Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Otsuse tegemise aeg ja koht
04. november 2008. a kell 14.00 Harju Maakohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-08-53546
Tsiviilasi
OÜ M avaldus pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks
Asja läbivaatamise kuupäev
08. oktoober 2008. a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik): OÜ M(reg kood xxx asuk xx); juhatuse liikmed T R (IK xxxelukoht Tallinn), V B (IK xxx elukoht Tallinn) ja A A (IK xxx elukoht Tallinn); juhatuse liige kuni 01.09.2008. a O N (IK xxx). Ajutine pankrotihaldur Kalle Mõtsnik (IK xxx asuk xxx)
Resolutsioon
vastu võetud. Kuna aga isiku valimisel ÄS § 174 lg 3 kohaselt loetakse valituks teistest enam hääli saanud kanditaadid, siis uued juhatuse liikmed võib valituks lugeda. Võlgniku poolt ajutisele haldurile esitatud 2007.a.majandusaasta aruande (Lisa 2) bilansi kohaselt oli 31.12.2007.a. seisuga võlgnikul vara kokku 2 287 089 krooni eest, millest käibevara 2 119 415 krooni, s h nõuded ostjate vastu 1 214 333 krooni ja raha 545 989 krooni. Samal ajal oli lühiajalisi kohustusi kokku 2 111 130 krooni eest ehk ligikaudu sama palju, kui nende tasumiseks vajalikku käibevara. Bilansi andmete põhjal arvestatud maksevõime näitajad (Lisa 3) peegeldavad võlgniku suhteliselt nõrka majandusseisu, sest maksevõime tase on mitterahuldav ja tervelt 95% varadest on finantseeritud võlgadega. 31.08.2008.a. seisuga koostatud bilansi (Lisa 1), milline kajastab ka AS-ga M peetud kohtuvaidluse tulemusi, kohaselt oli varasid ainult 311 614 krooni eest, s h käibevara 195 699 eest, lühiajalisi kohustusi aga 3 104 939 krooni eest ehk ligikaudu 10 korda või 2,8 miljoni krooni eest kõigist varadest rohkem. Põhivara on bilansi kohaselt 115 915 krooni eest, kuid kuna sinna hulka on arvestatud ka 2 Hansa Liising AS-lt liisitud väikest kaubikut Peugeot Partner kaubikut (Lisa 4) kogusummas 80 398 krooni, siis on tegelik põhivara väärtus ainult 30 000 – 40 000 krooni. Ka bilansi alusel arvestatud maksevõime näitajad on kõik äärmiselt nõrgad (Lisa 5) ja arvestades, et võlgniku raamatupidamine kohustuste poolel reeglina viiviseid ei kajasta ning talle kuuluvate põhivahendite väärtus on bilansis näidatust oluliselt madalam, samuti ei laeku reeglina kõik nõuded ostjate vastu (näiteks antud juhul on A SIA vastu olevate nõuete kogusummas 30 714,27 krooni sissenõutavaks muutumisest möödunud enam kui 3 a, mistõttu nad on aegunud, samuti on juhatuse liikme väitel enamik teisi debitoorseid nõudeid erinevatel põhjustel ebatõenäoliselt laekuvad, Lisa 6), siis on tegelik olukord veelgi halvem. Selline järsk majandusliku olukorra muutus tuleneb eelkõige ASle M kaotatud kohtuprotsessist, sest kui enne 25.06.2008.a. jõustunud kohtulahendi saamist kajastus hagisumma 1,714 miljonit krooni varade hulgas (nõuded ostjate vastu), siis pärast tuli see sealt maha arvata, kohustuste poolele aga lisandus ligi 2 miljonit krooni. 17.09.2008.a. seisuga on võlgniku Hansapangas oleval kontol 15 krooni (Lisa 7), teistes Eesti pankades võlgnik kontot ei oma (Lisad 8-15). Kassa jääk on 18.09.2008.a. seisuga 18 896 krooni (Lisa 16). Võlgnik ei oma Harju Maakohtu registriosakonna andmeil kinnisvara ega Ehitusregistri andmeil ehitisi vallasvarana (Lisa 17) ja Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil väärtpabereid (Lisa 18). ARK ja võlgniku enda andmeil omab ta 2 sõidukit – xxxx 1995.a. ja xxx 1996.a. (Lisa 19), milliste väärtus kokku on ca 40 000 krooni. Lisaks sellele omab võlgnik kasutatud kontoritehnikat paljundusmasina Xerox 5750 (ei ole töökorras) ja