2-08-54054/3 - Täitmine - Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

tellimuse täitmiseks ei kasutanud ja sellega kahju tekitas ning käesoleval ajal, kui ta tekitatud kahju hüvitab, on raha väärtus selle ostuvõime suhtes hoopis erinev. Lähtudes eeltoodust, leiab sissenõudja, et P K poolt ajatamise graafik ei ole vastuvõetav, sest venitab pankrotimenetlust ja võlausaldajatele jaotiste makseid ebamõistlikult pikaks ajaks. Juhul, kui kohus leiab, et P K suhtes tuleks tsiviilkahju hüvitamisel rakendada maksegraafikut, siis teeb sissenõudja järgmise ettepaneku: P K kohustub tasuma kogu tsiviilkahju jäägi (seisuga 26.09.2008) summas 182 398,76 krooni talle kohtuotsusega määratud käitumiskontrolli lõpetamise ajaks, s.o 27.04.2010.a., seega kuulub maksegraafiku kohaselt tasumisele 20 kuu jooksul (oktoober 2008-mai 2010) igakuiselt 9 119,94 krooni. Puudutatud isiku Harju piirkonna kohtutäitur Kaire Põltsi seisukoht Puudutatud isik esitas 25.09.2008.a. vastuse P K avaldusele täitemenetluse ajatamiseks. Kohtutäitur leiab, et tsiviilhagi täitmine kuni 3-aastase tingimise tähtaja saabumiseni ei ole põhjendatud. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et alates jaanuarist 2009 hakkab laekuma võlgniku abikaasale 14 000 krooni suurune vanemahüvitis, lisaks moodustab võlgniku enda palk samuti keskmiselt ca 18 700 krooni. Kokku moodustab võlgniku ja tema abikaasa netosissetulek kuus seega ca 30 232 krooni, kusjuures perekonna püsikulud moodustavad kokku 15 184 krooni. Seega jääb vabasid vahendeid 15 048 krooni, mistõttu ei ole vaid 3 000 kroonise makse tasumine põhjendatud. Käesoleval ajal, võlgniku netopalk moodustab ca 18 700 krooni ning abikaasa sissetulekud miinimumpalga näol 4 350 krooni, kuus kokku seega 23 050 krooni, kuu kulud keskmiselt 15 184 krooni, mistõttu jääb vabasid vahendeid 7 866 krooni. Seega on ka käesoleval ajal võlgnikul võimalik tasuda igakuiste maksetena täitemenetluses täitmisel olevaid nõudeid suuremas ulatuses, kui vaid 3 000 krooni. Kokkuvõtvalt leiab kohtutäitur, et täitemenetluse läbiviimine ei ole võlgniku suhtes ebaõiglane, samuti arvestades laste kasvatamiseks vajaminevaid ressursse, kui võlgnik tasuks kuumaksetena käesoleval ajal vähemalt 5 000 krooni ning edaspidi (alates jaanuar 2009.a.) 6 000 krooni. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus, vaadanud läbi esitatud avalduse täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 025/2008/5190, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Avaldaja on 04.09.2008.a. kohtule esitatud põhjenduses võlgniku majandusliku ja perekondliku olukorraga seotud asjaolude kohta tõendanud, et avaldajal on rahaline kohustus, s.o tsiviilhagi hüvitamine OÜ D (pankrotis) arveldusarvele 3 000 krooni kuus vastavalt kriminaalasja 1-07-5221 kohtuotsusele; abikaasal on rahalised kohustuses Sampo panga ees. Avaldaja palub ajatada täitmenetlus selliselt, et kohus võimaldaks tsiviilhagi hüvitamist 3 000 krooni kuus kuni kolmeaastase tingimisi tähtaja täitumiseni ja selle hetke saabumisest edasi asuda täitemenetluse nõuet täitma maksegraafikuna suurendades makset 4 000 kroonile kuus kuni tsiviilhagi nõude lõpliku täitmiseni. Sissenõudja ei ole nõustunud, et avaldaja tasub täitemenetluses nõutud summa 3 000 krooniste (edaspidi 4 000 krooniste) osamaksetena. Puudutatud isik leidis, et avaldajal on võimalik maksta iga kuu vähemalt 5 000 krooni ning alates 2009.a. jaanuarist 6 000 krooni. Kohus tutvunud esitatud avalduse ning sissenõudja ja puudutatud isiku seisukohtadega, leiab, et täitemenetlus tuleb ajatada, kuid selliselt nagu seda on märkinud sissenõudja. Täitemenetluse seadustiku § 45 rakendamise üheks eelduseks on see, et täitemenetluse läbiviimine oleks võlgniku suhtes äärmiselt

ebaõiglane. See tähendab, et kohus peaks tuvastama mingid erilised, harva esinevad ja tavalisest täitemenetlusest oluliselt erinevad asjaolud, mis annaksid aluse täitemenetlust ajatada. Põhimõtteliselt on sissenõudja nõue põhiseaduse §-i 32 alusel kaitstud konstitutsiooniline põhiõigus ja sissenõudjal on õigus oma nõude rahuldamisele, sh kohesele rahuldamisele kogu võlgniku vara arvelt. See, kui kohus täitemenetlust ajatab, kahjustab seega sissenõudja põhiseadusega kaitstud õigusi. Selliseks põhiõiguste riiveks peab olema mingi väga eriline põhjus, mis peab olema väga selgelt esile toodud. Reeglina realiseeritaksegi täitemenetluse käigus võlgniku vara ning täitemenetluse korral ei pea olema tagatud võlgniku seniste elustandardite või neile lähedase olukorra säilimine. Võlgniku hädapärase kaitse täitemenetluses tagab see, et täitemenetluse seadustiku kohaselt on sätestatud, millised varaesemed tuleb võlgnikule alles jätta ja seadusandja on sätestanud minimaalse elatusstandardi, mis peab võlgnikule täitemenetluse korral säilima. Käesoleval juhul soovib võlgnik täiendava ja seaduses sätestatust soodsama seisundi saamist. Kohtu hinnangul ei ole avaldaja käesoleva avalduse raames ega ka mitte kohtu poolt määratud puudusi kõrvaldades selliseid erilisi asjaolusid esile toonud, mis annaksid aluse avaldust, avaldaja poolt esitatud ulatuses rahuldada. Kohus leiab siiski, et kuivõrd sissenõudja, kelle õigusi täitemenetluse ajatamine kahjustaks, on ajatamisega nõustunud selliselt, et võlgnik peab igakuiselt tagasi maksma ca 9200 krooni kuus, siis kohus leiab, et selles osas on avalduse rahuldamine lubatav ning kohus saab selles osas avalduse rahuldada. Kohus peab vajalikuks märkida, et kui avaldaja ei täida endale võetud kohustust nõuetekohaselt, on kohtutäituril õigus alustada täitedokumendi täitmist. Seega on käesolevas kohtumääruses sätestatud ajatamine kehtestatud tingimuslikult. Kohus rõhutab, et käesolevas kohtumääruses sätestatud summade perioodilise maksmise kohustus ei välista võlgniku õigust keelduda maksete tasumisest eeldusel, et võlgnikul on makse osaliseks keeldumiseks või täielikuks keeldumiseks seadusest tulenev alus. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohtu poole on pöördunud P K avaldusega täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 025/2008/5190. Arvestades seda, et kohus teeb hagita asjas lahendi avaldaja kasuks, jäävad menetluskulud, P K kanda.