Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

Hagejad taotlevad menetluskulude jätmist kostja kanda. Kohtuistungil taotlesid hagejad hagi rahuldamist. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Juriidilisest isikust hageja kostja liikmena avaldab oma juhatuse liikme S B kaudu liiga suurt mõju ühistu tegevusele, rikub olulisel määral ühistu liikmete õigusi ja huve. K KVH OÜ-le kuulub 13 korteriomandit ja A. G 2 korteriomandit. Korteriühistus on 16 liiget (koos hagejatega). K KVH OÜ häälte arvu (13) otsustati piirata KÜS § 11 lg 2 alusel 1-ni sõltumata korteriomandite arvust kuna K KVH OÜ juhatuse esimees S B avaldab kostjale liiga suurt mõju. Ühistu liikmetel puudub võimalus vastu võtta otsuseid (nt põhikirja muuta) , kuna S. B ei soovi midagi muuta, võib blokeerida otsuste vastuvõtmist. 14 ühistu liiget oli sellise otsusega nõus. A. G poolt S. B antud volikiri on tühine, kuna viimane ei ole KÜS § 101 nimetatud isik. A. G ei ole S. B abikaasa, S. B ei ole ühistu liige. S. B ei vaidlustanud, et tal koos A. G 2 häält. Vaid põhikirja p 6.6. arutamisel avaldas, et tal on 15 häält. Õige ei ole, et hagejad kõigi otsuste vastu hääletasid. 13.03.2008 täiendavas vastuses märgib kostja , et hagi esitamise tingis poolte vaidlus häälte arvu üle üldkoosolekul. Et vältida selliseid vaidlusi edaspidi, tuleks hagejate häälte arv kindlaks määrata kooskõlas KÜS §-ga 11 ja TsÜS §-ga 32. Vältida tuleks hagejate võimalust avaldada liiga suurt mõju korteriühistu tegevusele ning tagada kõigile korteriühistu liikmetele õigus üldkoosolekul otsuseid vastu võtta. Hagejale – OÜ K KVH - kuulub 13 korteriomandit ning hagejale – A.G - 2 korteriomandit. Ülejäänud korteriühistu liikmetele kuulub 14 korteriomandit. Seega on korteriühistu liikmetel kokku 29 häält, millest hagejatele kuulub 15 häält. A.G on andnud enda esindamiseks tähtajatu volikirja K KVH OÜ juhatuse esimehele S. B . Hagejad avaldavad liiga suurt mõju korteriühistu tegevusele, millega rikuvad olulisel määral korteriühistu liikmete õigusi ja huve, kuna puudub võimalus vastu võtta otsuseid hagejate nõusolekuta ja hagejatel on võimalus vastu võtta igasuguseid otsuseid ka juhul, kui 14 ühistu liiget, kes elavad samas elamus , ei ole sellega nõus. Hagejate häältearvu piirati, kuna: 1) K KVJ OÜ juhatuse esimees S. B müüs A.G 2 korteriomandit häältearvu suunamise eesmärgil üldkoosolekul; 2) 22.04.2007 vabastati S. B korteriühistu esimehe ametikohalt usalduse kaotamise tõttu; 3) S. B ei kasuta talle kuuluvaid eluruume sihtotstarbeliselt, on need andunud rendile juriidilistele isikutele, kes kasutavad ruume mitteeluruumidena, vaid äritegevuseks; 4) S. B i kui K KVH OÜ juhatuse esimehe ja juriidilistest isikutest rentnike huvid on vastuolus korteriühistu liikmete huvidega ning on suunatud ainult oma ärieesmärkide saavutamisele; 5) hagejad avaldavad korteriühistule liiga suurt mõju, rikkudes olulisel määral korteriühistu liikmete õigusi ja huve, kuna neil puudub võimalus vastu võtta otsuseid S. B i nõusolekuta. Samas on S. B il hagejate esindajana võimalus vastu võtta igasuguseid otsuseid isegi kui kõik 14 ühistu liiget sellega nõus ei ole; 6) üldkoosolek ei ole otsusevõimeline kvoorumis puudumise tõttu, kui hagejad koosolekule ei tule; samas on koosolek otsusevõimeline, kui seda soovivad vaid kaks liiget – hagejad;

7) K KVH OÜ-l on soov omandada veel kaks eluruumi. Nimetatud asjaolud tõendavad, et hagejate tegevus on suunatud sellele, et nad saaksid korteriühistus võimu enda kätte. See on vastuolud TsÜS §-ga 32 sätestatud heade kommetega. Kohtuistungil taotles kostja hagi rahuldamata jätmist. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, selle täienduse ning kostja vastustega, analüüsinud esitatud väiteid ja tõendeid kogumis ning ärakuulanud pooled kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tulenevalt Korteriühistu seaduse (KÜS) §-st 1, mille 1.lõike kohaselt sätestab nimetatud seadus korteriühistu õigusliku seisundi, tegevuse aluste ja lõpetamise erisused ning 2.lõike kohaselt rakendatakse KÜS-is reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) sätteid, kuuluvad vaidluse lahendamisel kohaldamisele märgitud seaduste ja vaidlusaluse korteriühistu põhikirja regulatsioon. Vaidlus puudub selle üle, et juriidilisest isikust hagejale kuulub 13 korteriomandit ning füüsilisest isikust hagejale 2 korteriomandit. Peale selle kuulub ülejäänud korteriühistu liikmetele 14 korteriomandit. Kooskõlas KÜS § 5 lõikega 1 on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras, on hagejad kostja kui korteriühistu liikmed. Sama seaduse § 101, mis reguleerib üldkoosolekul osalemist kohaselt võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla korteriomaniku abikaasa, täisealine perekonnaliige, korteri kaasomanik või teine ühistu liige. Hagejad vaidlustasid kohtule esitatud avalduses kostja 05.08.2007 toimunud üldkoosolekul vastuvõetud otsused, millega muudeti korteriühistu põhikirja p-e 1.4 , 2.2, 3.1, 3.2.6, 3.2.8, 3.2.11, 6.1.2, 6.1.3, 6.1.4, 6.4, 6.6, 6.7, 6.8, 6.12.5, 6.13, 6.16,6.17. KÜS § 101, mis reguleerib üldkoosolekul osalemist, sätestab, et üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla korteriomaniku abikaasa, täisealine perekonnaliige, korteri kaasomanik või teine ühistu liige. S. B , kellele A. G andis volituse enda esindamiseks üldkoosolekul, on K KVH OÜ seaduslik esindaja. Kuna K KVH OÜ on korteriühistu liige, vastab antud volikiri KÜS § 101 sätestatule ega ole kehtetu. S. B on viidatud sättes nimetatud teise ühistu liikme seaduslik esindaja. Kuna teise ühistu liikme näol on tegemist juriidilise isikuga, esindab teda füüsilisest isikust juhatuse liige S. B . KÜS § 11 lg 1 kohaselt annab korteriühistu liikmete üldkoosolekul iga korteriomand ühe hääle, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti (p 5.3). Sama paragrahvi 2.lõike alusel ei ole korteriühistu liikmeks oleval juriidilisel isikul korteriühistu liikmete üldkoosolekul osalemisel rohkem kui pooli häältest sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Kostja põhikirjas ei ole sätestatud teisiti ei lõikes 1 ega ka lõikes 2 sätestatust. Nimetatud sätte eesmärk on kaitsta korteriühistu liikmeid juriidilisest isikust liikme valitseva mõju eest üldkoosolekul, kui nimetatud juriidilisele isikule kuulub arvuliselt palju korteriomandeid. Seejuures tuleb häälte arv määrata igal toimuval üldkoosolekul selliselt, et juriidilisest isikust korteriühistu liikmel ei oleks toimuval üldkoosolekul rohkem kui pooled hääled koosolekul osalevate korteriühistu liikmete häälte

arvust. Koosolekul osalesid kõik ühistu liikmed (protokolli p 1.2.7 viimane lõik). K KVH OÜ häälte arv oli 13. Kuna kaashagejal A. Gl oli 2 häält ja ülejäänud liikmetel 14 häält, kokku 16 häält, siis K KVH OÜ häälte arv -13, on KÜS § 11 lg 2 sätestatuga kooskõlas ega ületa selles sättes lubatud pooli hääli. Ülalmärgitud sättest juhindudes oli S. B il õigus hääletada K KVH OÜ nimel 13 häälega ja A. G esindajana 2 häälega. Kuna koosoleku protokollis märgitu (p 1.2.7) kohaselt piirati K KHV OÕ häälte arvu 1-ni ja A. G häälte arvu samuti 1-ni, on koosolekul vastuvõetud otsused tühised MTÜS § 241 lg 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt on üldkoosoleku otsus on tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Antud juhul on otsuse tühisuse aluseks on seaduses sätestatud muu juht. § 22 lg 1 järgi on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kuna hagejate häälte arvu piirati seadusliku aluseta 1-ni, ei ole vaidlustatud otsuste vastuvõtmisel loetud häälte arv õige. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta kostja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on hagejatel õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.