2-05-22024/55 - Muud - Muud hagiasjad - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Hageja esitas 12. detsembril 2005 Viru Maakohtule varalise kahju 36 182 krooni ja mittevaralise kahju 50 000 krooni hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt tungis 08.12.1999 kostja hagejale kallale Jõhvis, Rakvere 12 asuva „Videomat“ ruumis ja lõi teda selja tagant pähe, mille tagajärjel hageja kukkus ja murdis sääreluu ning oli teatud aja meelemärkuseta. Eksperdi arvamuse kohaselt on tegemist raske kehavigastusega. Kostja suhtes algatati kriminaalasi, mis mitu korda lõpetati ja uuendati ning lõpetati Viru Ringkonnakohtu 13.12.2004 määrusega aegumise tõttu. Oma tegevusega on kostja tekitanud hagejale materiaalset ja moraalset kahju. Hageja lõpetas oma töösuhte 1999 mais ning detsembris, mil juhtum aset leidis, otsis tööd. Seoses haiglas viibimisega ei saanud hageja vormistada sotsiaaltoetust ja seetõttu jäi tal saamata 1999 aasta detsembri ja 2000 aasta jaanuari eest 1 000 krooni sotsiaaltoetust. Hagejal on 1999 lõppenud ravikindlustus ning seetõttu tuli hagejal tasuda meditsiiniteenuste eest. Peale haiglaravi ei saanud hageja iseseisvalt hakkama ja seetõttu elas ta neli kuud venna juures, kellele ta tasus iga kuu 500 krooni. Kuni aprillini 2000 puudus hagejal igasugune sissetulek, alates aprillist 2000 sai hageja invaliidsuspensioni 1 040 krooni kuus, mida maksti kuni 31.03.2001.a. Pärast kehavigastuste tekitamist 16 kuu jooksul ei saanud hageja midagi teha, kuna ta lonkas ja jalg valutas. Hageja ei olnud võimeline töötama ning seetõttu puudus tal sissetulek. Kui hageja oleks olnud terve, oleks ta saanud tööl käia ning omada sissetulekut. Hageja keskmine palk viimases töökohas oli 2 844,50 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitis tema keskmise palga ulatuses nende 16 kuu eest, mil hageja ei olnud võimeline töötama ja millest tuleb maha arvata 12 kuu eest pension summas 1040 krooni. Hüvitise suuruseks kujuneb 33 032 krooni (2844,50 x 12- 1040 x 12) Kokku materiaalne kahju moodustab 36182 krooni (1000+2000+150+33032). Samuti on kostja tekitanud oma tegevusega hagejale moraalset kahju, mis seisneb kehavigastuste tekitamisega põhjustatud valu tõttu, hiljem paranemise käigus tekitas kostja tegevus hagejale kahe aasta jooksul kannatusi. Samuti tuleneb kostja tegevusest hageja elukvaliteedi langus. Hageja ei olnud suuteline säilitama oma endist elukvaliteeti. Kahe aasta jooksul, mil hageja ei suutnud tööd leida, elatus ta juhutöödest ja sotsiaaltoetustest. Seoses sellega on alanenud hageja enesehinnang ja see tekitab täiendavaid moraalseid kannatusi. Kõik see on mõjunud hageja psüühikale ja toonud kaasa meeleolu languse. Hageja hindab moraalse kahju suuruseks 50 000 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista materiaalse kahju summas 36 182 krooni ja moraalne kahju summas 50 000 krooni. Eelistungid Eelistungil, mis toimus 04. aprillil 2007 selgitas hageja esindaja, et hageja ja kostja vahel oli konflikt. Kostja selgituste kohaselt ei ole tal konflikti hageja olnud ning ta ei ole hagejat kunagi näinud. Nimetatud kuupäeval oli tal konflikt turvamehega, kelle ees ta on vabandanud ning kriminaalmenetlus