menetlusosaliste hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei
tulene teisti. Kohtutäituri otsusele esitatud kaebuse puhul ei ole sätestatud seaduses teistsugust korda. TsMS § 477 lg 5 kohaselt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Seega on seaduses sätestatud kohtu kohustused ametiülesannete korras, tegemist ei ole võistleva menetlusega hagilises asjas, kus ühe poole huvid võiksid jääda kaitseta juriidiliste teadmiste puudumise vms asjaolu tõttu.
V.L. taotleb määruskaebuses Tartu Maakohtu 22. mai 2008 määruste tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldada kaebus täies ulatuses ning kohtumäärus, mis puudutab kaebuse menetlemist kohtutäituri otsuse peale, täiendada osas, mis võimaldab pärast menetlusabi korras advokaadi määramist täiendada kaebust kohtutäituri tegevuse peale ja esitada vajadusel täiendavaid tõendeid ja kohustada täiturit koheselt lõpetama V. L. i pensionist seadusevastaselt summade kinnipidamine ja koheselt kaebajale tagastama juba kinnipeetud summad koos viivistega. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on määruses puudulikult kirjeldatud asjaolusid. Kohus on jätnud menetlemata selle osa taotlusest, mis puudutab vabastamist kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kuludest ja tagatise andmise kohustusest menetluskulude katteks. V.L. soovis kasutada advokaadi abi alates kaebuse koostamisest maakohtule. V.L. ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda.
TsMS § 651 lg 1 koosmõjus TsMS §-ga 659 sätestab, et ringkonnakohus kontrollib vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna maakohtu vaidlustatud määrusega jäeti rahuldamata määruskaebuse esitaja taotlus anda talle riigi õigusabi, siis kontrollibki ringkonnakohus maakohtu lahendi õigsust selles osas. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu vaidlustatud määrus muutmata. Vaidlustatud määrusest nähtub, et maakohus jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata põhjusel, et tegemist on hagita asjaga ning TsMS § 477 lg-st 5 tulenevalt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid ning kohtul on kohustus nõuda avaldajalt tõendite esitamist või koguda neid ka omal algatusel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohase järeldusega, kuna see põhineb põhjendatud eeldusel, et üldjuhul saab hagita menetluses avaldaja ise oma õigusi kaitsta. Seega esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Maakohtule esitatud kaebusest nähtuvalt on kohtutäitur rikkunud TMS §-de 131 ja 132 sätteid ja kohtutäituri väidetavale rikkumisele peab kohus kaebust lahendades hinnangu andma. Samuti peab kohus andma hinnangu, kas kaebuse põhjendus, nagu oleks kohtutäitur esitanud eksitavaid ja ebaõigeid väiteid, vastab tegelikkusele või mitte. Asjaoludest nähtuvalt ei ole tegemist keeruka õigusvaidlusega ning sõltumata avaldaja taotlusest on kohtul kohustus asja õigeks lahendamiseks koguda täiendavaid tõendeid ka omal algatusel. Samuti on avaldajal õigus esitada kohtule taotlus konkreetsete tõendite väljanõudmiseks ja asja juurde võtmiseks.
Seega ei ole põhjendatud määruskaebuse esitaja seisukoht, et riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmisega jäeti ta ilma õigusest esitada täiendavaid tõendeid ja taotlusi, s.h taotleda täitemenetluse peatamist seoses kohtutäituri tegevuse vaidlustamisega. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus veel seda, et maakohtu määrust algatada hagita menetlus V. L. i kaebuses kohtutäitur R. Rosenthali 17.04.2008 otsusele ei ole võimalik vaidlustada. Seetõttu ei saa ka ringkonnakohus nimetatud määrust täiendada. TsMS § 191 lg 1 teise lause kohaselt on käesolev määrus lõplik.
Andra Pärsimägi
Egon Konsand
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.