Loksa linn, Tallinna tn 25 korteriühistu hagi X ja Y vastu dokumentide väljanõudmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 9. märtsi 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X ja Y ühine määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Loksa linn, Tallinna tn 25 korteriühistu (registrikood 80347143), lepinguline esindaja Irina Reva Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXXX) Kostjate ühine lepinguline esindaja Dmitri Štšerbin
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 9. märtsi 2022. a määrus muutmata osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Harju Maakohtu 9. märtsi 2022. a määrus on jõustunud osas, millega maakohus võttis vastu Loksa linn, Tallinna tn 25 korteriühistu avalduse hagist loobumiseks ja lõpetas menetluse Loksa linn, Tallinna tn 25 korteriühistu hagis X ja Y vastu dokumentide väljanõudmiseks (resolutsiooni p 1), samuti osas, millega maakohus rahuldas osaliselt hageja taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks (resolutsiooni p 3).
4.Jätta määruskaebemenetluse kulud solidaarselt X ja Y kanda.
5.Määrata Loksa linn, Tallinna tn 25 korteriühistule hüvitatavate menetluskulude suuruseks määruskaebemenetluses 345 eurot ja mõista see X-lt ja Y-lt solidaarselt Loksa linn, Tallinna tn 25 korteriühistu kasuks välja. Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivist alates praeguse määruse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Edasikaebamise kord
2-19-11531 Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli Loksa linn, Tallinna tn 25 korteriühistu (hageja) hagi X (kostja I) ja Y (kostja II) vastu dokumentide väljanõudmiseks. Hageja palus kostjatelt I ja II kui endistelt hageja juhatuse liikmetelt välja nõuda ühistu dokumendid, sh raamatupidamise algdokumentide toimikud 2015. a, 2016. a, 2017. a ja 2018. a kohta, sõlmitud lepingud ja lepingute täitmisega seotud dokumendid (hinnapakkumised, tööde vastuvõtmise aktid, projektid, load, kasutusload jne), lepingud kommunaalteenuste osutamiseks ning muud kostjate käes olevad hageja tegevusega seotud dokumendid ja varad. Hageja palus jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hagi kohaselt valitseb hageja korterelamut aadressil Loksa linn, Tallinna tn 25.
15.jaanuarist 2015 kuni 28. jaanuarini 2017 oli hageja juhatuse liikmeks C. Kostja I kanti hageja juhatuse liikmena registrisse 29. jaanuaril 2017 üldkoosoleku tühise otsuse alusel. Tühise üldkoosoleku otsuse alusel kanti 3. detsembril 2017 juhatuse liikmena registrisse kostja II ja uuesti kostja I.
9.jaanuaril 2019 toimus erakorraline üldkoosolek, kus valiti juhatuse liikmeteks B ja W. Sama üldkoosolek kohustas eelmist juhatust andma korteriühistu dokumendid üle uuele juhatusele. Kostjale II toimetati kätte nõue anda uuele juhatusele dokumendid üle 1. veebruaril 2019. Kostja II teavitas, et dokumendid on C käes. Uus juhatus pöördus C poole palvega anda tema käes olevad korteriühistu dokumendid üle uuele juhatusele. C kinnitas oma 13. veebruari 2019. a e-kirjas, et ta on korteriühistu dokumentide hoidmise eest vastutav isik. Lepiti kokku, et dokumentide üleandmine toimub 22. veebruaril 2019 kell 13.00 aadressil Tornimäe 5, Tallinn. Dokumentide vastuvõtmiseks tuli kohale uus juhatus, s.o W ja B, ning hageja lepinguline esindaja Irina Reva. Kohtudes C-ga hoone fuajees, kes oli koos oma poja D-ga, selgus, et edasi võivad minna ainult juhatuse liikmed. Hageja vana juhatuse koosseisust kedagi kohal ei olnud. Kuna dokumentide eest vastutavad juhatuse liikmed ja uuel juhatusel ei olnud dokumentide vastuvõtmise kogemust, otsustas uus juhatus dokumente ilma vana juhatuse juuresoleku ja hageja lepingulise esindajata mitte vastu võtta. Uus juhatus määras eelmisele juhatusele ühistu dokumentide üleandmiseks täiendavalt aega 1. märtsini 2019 ja 12. märtsini 2019. Keegi eelmisest juhatusest ei ilmunud ühistu dokumentide üleandmiseks kohale. Kuna uuele juhatusele ei ole üle antud ühistu dokumente ajavahemiku 2015. a jaanuar kuni 2019. a jaanuar kohta, siis puudub hagejal ja korteriomanikel informatsioon ühistu tegevuse 2 (8)
2-19-11531 kohta sellel perioodil. Ühistu arvelduskontoga tutvudes selgus, et ühistu kandis raha Cte perekonnaga seotud firmadele. Alus sellise raha ülekandmiseks ei ole uuele juhatusele ega korteriomanikele teada. Lisaks on uuel juhatusel raskusi 2018. a majandusaasta aruande koostamisega, kuna puudub raamatupidamise algdokumentatsioon.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu, palusid jätta selle läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagi on esitatud valede kostjate vastu. Hageja väitel kanti kostjad hageja juhatuse liikmetena registrisse tühiste üldkoosoleku otsuste alusel. Seega hageja ise kinnitab, et kostjad ei olnud kunagi juriidiliselt hageja juhatuse liikmeteks, kellel oleks olnud kehtiv volitus ja õigus hoida enda käsutuses või muul moel hallata hageja dokumente. Tähtsust ei ole sellel, kas kostjad olid kantud registrikaardile või mitte. Juhatuse liikme kande tähendus äriregistris on deklaratiivne. Kostjad on teatanud hagejale, et nende käsutuses hageja dokumente ei ole ega ole kunagi olnud, mistõttu neil ei ole hagejale midagi esitada. Hageja tegevust korraldas enne kostjate valimist haldusfirma Osaühing BON GOUT 7. Kostjad ei korraldanud ise hageja raamatupidamist, ei vallanud dokumente ega koostanud majandusaasta aruandeid. Kostjad ei ole võtnud hageja dokumente vastu eelmiselt juhatuselt ega haldusfirmalt. Kostjate valduses pole kunagi olnud ühtki hageja dokumenti. Kostjatel ei ole hagejale midagi üle anda. Seega ei ole hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kostjad tegid asjaolude täpsustamiseks
9.märtsil
järelepärimise Osaühingule BON GOUT 7, kes kinnitas, et talle anti 2015. a-l üle kõik hageja dokumendid ja need on endiselt haldusfirma käes. Seega on kõik hageja dokumendid haldusfirma käes. Kuivõrd hageja on esitanud kostjate vastu vindikatsiooninõude dokumentide väljanõudmiseks, siis ei oma asja lahendamisel tähtsust hageja väited juhatuse liikmete lojaalsus- ja hoolsuskohustuse järgimise kohta. Hageja nõue ei ole täidetav, sest kostjatel ei ole nõutavaid dokumente.
3.Hageja esitas 5. novembril 2020 taotluse C menetlusse kaasamiseks kostjana. C oli hageja juhatuse liige ajavahemikul 15. jaanuar 2015 kuni 29. jaanuar 2017. C kinnitusel on ta hageja dokumentide hoidjaks. C ei ole talle hageja poolt määratud ajal hageja dokumente üle andnud.
4.Maakohus jättis 22. oktoobri 2021. a määrusega rahuldamata hageja taotluse C menetlusse kaasamiseks kostjana, kuna hageja ei olnud esitanud kohtule andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ja kohus ei suutnud vaatamata mõistlikele pingutustele neid andmeid ka ise leida.
5.Hageja esitas 7. märtsil 2022 avalduse hagist loobumiseks, kuna menetluse käigus teavitas kostja I, et tema valduses ei ole hageja dokumente. Lisaks teavitas kostja II, et hageja dokumendid on C käes. Hageja esitas taotluse C menetlusse kaasamiseks kostjana, kuid kohus jättis taotluse rahuldamata.
6.Kostjad avaldasid 8. märtsil 2022, et neil ei ole vastuväiteid hagist loobumise kohta. Samas tekkisid kostjatel menetluskulud just hageja käitumise ja menetlustoimingute tõttu. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Maakohus võttis 9. märtsi 2022. a määrusega vastu hageja avalduse hagist loobumiseks ja lõpetas menetluse. Kohus leidis, et hagist loobumine on põhjendatud, see ei ole seadusega 3 (8)
2-19-11531 vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kohus rahuldas hageja taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks osaliselt ning tagastas hagejale 150 eurot.