on lõpetatud. Eelistungil, mis toimus 09. mail 2007 hageja selgituste kohaselt moraalse kahju aluseks on see, et pärast traumat oli ta viimane kuus kuud venna ülalpidamisel kuni invaliidsusgrupi andmiseni. Kuna ta oli praktiliselt liikumatu, on ka kahjunõue põhjendatud. Invaliidsusgrupp on antud just peale selle juhtumi toimumist. Hageja mängis mänguautomaadiga, kostja tuli ja istus kõrvalautomaadiga mängima. Seejärel tuli kostja sõber ja müksas hagejat. Seejärel kostja lõi 2 (12)

hagejat jalaga vastu jalga ja rusikaga pähe ning hageja kaotas teadvuse. Hageja toimetati haiglasse ning selgus, et tal on kahekordne luumurd ja järgmine päev toimus operatsioon. Hageja esindaja selgituste kohaselt varalise kahju hulka on arvestatud saamata jäänud töötasu, 16 kuud oli hageja töövõimetu. Hageja sai pensioni ning peale juhtumit hageja ei töötanud. Mittevaralist kahju on raske põhjendada. Raske on põhjendada, et see intsident oli seotud hageja töövõimetusega. Tõend invaliidsuse kohta on väljastatud. Eelistungil, mis toimus 04. juulil 2007 hageja selgituste kohaselt olid mänguautomaadid väikeses ruumis umbes meetriste vahedega. V. Gxxx läks kaklema turvamehega, ruumis oli palju inimesi, kuid miks politsei poolt ei tuvastanud isikuid, ei tea öelda. Hageja esindaja väitel lootsid nad saada kahju hüvitamist kriminaalmenetluses, sest kaebasid prokuratuuri määruse edasi Viru Ringkonnakohtusse, kus tehti 12.12.2004 lõpplahend, mis edasikaebamisele ei kuulu ja menetlus lõpetati aegumisega . Eelistungil kuulati üle tunnistajana Mxxx Lxxx, kes on hageja vend. Tunnistaja selgituste kohaselt tema juhtumi juures ei olnud. Tunnistaja läks venda vaatama haiglasse, kus hageja teatas, et tuleb tema juurde, kuna ei ole kuhugi minna. Hageja ei töötanud sel ajal, ning lepiti kokku, et kui ta saab grupi, siis tasub ülalpidamise eest. Hagejal oli jalaluu katki ning seega ei saanud ta aasta aega tööd teha. Hageja selgitas juhtunu kohta, et tema juurde tulid poisid ja teda löödi. Turvamees tuli vahele, kuid hageja lööja nimesid talle ei öelnud. Ülalpidamise eest oli kokkulepe, et hageja maksab 500 krooni kuus. Hageja elas umbes 4 kuni 6 kuus tunnistaja juures ja tasus kokku umbes 2 000 krooni. Kohtuistungid Kohtuistungil 12.05 2008 jääb hageja esindaja seletuste kohaselt oma nõude juurde ning jätkuvalt on hageja seisukohal et kostja tarvitas hageja suhtes vägivalda. Tõendiks tuleb lugeda hageja antud seletusi, mille kohaselt tema peksmise tõttu oli hagejale tekitatud kehavigastusi ja ta oli 16 kuud haige ja seega ei saanud ta 16 kuud töötada. Kostja on tekitanud hagejale varalist ja mittevaralist kahju. Lähtuvalt hageja keskmisest töötasust, nõuab hüvitust 16 kuu eest, millest on maha arvanud 12 kuu pension. Hageja maksis ka oma vennale igakuiselt 500 krooni hoolduse eest. Kohtule on esitatud kviitungid 279 krooniste raviteenuste eest. Seega materiaalne kahju on 36 182 krooni. Moraalse kahju nõudeks on 50 000 krooni ja kahju on tekkinud seoses sellega et hageja elukvaliteet langes ja ta ei saanud tööd, alanes hageja enesehinnang, hagejal olid füüsilised ja moraalsed kannatused. Hageja taotleb nimetatud summade väljamõistmist kostjalt. Esindaja viitab kriminaaltoimiku