lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-48638/22

Võlaõigus › Alusetu rikastumine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 31.10.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-07-48638/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Alusetu rikastumine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.10.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1736
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2008 Tartu

Tsiviilasja number

2-07-48638

Tsiviilasi

E.R. hagi V.K.i vastu 1 000 000 krooni väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 9. juuni 2008 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V.K.i apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (kostja): V.K. (isikukood: XXXXXXX)

esindajad

Vastustaja (hageja): E.R. (isikukood: XXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Marina Valge Apellatsioonkaebus rahuldada.

RESOLUTSIOON

Tühistada Tartu Maakohtu 9. juuni 2008 otsus tsiviilasjas nr 2-07-48638 täielikult ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.E.R. esitas kohtule V.K.i vastu hagi, milles taotles kostjalt hageja kasuks 1 000 000 krooni väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt tutvus hageja kostjaga 1978. a sügisel. 1981. a eraldati kostjale ehituskrunt ja 1982. a alustasid pooled ühiselt elamu ehitust Tartus X 8A. Ehitustöödel käisid abis nii hageja kui ka kostja vanemad, kes toetasid ka rahaliselt. 11.11.1984 sündis poolte kooselust poeg Veikko K. . 1986. a suvel kolisid hageja ja kostja koos pojaga majja elama. Hageja kinkis maa erastamiseks kostjale 1998. a oktoobris EVP-sid summas 6600 krooni. Pärast seda, kui kostja asus tööle taksojuhina, hageja ja kostja suhted halvenesid. 04.09.2000 esitatud avalduse alusel kanti kinnistusraamatusse X 8A omanikuna kostja 30.10.2000. Kuna kostja tunnistas, et poole elamu omanik on hageja, ei näinud hageja tol ajal probleemi selles, et kinnistusraamatusse kanti omanikuna vaid kostja. Kuna kostja soovis võtta laenu, aga tema sissetulek oli väike, võttis laenu hageja 19.05.2004 sõlmitud laenulepingu alusel AS SEB Eesti Ühispangalt 150 000 krooni, mis on tagatud hüpoteegiga kinnistule asukohaga X 8A, Tartus. Võetud laen läks osaliselt kostjale tema võlgade katteks ja samuti kasutati laenuraha majale soojustusmaterjali ostmiseks ja ka sauna remondiks. Laenu tagasimaksmist teostas hageja kuni 2005. a septembrini. 2005. a oktoobris oli hageja sunnitud oma elukohast lahkuma ja asus elama enda poolt üüritud tööruumidesse. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole sooviga lahendada kooselu jooksul ehitatud elamu küsimus. Kostja ei eita, et hagejale kuulub pool elamut, kuid kostja ei soovi midagi ette võtta selle küsimuse lahendamiseks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Kostja V.K. tunnistas hagi osaliselt. Vastuse kohaselt on õiged väited selle kohta, et elamu ehitasid nad ühiste vahenditega, mille tulemusena loodud vara on nende kaasomandis. Kuna kostjal puuduvad sellised vahendid, et hagejale tema osa välja maksta, siis on ta nõus kinkima kinnistu poolte ühisele pojale Veikko K. ile ühes kohustusega, et kostjal võimaldatakse seal elamus elada kuni surmani.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas 9. juuni 2008 otsusega hagi ja mõistis V.K.ilt E.R. kasuks välja 1 000 000 krooni. Otsuse kohaselt on leidnud tuvastamist, et pooled on sõlminud ühise tegutsemise lepingu kodu ehitamiseks ja hagi kuulub rahuldamisele TsK § 438 lg 1 ja § 440 lg 2 alusel ning puudub alus TsK § 477 kohaldamiseks. AÕS § 71 lg 1 kohaselt on kaasomanike osad ühises asjas võrdsed, kui seaduse või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Kaanon Kinnisvara 04.10.2007 teatise kohaselt on hoonestatud kinnistu asukohaga Tartu, X 8A turuväärtus seisuga 04.10.2007 2 500 000 kuni 2 800 000 krooni. Kuna antud asjas puudub poolte vahel vaidlus faktiliste asjaolude üle, samuti puudub vaidlus poolte panuste osas ning kinnistu väärtuse üle, siis oli kohus seisukohal, et hageja nõue kostja vastu 1 000 000 krooni välja mõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Käesolevas asjas on mõlemad pooled oma seletustes maakohtus kinnitanud, et nad tutvusid 1978. a sügisel ja elasid koos faktilises abielusuhtes kuni 2005. a oktoobrini ja et neil oli ühine majapidamine. Pooltel sündis 28.11.1984 poeg Veikko K. . Pooled ei vaidle ka selle üle, et nad tegutsesid ühiselt omale eramu ehitamisel Tartus, X 8A, panustades sellesse nii oma tööga kui rahaliste vahenditega. E.R. on kinkinud maa erastamiseks kostjale EVP-d väärtuses 6600 krooni 22.05.2007. Kinnistusraamatusse on 30.10.2000 tehtud kanne, millega on väikeelamumaa, asukohaga X 8A, Tartus, omanikuna kinnistusraamatusse kantud V.K.. Hageja ja kostja on sõlminud 01.08.2006 laenulepingu nr 2004009350 lisakokkuleppe AS-iga SEB Eesti Ühispank, mille kohaselt pooled võtsid pangast laenu 250 000 krooni. Kohus leidis, et eeltoodud asjaolud kogumis kinnitavad vaieldamatult, et pooled tegutsesid koos elades ühiselt eesmärgiga luua endale kodu ning mõlemad tegid selle eesmärgi saavutamiseks varalisi panuseid. Ühise tegutsemise mõiste on sätestatud TsK § 438 lg-s 1, millest tulenevalt kohustuvad pooled ühise tegutsemise lepingu järgi ühiselt tegutsema ühise majandusliku eesmärgi saavutamiseks, sealhulgas ehitamiseks. Lepinguosalised tasuvad TsK §-s 438 märgitud eesmärgi saavutamiseks osamaksu rahas või muus varas või töise osavõtu teel. Lepinguosaliste rahalised või muud varalised osamaksud, samuti nende ühise tegutsemise tulemusena loodud või omandatud vara on TsK § 440 lg 2 kohaselt nende kaasomand.