printer/Fax Samsung 4216 näol, milliste väärtus võib olla ca 2000 krooni. Laojääkidena on arvel 11 ühikut erinevaid tagavaraosasid raamatupidamuslikus jääkmaksumuses 73 839 krooni (Lisa 20), mille tegelik väärtus aga võib tulenevalt moraalsest vananemisest ja garantiiaja möödumisest või lühenemisest olla 25 000-30 000 krooni. Varana on arvel nõudeid ostjate vastu kokku 173 305 krooni eest, kuid kuna mõnes osas on need aegunud, samuti on osa neist juba suhteliselt pikka aega (üle 2 aasta, Lisa 21) tasumata, mistõttu võivad samuti olla ebatõenäoliselt laekuvad (juhatuse liikme sõnul nad seda ongi) ja ainult üks neist summas 1057 krooni pärineb 2008.a., siis tegelik laekumine võib olla mitte üle 50 000 krooni. Maksu- ja Tolliameti andmeil on võlgnikul 10.09.2008.a. seisuga maksuvõlga kokku 404 507 krooni, millest põhivõlg on 376 211 krooni ja intressid 28 296 krooni (Lisa 22). Võlgniku andmeil moodustavad võlad hankijatele 19.09.2008.a. seisuga 2 198 564 krooni (Lisa 23 ) ja võlad töötajatele 59 790 krooni (Lisa 24). Kohtutäitur V.K andmeil moodustab täitekulu 186 846 krooni. (Lisa 25). Kohtuistung Kohtuistungil 08.10.2008. a jäi võlgniku esindaja esitatud avalduse juurde, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku endine juhatuse liige selgitas, et raskused algatasid 2007. aastal, mil tekkisid võlgnevused tarnijate ees. Tekkis maksuvõlgnevus, mis on avalik informatsioon. Seoses sellega lõpetati võlgniku rendilepingu. Pärast kohtuotsuse jõustumist sai selgeks, et nii suurt võlgnevust ei suuda võlgnik kustutada ja otsustatigi esitada pankrotiavaldus. Ajutine
pankrotihaldur kandis ette koostatud aruande. Võlgnik on püsivalt majandustegevust ei toimu, enamus töötajatega on töölepingud lõpetatud.
maksejõuetu,
Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ M pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kalle Mõtsniku. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara väärtuses 150 000 krooni. Ajutine haldur hindab võlgniku teadaolevate kohustuste mahuks ca 3 miljonit krooni. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetus tekkis 2008. a juunikuus, mil jõustus kohtuostus võlgnikult 1 975 174 väljamõistmiseks. Käesoleval hetkel majandustegevust ei toimu. PankrS § 108 lg 2 kohaselt pankrotivara on muuhulgas ka vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi. Vara tagasivõitmise võimalusena võib halduri hinnangul kõne alla tulla võlgniku endisele juhatuse liikmele kui lähikondsele 06.08.2008.a. üle kantud 45 211 krooni (puhkuse kompensatsioon ja lõpparve), samuti 01.08.2008.a. ja 10.07.2008.a. välja makstud palgad kummalgi juhul 15 477 krooni (Lisa 7). Teisi tagasivõitmise võimalusi ei ole ajutine haldur leidnud. Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks peab ajutine haldur ebakvaliteetse ja tähtajaks valmimata töö tulemusena tekkinud kohtuvaidlust AS M , mis sisuliselt tõi kaasa ligi 4 miljoni krooni suuruse kahju tekkimise (laekumata jäi üle 1,7 miljoni krooni, välja mõisteti ligi 2 miljonit krooni, millele lisanduvad täitekulud 186 000 krooni ja enda kohtukulud). Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud endine juhatuse liige ON. Ajutine pankrotihaldur Kalle Mõtsnik on esitanud tasunõude 12 töötunni eest kokku summas 18 000 krooni ja vajalike kulutuste eest summas 1 553.50 krooni. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele ja kulutustele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks brutosumma 18 000 krooni ja hüvitiseks tehtud kulutuste eest 1 553.50 krooni. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.