nr. 99244003820 lk 71 ja 73 asuvatele tõenditele, millest nähtub, et hageja on tunnistatud tsiviilhagejaks. See et tsiviilkohtule esitati hagi 2005 aastal ,ei mõjuta aegumise küsimust. Hagi on esitatud õigeaegselt. Tsiviilhagi on esitatud ja kahes menetluses ei ole võimalik hagi menetleda. Hagejal ei olnud õigus esitada teist hagi tsiviilasja raames. Esindaja viitab Riigiprokuratuuri 03.11.2004 kaebuse rahuldamata jätmise määrusele, milles on kirjas, et kriminaalmenetluse jätkamiseks ei ole alust ning viitab 13.12.2004 Viru Ringkonnakohtu määrusele, millega lõpetati kriminaalmenetlus. Esindaja leiab, et kohtul on õigus kasutada tõenditena ka kriminaalasja materjalides olevaid tunnistaja ülekuulamise protokolle, see võimaldab menetlust lihtsustada. 1999 aastal toimunud sündmusi enam kõige paremini tänasel päeval ei mäletata, seega leiab, et võib kasutada seaduse analoogiat ja kasutada tõendeid, mis kogutud kriminaalasjast. Kostja ei ole kordagi vaidlustanud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusi. Tsiviilprotsessi alguses lubas kostja, et toob kohale tõelise süüdlase aga ta ei ole seda teinud. Hageja on veendunud et tema peksjaks oli Sxxx Uxxx. 3 (12)

Hageja esindaja seletuste kohaselt on tõenditeks tsiviilasja raames hageja enda poolt antud seletused. Tõenditeks loeb veel kriminaalasja raames tunnistajate poolt antud ütlusi. Kriminaaltoimiku lk 19 on tunnistaja J.Sxxx ütlused, millest on näha, et just Uxxx peksis hagejat. Lxxx ütlused kriminaaltoimiku lk 30, kus on kirjas, et kostja kutsus hageja välja ja lõi selja tagant, ning hageja tundis valu jalas ja peas, ning kukkus. Uxxx enda seletused kriminaalasjas, mis tõendavad, et ta tarvitas vägivalda hageja suhtes. Toimiku lk 71 on hageja ütlused, lk 78 asub Sxxx ja Uxxx vastastamine. Kriminaaltoimiku lk 131 Lxxx ütlused, et Uxxx jäi aparaadi taha ja hageja tundis lööki, aga keegi peale kostja teda lüüa ei saanud. On olemas traumapunkti tõend kriminaaltoimiku lk 17, et hageja oli ravil, ning tal oli parema sääreluu murd ja näo põrutus. Kriminaaltoimiku lk 50 on ekspertiisi akt, seal on kirjas et vigastuse tekitamise tagajärjeks on II grupi invaliidsus. Leiab et kriminaalasi peaks olema tsiviilasja materjalide juures kogu vaidluse jooksul. Samas ei ole esindaja ka selle vastu, et kohus teeb kriminaalasjast nimetatud lehekülgedest paljundused. Loetletud tõenditega loeb tõendatuks varalise ja mittevaralise kahju tekitamise kostja poolt. Hageja püüdis kriminaalmenetluse käigus lahendit saada ja on kaevanud erinevate kriminaalasja lõpetamise määruste peale. Kostja aga pole ühtki kaebust esitanud, tema on nende määrustega alati nõus olnud. Hageja esindaja on esitanud kohtuistungil 15.10.2008 kohtule kriminaalasjas lk 192-194 asuvate kirjalike tõendite eestikeelsed tõlked, mida palub lugeda tõenditena. Hageja esindaja leiab, et kui kohus ei saa arvestada hagis toodud arvestusega siis saab juhinduda minimaalsest palgast, kuna hageja töötasu töötamise ajal oli lähedane minimaalsele töötasule. Leiab, et hagi ei ole aegunud, kuna tsiviilhagi on esitatud kriminaalasja raames. Kostja väidab, et pole hagejat puutunud, kuid eeluurimise käigus on ta tunnistanud, et ta hageja