7.1.Kohus selgitas, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 432 ei saa hageja juhul, kui menetlus on lõpetatud, uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
7.2.Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Hagi oli põhjendatud. Kostja I väide, et tema käes ei ole hagejaga seotud dokumente, ja kostja II väide, et hageja dokumendid on C käes, on paljasõnalised. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 32 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. MTÜS § 32 lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Hageja on Eestis registreeritud eraõigusliku juriidilise isikuna raamatupidamise seaduse (RPS) § 2 lg 2 kohaselt raamatupidamiskohustuslaseks, kelle kohustuseks on RPS § 4 p-st 5 ja § 12 lg-st 1 tulenevalt säilitada raamatupidamisdokumente seitse aastat. Seega oli kostjatel hageja juhatuse liikmetena hageja dokumentide säilitamise kohustus. Sellest tulenes mh, et kui varasem juhatuse liige ei andnud dokumentatsiooni üle, tuli kostjatel see välja nõuda või väljanõudmise võimatuse korral dokumentatsioon taastada. Seega oli põhjendatud jätta poolte menetluskulud nende endi kanda, sest vastaspoole kulude väljamõistmine hagejalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
8.Kostjad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus otsustas jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostjad paluvad teha selles osas uue määruse, millega jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjad paluvad mõista hagejalt kostjate kasuks välja menetluskuluna 4433 eurot ning määrata, et kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt seaduses sätestatud määras viivist.
8.1.Kostjate väitel ületas maakohus menetluskulude jaotamise otsustamisel diskretsioonipiire. Kohus ei põhjendanud, kas ja miks oli õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohus ei toonud esile selliseid erandlikke asjaolusid. Kohus ei ole selgelt välja toonud, miks menetluskulude väljamõistmine hagejalt on tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Menetluskulude jaotuse üldise põhimõtte kohaselt kannab kulud menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehakse (TsMS § 162 lg 1, § 168 lg 5, § 477 lg 1). Hagist loobumise korral tuleb menetluskulud TsMS § 168 lg 2 ja lg 4 esimese alternatiivi alusel jätta hageja kanda.
2-19-11531 Kohus otsustab hagi põhjendatuse üle alles lõpplahendis, milleni praeguses menetluses ei jõutud, sest menetlus lõppes hagist loobumise tõttu. Teiseks oli hageja kohustus tõendada, et dokumendid on kostjate valduses. Hageja teadis, et kostjatel dokumente pole, kuid otsustas siiski esitada hagi dokumentide väljanõudmiseks. Seega ei saa rääkida kostjate vastuväidete paljasõnalisusest. Seda enam, et kostjad on esitanud oma väidete kinnitamiseks dokumentaalseid tõendeid. Kolmandaks tugines kohus menetluskulude jaotuse otsustamisel ebaõigesti TsÜS §-le 35, MTÜS § 32 lg-tele 1 ja 2 ning raamatupidamise seadusele. Praeguse vaidluse ese ei olnud seotud juhatuse liikmete hoolsus- ja lojaalsuskohustuse täitmisega. Samuti ei kohaldu korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 20 lg 1 järgi MTÜS § 32 lg-d 1 ja 2 korteriühistu suhtes. Hagi õiguslik alus oli hoopis asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1. AÕS § 82 lg 1 kohaselt peab vaidluse korral omanik tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Seega on ekslik kohtu järeldus, et praegune hagi oli põhjendatud. Maakohus möönis ka ise 12. oktoobri 2020. a määruses, 16. juuli 2021. a e-kirjas ja 1. veebruari 2022. a istungil, et kui kostjate valduses dokumente ei ole, siis ei ole võimalik hagi rahuldada. Seega ei ole kohtu põhjendused määruses jälgitavad ning on vastuolus maakohtu enda seisukohtadega menetluses. Menetluskulude hageja kanda jätmine ei saaks olla hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik ka põhjusel, et hageja on juriidiline isik, kes pöördus õigusteadmistega isiku vahendusel hagiga kostjate vastu kohtusse, olles seejuures teadlik, et kostjatelt ei saa dokumente välja nõuda, sest kostjatel neid dokumente ei ole. Hageja teadis, et dokumentide hoidjaks ja üleandjaks on haldusfirma Osaühing BON GOUT 7 ja dokumente tuleb nõuda temalt, mitte kostjatelt. Haldusfirma on dokumendid osaliselt hagejale üle andnud ja ülejäänud dokumentide vastuvõtmisest hageja ise loobus.