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.V.K. taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu 9. juuni 2008 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt on otsus motiveerimata ja põhjendamatu. Kohus on lähtunud ainult hageja nõudest 1 000 000 krooni ning on oma seisukohta põhjendanud üksnes 2007. a oktoobris Kinnisvarabüroo Kaanon poolt väljastatud hindamisaktiga. ERI Lõuna Kinnisvara OÜ hinnangul oli kinnistu väärtuseks 14.09.2007 2 025 000 krooni, hinnatuna nii sise- kui ka välisvaatlusel. Arvestades olukorda kinnisvaraturul, on käesolevaks ajaks kinnistu hind veelgi langenud. Arvestatud ei ole sellega, et pangalaenust on tagastamata ca 200 000 krooni ning seda maksab siiamaani kostja.
5.E.R. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Maakohtu 9. juuni 2008 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on otsus seaduslik ja põhjendatud. Kuna apellant esimese astme kohtus ei esitanud vastuväiteid kinnistu väärtuse kindlakstegemise kohta, siis ei ole tal vastavalt TsMS § 652 lg-le 6 õigust tugineda apellatsiooniastmes asjaolule, et esimese astme kohus rikkus menetlusõiguse normi, kui ta ei esitanud esimese astme kohtus sellele õigeaegselt vastuväidet (TsMS § 333). TsMS § 652 lg 5 kohaselt ei kogu, uuri ega hinda ringkonnakohus uuesti esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid. ERI Lõuna Kinnisvara OÜ eksperthinnang, millega hinnati kinnistu väärtuseks 2 025 000 krooni, on tehtud 14.09.2007, s.o enne maakohtu poolt otsuse tegemist. Apellant ei ole põhjendanud, miks ta ei esitanud kõnealust eksperthinnangut varem, esimese astme kohtumenetluses. Vastustaja on seisukohal, et uus eksperthinnang ja -arvamus ei ole asja lahendamiseks vajalik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu ning asi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
7.Pooled vaidlevad muu hulgas X 8A kinnistu väärtuse üle. Apellant esitas koos apellatsioonkaebusega taotluse võtta asja juurde ERI Kinnisvara eksperthinnangu, mille kohaselt on kinnistu X 8A turuväärtus 18.09.2007 seisuga 2 025 000 krooni ning ERI Kinnisvara ekspertarvamuse, mille kohaselt on kinnistu X 8A turuväärtus 14.07.2008 seisuga 1 900 000 krooni ja kiirmüügihind 1 520 000 krooni. Riigikohtu tsiviilkolleegium on korduvalt rõhutanud (21.03.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1307, 12.04.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-06, 08.03.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-07), et kui hageja nõude võimaliku rahuldamise korral kaotab üks pooltest omandiõiguse asjale, tuleb omandist ilma jäänud poolele tagada õiglane hüvitis omandi kaotamise eest. Õiglast hüvitist on võimalik kindlaks teha, kui pooled taotlevad, et omandi väärtus määratakse kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. Nimetatud põhimõtet on mõistlik kohaldada ka käesoleva vaidluse puhul. Arvestades asjaoluga, et ebastabiilse turusituatsiooni tõttu on kinnistute väärtused oluliselt muutunud, siis asja õige lahendamise huvides ning juhindudes TsMS §-dest 634 lg 2 ja 652 lg 3 p 2, võtab ringkonnakohus apellandi esitatud ekspertarvamused asja juurde. Apellandi ülejäänud apellatsioonimenetluses esitatud tõendid – laenuleping nr 2004009350 19.04.2004, üleandmise-vastuvõtmise akt nr 2006478 28.09.06, hinnapakkumise 27.06.2006 ja AS Kemotar arve 21.12.2007 – jätab ringkonnakohus asja juurde võtmata ja tagastab apellandile.
8.Pooled ei vaidle selle üle, et nende ühise tegutsemise tulemusel alates 1982. a valmis elamu Tartus, X 8A, see on nende kaasomandis ja nende osad on võrdsed. Hageja leidis, et tema osa väärtus on 1 000 000 krooni ning kuna ta asus mujale elama, siis peab kostja tema osa hüvitama. Maakohus kohaldas ekslikult VÕSRS §-st 11 tulenevalt TsK 39. peatüki sätteid. Kuna seltsingulepingu (ühise tegutsemise lepingu) näol on tegemist kestvuslepinguga, siis VÕSRS § 12 lg 1 alusel tuleb vaidlusele kohaldada võlaõigusseaduses seltsingut reguleerivaid sätteid. Juhul kui seltsing on lõppenud, toimub seltsingu likvideerimine ja seltsinguvara jaotamine VÕS § 600 alusel. Seltsingu likvideerimisele kohaldatakse kaasomandi jaotamise sätteid (AÕS § 77) VÕS 33. peatükis sätestatud erisustega. Hageja nõudest nähtuvalt soovib ta kaasomandi lõpetamist AÕS § 77 lg 2 märgitud ühel võimalikul viisil, s.o jätta asi kostjale ning panna kostjale kohustus maksta hagejale välja tema osa rahas. Maakohtu istungil (t.l 76, 77) vaidles kostja hagile vastu ja seletas, et hageja võib elada oma majaosas. Hageja nõude rahuldamise korral läheb kinnistu müüki, kuna tal ei ole rahalisi vahendeid hagejale maksmiseks. Kinnistu müügiga ei ole ta nõus, kuna see oleks äärmiselt ebaõiglane. TsMS § 351 lg 1 sätestab, et kohus arutab menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses välja eelkõige poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. TsMS § 400 lg 5 sätestab, et pärast seletuste ärakuulamist võtab kohus lühidalt kokku seletustes esitatu ja võib arutada seletustes esitatud asjaoludele võimaliku õigusliku hinnangu andmist. TsMS § 401 lg 1 näeb ette, et asja läbivaatav kohus arutab menetlusosalistega pärast tõendite uurimist menetluse seisu ja selle lõpetamise väljavaateid. Antud asjas ei ole maakohus eelmärgitud menetlusõiguse norme järginud ja on rikkunud sellega TsMS § 656 lg 1 p 5 nõudeid.

Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus selgitama kostjale, kas ta soovib esitada vastuhagi. Kostja seletusest võib järeldada, et ta on nõus kinnistu reaalosadeks jagamisega. Juhul, kui kostja soovib esitada vastuhagi, tuleb tal esitada tõendid, millest nähtub, kas reaalosadeks jagamise eeldused on täidetud. Samas tuleb maakohtul asja lahendamisel arvestada, et asja jagamine peab toimuma mõlema kaasomaniku huve võimalikult suures ulatuses arvestades, s.t kõiki poolte huve tuleb põhjalikult ja õiglaselt kaaluda. Maakohus on otsuses leidnud, et pooled võtsid pangast laenu 250 000 krooni. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja tasunud laenu tagasimakseid kuni 2005.a septembrikuuni ning eelduslikult on sealt edasi tasunud makseid kostja. Samas ei ole asja materjalide hulgas tõendeid, millistest nähtuks, millises summas on kumbki pool laenumakseid tasunud. Ilma seda kindlaks tegemata ei ole võimlik seltsinguvara jagada. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus andma pooltele võimaluse esitada vastavaid tõendeid ning seltsinguvara väärtuse kindlakstegemiseks arvestama kõikide tõenditega (s.h ringkonnakohtu poolt asja juurde võetud tõenditega).

9.Menetluskulude jaotuse poolte vahel otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja