Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi K. M. vastu põhivõla 4432.90 eurot, intressi 509.40 euro, viivise 3092.44 euro, sissenõudekulude 35 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
käesoleva otsuse tegemise hetkel 3807,19 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood: 11919806; Tartu maantee 83-601, Tallinn 10115); Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (PlusPlus Legal OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: K. M. (isikukood: xxxx; aadress xxxx; telefon: xxxx; e-post: xxxx).
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Mõista kostjalt K. M. hageja PlusPlus Capital AS-i kasuks välja täiendav sissenõutavaks muutunud viivis summas 3807,19 eurot.
2.Kohtulahendi terviklik resolutsioon haginõude osas on järgmine:
Mõista kostjalt K. M. hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja põhivõlgnevus 4432,90 €, intressid 509,40 €, sissenõutavaks muutunud viivised 4432,90 €, sissenõudekulud 35 €. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
5.Mõista kostjalt K. M. hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja menetluskuluna 1 185 eurot.
6.Mõista kostjalt K. M. välja hageja PlusPlus Capital AS-i kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude
2-21-10353 hüvitamiseni. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.PlusPlus Capital AS esitas hagiavalduse K. M. vastu põhivõlgnevuse 4432,90 eurot, intressi 509,40 euro, viivise 3092,44 euro, sissenõudekulude 35 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes.
2.Hageja nõude aluseks on kostja ja M OÜ vahel sõlmitud leping, mille kohaselt mille kohaselt võimaldas M OÜ kostjale laenusumma 1575 eurot kasutamist tema vajaduste finantseerimiseks. Kostja ja M OÜ sõlmisid 25.02.2019.a lepingu lisa, mille kohaselt võimaldas M OÜ kostjale laenu lisasumma 3250 eurot kasutamist tema vajaduste finantseerimiseks ning uueks laenusummaks sai 4730,70 eurot. Kostja asus laenuandja poolt võimaldatud laenu kasutama ja kohustus lepingu tingimuste p. 4.1 järgi tagastama laenu igakuiste annuiteetmaksetena graafikus toodud tingimuste kohaselt. Kostja rikkus lepingu tingimuste punkti 4.1 ning ei taganud piisavate rahaliste vahendite tasumist alates 08.07.2019.a. M OÜ kuulutas laenu tagastamise tähtpäevaks 25.09.2019.a. Pärast lepingu ülesütlemist kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksetes on 4432,90 eurot ja tasumata intress 509,40 eurot.
3.29.10.2019.a loovutas M OÜ oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult.
4.Hageja nõuab vastavalt lepingu p-le 6 ja VÕS § 1132 lg 2 p 3 sissenõudmiskulude hüvitist summas 35 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 06.11.2019.a, 26.10.2020.a ja 26.05.2021.a.
5.Vastavalt lepingu p 5.3 kokkulepitule kohustub kostjad võlgnetavalt summalt viivist määras, mis vastab laenule kohaldatavale intressi määrale - 39,60% aastas. Hageja arvestas viivist alates 26.09.2019.a kuni 30.06.2021.a ning sissenõutavaks muutunud viivise summa on 3092,44 eurot.
6.Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni - (4432,90 eurot * 39,60% aastas = 1755,43 eurot).
2-21-10353
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
7.Kostja ei ole hagile vastanud.
JÄRGNEV MENETLUS
8.Harju Maakohtu 08.12.2021 tagaseljaotsusega rahuldati hagi osaliselt ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja: põhivõlgnevuse 4432,90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 625,71 eurot, intressi 509,40 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot; viivised alates 01.07.2021.a kuni põhinõude 4432,90 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte üle põhinõude summa. Hagi jäi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 2466,73 euro osas.
9.Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2022 otsusega tühistati Harju Maakohtu 08.12.2021 tagaseljaotsus 625,71 eurot ületava sissenõutavaks muutunud viivise välja mõistmata jätmise ning K. M.lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teise lause alusel välja mõistetud edasiulatuva viivise (maakohtu tagaseljaotsuse resolutsiooni punkt 3) osas, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Asi saadeti viidatud oas Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
11.Käesoleval ajal tuleb maakohtul lahendada hagi sissenõutavaks muutunud viivisenõude (veel jõustumata osas) ning menetluskulude jaotuse ja suuruse osas. Ülejäänud osas on kohtulahend jõustunud.
12.Hageja palub hagis mõista kostjalt hageja kasuks välja: viivise 3092,44 €, sissenõutavaks mitte muutunud viivise kuni põhinõude 4432,90 € jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 39,60% aastas, alates 01.07.2021 kuni summani 1340,46 €.
13.VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus.
2-21-10353 Laenuandjal on õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana (vt Riigikohtu 14. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12; 15. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 16). Praegusel juhul on tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimäär 39.60% aastas, mis on suurem kui VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Seega kuulub kohaldamisele VÕS § 113 lg 1 kolmas lause ja viivist tuleb arvestada määras, mis võrdub lepingus ette nähtud intressimääraga. Seega on 30.06.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 3092,44 eurot, millest tuleb maha arvestada juba jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud viivis 625,71 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja mõista 30.06.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2 466,73 eurot (3092,44 - 625,71). Samuti on seega põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 4432,90 € jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 39,60% aastas, alates 01.07.2021 kuni summani 1340,46 €. Kuna tänase kohtuotsuse tegemise seisuga moodustab viivis juba suurema summa (2669,21 eurot 06.01.2023 seisuga) kui põhinõue ning hageja on soovinud viivisenõude piirata põhinõude suurusega, tuleb n.ö edasiulatuv viivis välja mõista summas 1340,46 eurot. Seega kuulub viivisenõue rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks täiendavalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis kogusummas 3807,19 eurot (2 466,73 + 1340,46).
14.Kokkuvõtvalt on kohtulahendi tervikresolutsioon järgmine: • mõista kostjalt hageja kasuks välja: põhivõlgnevus 4432,90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 4432,90 eurot, intress 509,40 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot.
15.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
16.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on kohus hagi rahuldanud. Seega leiab kohus, et menetluskulud (sh ringkonnakohtus kantud kulud) tuleb jätta kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
17.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist. Vastavalt hagiavaldusele on hageja menetluskuluks riigilõiv 825 eurot (550 eurot hagi eest ja 275 eurot apellatsioonkaebuse eest) ja lepingulise esindaja tasu 660 eurot. Hageja palub võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.
2-21-10353
Riigilõivu kandmine on tõendatud ning tegemist on vajaliku ja vältimatu kuluga. Kohus tutvunud hageja õigusabikuluga, leiab, et see kuulub rahuldamisele osaliselt, arvestades hageja nõuet, menetluse kulgu, hagiavalduse mahtu ja sisu ning esitatud tõendeid. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 10 on hageja kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Kohtu hinnangul on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 360 eurot (koos käibemaksuga; sh 1h hagi koostamine ja 2h apellatsioonimenetlus). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhjendatud menetluskulu on 1 185 eurot (825 eurot riigilõiv ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 360 eurot koos käibemaksuga).
9.Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskuluna 1 185 eurot ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
18.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.