9.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
10.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud osas tuleb maakohtu määrus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja sellega seotud menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
12.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust osas, mille peale edasi on kaevatud. Kostjad vaidlustavad maakohtu määrust osas, millega jaotati menetluskulud. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus võttis vastu hageja avalduse hagist loobumiseks ja lõpetas menetluse (maakohtu määruse resolutsiooni p 1) ning rahuldas hageja taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks osaliselt (maakohtu määruse resolutsioon p 3). Selles osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause koosmõjus § 463 lg-ga 2 kohaselt jõustunud. Järelikult kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes menetluskulude jaotuse osas.
13.TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist 5 (8)
2-19-11531 või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on kinnitanud, et TsMS § 162 lg 4 on kohaldatav ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (vt nt 4. aprilli 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-12, p 15; vt ka 18. novembri 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-5007, p 15). TsMS § 162 lg 4 kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus (vt Riigikohtu 27. oktoobri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-6689, p 13), millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid kaalumispiiride ületamise korral.
14.Vaidlust ei ole selles, et hagist loobumise põhjuseks ei olnud asjaolu, et kostjad oleksid pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Seega ei oleks olnud alust jätta menetluskulusid tervikuna kostjate kanda TsMS § 168 lg 5 alusel. Hageja ka ei ole vaidlustanud maakohtu määrust osas, millega tema menetluskulud jäeti tema enda kanda.
15.Ehkki üldjuhul jäävad menetluskulud hagist loobumise korral TsMS § 168 lg 4 järgi hageja kanda, leiab ringkonnakohus, et praegusel juhul jättis maakohus põhjendatult menetluskulud TsMS § 162 lg 4 kohaselt poolte endi kanda. Vastuseks kostjate väidetele hageja esitatud hagi põhjendamatuse kohta märgib kolleegium järgmist.
16.Ringkonnakohus selgitab esmalt, et hageja esitatud hagi oli õiguslikult võimalik. Isiku õigus nõuda endale kuuluvate dokumentide väljaandmist tuleneb AÕS §-st 80. Tulenevalt korteriühistu ja selle juhatuse liikme käsundilaadsest õigussuhtest võib juhatuse liikme ülesannete täitmise raames loodud või saadud dokumentide väljaandmise nõude õiguslik alus olla ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 626 lg 1.
17.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagiga nõutavad dokumendid oleks pidanud olema kostjate käes. Hageja väitel olid kostja I alates 29. jaanuarist 2017 ja kostja II alates 3. detsembrist 2017 hageja juhatuse liikmed kuni uue juhatuse valimiseni 19. jaanuaril 2019. Pooled ei vaielnud selle üle, et mõlemad kostjad olid kantud hageja juhatuse liikmetena äriregistrisse. Hageja väitel täitsid nad ka hageja juhatuse liikme ülesandeid. Maakohus märkis
4.märtsi 2021. a määruses, et kostjad on mh allkirjastanud hageja majandusaasta aruanded aastate 2016–2017 kohta. Kostjate juhatuse liikmeks valimise otsuste tühisus tuvastati hageja väitel alles hiljem jõustunud kohtulahenditega (kostja I suhtes jõustus sellekohane otsus 28. detsembril 2018 ja kostja II suhtes 22. veebruaril 2019) (hageja 27. detsembri 2019. a menetlusdokumendi p-d 1.1.1 ja 1.1.2). Seega esitas hageja oma nõude nende isikute vastu, kelle käes oleksid pidanud olema hageja tegevusega seotud dokumendid.
