Harju Maakohus
Kohtunik
Gerty Pau
Määruse tegemise aeg ja koht
03.11.2008. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-8559
Tsiviilasi
xxx hagi xxx vastu kaasomandi lõpetamiseks
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
• • • •
Hageja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx, Tallinn) Hageja esindaja vandeadvokaat Piret Simm (Advokaadibüroo Digesta, Rävala pst 8, Tallinn) Kostja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja esindaja vandeadvokaat Liina Rekand (Alvin, Rödl & Partner Advokaadibüroo, Roosikrantsi 2, Tallinn)
hindamisega seotud kulud (tõendite saamise kulud), jäävad poolte endi kanda;
Harju Maakohtu menetluses on xxx hagiavaldus xxx vastu poolte kaasomandis oleva korteriomandi, asukohaga xxx (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa nr xxx) kaasomandi lõpetamiseks. 08.04.2008. a määrusega rahuldas kohus xxx taotluse menetlusabi saamiseks ja võimaldas xxx maksta hagilt tasumisele kuuluv riigilõiv 31 750 krooni osamaksetena, tasudes igakuiselt vähemalt 200 krooni alates kohtumääruse jõustumisest ning kogu tasumata riigilõivu osa kuue kuu jooksul asjas menetlust lõpetava lahendi jõustumisest. xxx on kohtule kompromissi esitamise ajaks tasunud riigilõivu kokku 1400 krooni. Pooled on sõlminud vaidluse lahendamiseks kompromissi ja esitanud kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks. Kompromiss kohaselt palub xxx TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel kohtul vähendada tema poolt tasumisele kuuluvat riigilõivu 15 875 krooni võrra, mille tulemusel jääks täiendavalt tasuda riigilõivu summas 14 475 krooni, mille on vastavalt poolte kokkuleppele valmis tasuma kostja.
Pooled paluvad kohtule esitatud kompromissi mitte enne kinnitada, kui summa 650 000 krooni on laekunud xxx arvelduskontole. xxx on kohustunud raha laekumisest koheselt kohut kirjalikult informeerima. 31.10.2008. a on xxx teatanud kohtule 650 000 krooni laekumisest enda arveldusarvele.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi ja kompromissi on võimalik täita, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kohus korrigeerib kompromissi punkti 5 (määruse p 1.5) sõnastust ja asendab sõna „nõusolekutahteavalduse“ sõnaga „nõusoleku“, mis ei muuda kompromissi sisu ja tagab kompromissi üheseltmõistetavuse. Kohus selgitab, et kompromissi ja xxx avalduse alusel on võimalik kanda xxx omanikuna kinnistusraamatusse ning selleks täiendava asjaõiguskokkuleppe sõlmimine ei ole vajalik. TsMS § 64 lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud, et lühendavad kompromissi vaidlustamise tähtaega, mistõttu kohtumääruse, millega kompromiss kinnitati ja menetlus lõpetati, lõplikuks vaidlustamise tähtajaks on 3 (kolm) päeva määruse kättesaamisest arvates. Menetluskulud TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise puhul menetlusosalised oma kulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 188 lg 1 p 2 kohaselt kui menetlusabi korras on määratud kohtukulude tasumine osadena, peatab kohus määrusega osamaksete tasumise, kui jõustub lahend, mille alusel peab menetluskulud kandma teine menetlusosaline. Kuna kohus on andnud hagejale menetlusabi ning võimaldanud riigilõivu ositi tasuda ning hageja ei ole riigilõivu täielikult tasunud, puudub võimalus riigilõivu tagastamiseks. Kohus vähendab TsMS § 150 lg 2 p 1 ja hageja taotluse alusel tasumisele kuuluva riigilõivu suurust ning kinnitab poolte kokkuleppe muuhulgas selles, et hageja eest tasub tasumisele kuuluva riigilõivu kostja. Kohus peatab osamaksete tasumise hageja poolt alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest. Hagilt tasumisele kuuluvast riigilõivust 31 750 krooni on tasutud 1400 krooni, mis tuleb tasumisele kuuluvast riigilõivust maha arvata. Seega jääb asjas tasuda riigilõivu 14 475
krooni (31 750:2-1400) ning kohus mõistab selle vastavalt poolte kokkuleppele välja kostjalt.
Gerty Pau Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.