Asjaõigus › Omandiasjad

1 (4)

2-07-52469

Edasikaebamise kord Määruse peale võivad pooled esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu määruskaebuse 30 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Menetlus loetakse uuendatuks määruse pooltele kättetoimetamisega. Asjaolud 18.12.2007. a esitas EP Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse U V vastu kaasomandi säilitamiseks tehtud vajalike kulutuste ja kaasomandi lõpetamise nõuetes. Hageja palub hagiavalduses: 1) kostjalt välja mõista 40 029,30 krooni; 2) lõpetada osaliselt kaasomand kinnistule asukohaga XXXXXXX Haapsalu linnas, andes kostjale kuuluva omandiosa 274/1395 mõttelist osa kinnisasjast hagejale ja kohustades viimast maksma kostjale tema omandiosa eest 294 623 krooni; 3) tuvastada kostja kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu kande tegemiseks ja enda kui omaniku kustutamiseks ning hageja omandiosa suurendamiseks kostjale kuulunud omandiosa 274/1395 võrra suurusele 568/1395 mõttelist osa kinnisasjast; 4) panna kõik kohtukulud kostja kanda. 21.12.2007. a teatas hageja esindaja maakohtule, et hagejale teadaolevalt on kostja U V surnud, paludes kohtul nimetatud fakti kontrollida rahvastikuregistrist. Hageja palus viivitada hagimaterjalide väljasaatmisega kostjale, kuni on selge, kes asub U. V'a vara pärima ja astub menetlusse kostjana /tl 68/. 21.12.2007. a tuvastati kohtu poolt, et kostja U V suri VVVVVVV. a /tl 69/. 07.01.2008. a kohtumäärusega võeti hagiavaldus menetlusse ja loeti käesolevas asjas menetlus peatunuks kuni seda jätkab kostja U. V'a õigusjärglane või menetluse jätkamiseks õigustatud muu isik /tl 73-74/. Hageja avaldus 23.05.2008. a esitas hageja kohtule alljärgneva avalduse hagist loobumiseks ja tsiviilasja menetluse lõpetamiseks /tl 79-80/. Kohtu poolt välja selgitatud U V'a tütred A V ja H V on U V'ast järele jäänud pärandi vastu võtnud, seega muutunud U V'a üldõigusjärglasteks. Nad pärisid vaidluse esemeks oleva mõttelise osa kinnistust – pärimistunnistus ja kinnistamisavaldus tõestati 09.04.2008. a, mis nähtub registriosa väljavõttest. Seetõttu tuleb tsiviilasja menetlus TsMS § 361 lg 1 alusel uuendada. U V'a üldõigusjärglased on kokkuleppel haginõude täitnud: nad on hüvitanud EP nõutavad kaasomandi säilitamiseks tehtud kulutused ja nad on 12.05.2008 võõrandanud kostjale kuulunud ning nende poolt päritud kaasomandi osa hageja EPle. EP on juba ka mõttelise osa omanikuna kinnistusraamatusse kantud. Neid asjaolusid tõendab kinnistusraamatu registriosa väljatrükk (lisa 1). Seega, kuna hagi esemeks olevad hageja nõuded on täidetud, siis pole hagejal enam huvi menetluse jätkamise vastu ja ta loobub hagist TsMS § 429 lg 1 sätetel ning palub tsiviilasja menetluse lõpetada TsMS § 431 lg 1 korras kirjalikus menetluses. Hageja on teadlik hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise tagajärgedest TsMS § 432 järgi. Kuna hageja loobub hagist haginõuete kostja üldõigusjärglaste poolt peale hagi esitamist täitmise tõttu, siis palub hageja kostja ja kostja üldõigusjärglaste kohtukulude neid kandnud isikute kanda jätmist TsMS § 168 lg 4, 5 alusel. Arvestades, et U V suri enne hagi materjalide kättetoimetamist ning et üldõigusjärglased pole menetlusse astunud, siis ei ole kostja pool saanud sisuliselt kohtukulusid kanda. Hageja ei taotle enda kantud menetluskulude välja mõistmist kostja õigusjärglastelt. Hageja taotleb TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel enda poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust 3 250 kroonist poole s.o 1 625 krooni tagastamist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 151 lg 2 p 2, § 168 lg-d 4, 5, § 361 lg 1, 431 palub hageja: 1) uuendada tsiviilasja nr 2-07-52469 menetlus; 2) võtta vastu hageja EP hagist loobumine ja lõpetada tsiviilasja nr 2-07-52469 menetlus; 3) tagastada EPle, tema arveldusarvele nr 1103030219

2 (4)

2-07-52469 Hansapank pool tema poolt hagi esitamisel tasutus riigilõivust, summas 1 625 krooni; 4) jätta kostja ja kostja üldõigusjärglaste kohtukulud nende endi kanda.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 361 lg 1 ja 3 kohaselt kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Menetlus loetaks uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1, 2 ja 3 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kui kohus ei võta hagist loobumist vastu, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub (TsMS § 429 lg 5). Kuna kostja U. V suri 18.12.2007. a siis kohus peatas 07.01.2008. a määrusega käesolevas tsiviilasjas menetluse kuni seda jätkab kostja U. V õigusjärglane või menetluse jätkamiseks muu õigustatud isik. 23.05.2008. a hageja esitatud avaldusest nähtub, et kostja üldõigusjärglased on kokkuleppel haginõude täitnud: nad on hüvitanud hageja nõutavad kaasomandi säilitamiseks tehtud kulutused ja nad on 12.05.2008 võõrandanud kostjale kuulunud ning nende poolt päritud kaasomandi osa hagejale, millest tulenevalt hageja loobub hagist. Hagist loobumise avaldus koos kinnistusregistri väljatrükiga on kostja õigusjärglastele kätte toimetatud /tl 86-87/ ja kostja õigusjärglased H V ja A V ei ole esitanud kohtule vastuväiteid hageja avalduse osas. Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et käesolevas tsiviilasjas tuleb menetlus uuendada ning hageja loobumine hagist vastu võtta, kuna selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine. Hagist loobumine on poole õigus (TsMS § 206). Seega seoses hageja loobumisega hagist, kuulub menetlus asjas lõpetamisele. Kohus peab menetluse lõpetamist võimalikuks kirjalikus menetluses. Menetluskulud Hageja palub kohtul jätta kostja ja kostja üldõigusjärglaste kohtukulud neid kandnud isikute kanda. Hageja ei taotle enda kantud menetluskulude välja mõistmist kostja õigusjärglastelt. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus asja menetlenud menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. Kuna kostja käesolevas tsiviilasjas on surnud ning kostja õigusjärglaste poolt on haginõue täidetud peale hagi esitamist, siis leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda s.h kostja õigusjärglaste kulud. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool tasutud riigilõivust tagastatakse kui hageja loobub hagist.

3 (4)

2-07-52469 TsMS 150 lg 3 järgi riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel. Riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 9 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui esinevad muud seaduses sätestatud alused. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et seoses hageja loobumisega hagist tuleb hagejale EP'le tagastada tema poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 3 250 krooni pool s.o 1 625 krooni.

Reena Undrest Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.