18.Hagi esitamist ei muuda põhjendamatuks see, et kostja II oli hagejale väitnud, et dokumendid on hoopis kolmanda isiku (C) käes. Esitatud hagis nõudis hageja kostjatelt ühistu tegevusega seotud dokumentide üleandmist. Kuna pooled ei vaielnud selle üle, et C oli hageja juhatuse liige 15. jaanuarist 2015 kuni 28. jaanuarini 2017, ei oleks hageja dokumendid 2019. a jaanuaris pidanud olema tema käes, iseäranis sellised dokumendid, mis seondusid hageja tegevusega pärast 28. jaanuari 2017. Lisaks on kostjate väited dokumentide valdaja kohta olnud vastuolulised. Kui enne kohtusse pöördumist oli üks kostjatest väitnud hagejale, et dokumendid on C käes, siis 24. märtsi 2021. a seisukohas väitsid kostjad, et kogu hageja dokumentatsioon on haldusfirma Osaühing BON GOUT 7 valduses (vt seisukoha p 5). Asja materjalide põhjal ei ole võimalik lõplikult tuvastada, kelle käes hageja dokumendid on, sh et kostjate valduses hageja dokumente ei ole. Seega ei ole alust järeldada, et hagi rahuldamine oleks olnud igal juhul välistatud.
19.Asja materjalidest nähtuvalt jõudis hageja alles menetluse kestel veendumuseni, et kostjatel ei pruugi hageja tegevusega seotud dokumente olla, mh kuna menetluse kestel teavitas ka 6 (8)
2-19-11531 kostja I, et tema käes ei ole hagejaga seotud dokumente. Oma 24. märtsi 2021. a seisukohas avaldasid kostjad, et nemad ei ole hageja dokumente vana juhatuse käest vastu võtnud, ning viitasid, et kuna hageja tegevus, sh raamatupidamine oli korraldatud haldusfirma Osaühing BON GOUT 7 kaudu, võivad dokumendid olla haldusfirma käes, esitades ka osaühingu sellekohase e-kirja. Maakohtus 1. veebruaril 2022 toimunud kohtuistungile kostjad (sh esindaja vahendusel) ei ilmunud ning palusid lahendada asi nende osavõtuta.
20.Eelnevat arvestades ei tähendanud hagist loobumine praegusel juhul seda, et hageja pöördus kostjate vastu kohtusse põhjendamatult. Pigem oli see reaktsioon menetluse käigus selgunud asjaoludele ja menetluse käigule, mille tulemusel hageja hindas ümber praeguse menetluse jätkamise otstarbekuse.
21.Kostjad oleksid saanud endal ja ka hagejal menetluskulude tekkimist vältida sellega, kui oleksid teinud hagejaga juba enne hagi esitamist või hiljemalt menetluse alguses koostööd hageja dokumentide tegeliku valdaja väljaselgitamisel ning nende üleandmise korraldamisel ja dokumenteerimisel.
22.Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et praegusel juhul oleks äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud hagist loobumise tõttu hageja kanda. Maakohus jättis menetluskulud põhjendatult TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.
23.Seega ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks.
24.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebemenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda.
25.Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab ringkonnakohus kindlaks ka määruskaebemenetluse kulude rahalise suuruse. Hageja esitas 11. novembril 2022 avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, mille kohaselt on hageja kandnud määruskaebemenetluses kulusid õigusabile 345 eurot (ilma käibemaksuta). Esindaja ajakulu oli 3,58 t, s.o määruskaebusega tutvumiseks, selle analüüsimiseks ja kliendiga nõupidamiseks 1 t; määruskaebuse kohta seisukoha koostamiseks ja kohtule esitamiseks 2 t; menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,25 t ning vastuväidete koostamiseks kostjate menetluskuludele 0,33 t. Ringkonnakohus leiab, et hageja esindaja ajakulu määruskaebemenetluses on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik. Lepingulise esindaja toimingute ajakulu vastab toimingute sisule. Lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot on ringkonnakohtu hinnangul vaidluse sisu arvestades mõistlik. Seega tuleb kostjatelt mõista hageja kasuks vastavalt hageja taotlusele välja menetluskulude hüvitis 345 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 mõistab kohus hüvitatavatelt menetluskuludelt välja ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivise alates praeguse lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
26.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Praeguse määruse peale võib TsMS § 696 lg 1 teise lause ja TsMS § 178 lg 1 järgi esitada määruskaebuse Riigikohtule. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 kohaselt vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega vastavalt menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 7 (8)
2-19-11531 (allkirjastatud digitaalselt)
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.