suhtes füüsilist vägivalda tarvitas. Kahju võis ta tekitada ka ettevaatamatuse tõttu ja tähtsust ei oma, kas see tekkis otsese löögi tagajärjel või oli tegemist vägivallaga hageja vastu. Palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja esindaja seletuste kohaselt kostja ei tunnista hagi. Kostja tugineb TsK § 448 ja selgitab, et kui on tegemist õigusvastase teoga , peab tõendama, mille tagajärjel on tekkinud konkreetsed vigastused ning seda, et hageja on kandnud seoses nende vigastustega varalist kahju. Kostja eitab, et ta lõi hagejat ja tekitas talle kehavigastusi. Kriminaalmenetluse raames ei ole tõendatud, et nimelt kostja tegevuse tõttu hageja kukkus ja murdis sääreluu, kriminaalmenetlus on lõpetatud kostja süü tõendamatuse tõttu. Nimetatud määrust ei ole tühistatud. On teada, et kakluses osales peale kostja veel V. Gxxx. Kostja ja V.Gxxx olid vastutusele võetud väärteo asjas. Kakluses osalesid neli inimest kokku. Selle kohta andis ütlusi kriminaalmenetluses tunnistaja J.Sxxx, kes ütles et kakluse lõppedes jäi I. Lxxx üksinda põrandale istuma. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kohaselt ei ole selge, kes lõi hagejat nii , et hageja kukkus ja murdis sääreluu. Ka Viru Ringkonnakohus ja Riigikohus ei tuvastanud seda. Kuna hageja esitas kahju hüvitamise nõude tsiviilmenetluse korras, siis peab hageja seda tõendama et nimelt kostja oma tegevusega tekitas talle kehavigastusi. Leiab, et käesolevas asjas ei saa tugineda kriminaalmenetluse raames antud tunnistajate ütlustele. Tugineb TsMS § 251 lg 2 selles, mis sätestab, et kohus võib tunnistaja ülekuulamise asendada tema teises kohtumenetluses ülekuulamise protokolli kasutamisega, kui see ilmselt võimaldab menetlust lihtsustada ja võib eeldada, et kohus saab protokolli vajalikul määral hinnata ka tunnistaja vahetu ülekuulamiseta. Käesolevas asjas aga teist kohtumenetlust ei ole, ning antud juhul on kriminaalmenetlus lõpetatud. Nimetatud asjas ei ole tunnistajaid üle kuulatud. Käesolevaks ajaks ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid mis kinnitaksid, et kostja lõi hagejat selja tagant pähe, mille tõttu hageja kukkus ja murdis sääreluu. 4 (12)

Kostja esitab vastuväited ka varalise kahju suhtes. Hageja põhjendab 36 182 krooni suurust nõuet sellega, et juhul kui hageja oleks saanud töötada oleks tal olnud sissetulek 2844, 50 krooni kuus, see oli tema keskmine töötasu viimasest töökohast. Sündmus toimus 1999 detsembris aga juba mai kuust 1999 aastast hageja ei töötanud enam AS-is ISS. Ei saa lähtuda väitest, et hageja oleks töötanud kui talle ei oleks tekitatud kehavigastusi. Mai kuust alates ei olnud hagejal kehavigastusi, aga vaatamata sellele ta ei töötanud. Arvestuse tegemisel peab kohus lähtuma reaalsetest asjaoludest. Moraalse kahju nõude osas hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid moraalse kahju suurust. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on aegunud. Viitab TsÜS § 113 lg 1, mis kehtis kuni 01.07.2002 mil üldine aegumistähtaeg oli 10 aastat. 01.07.2002 kehtib uus TsÜS . Selle seaduse § 150 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg on 3 aastat. Viitab VÕS, TsÜS, RaKS § 9 lg 2. Hagejal oli õigus oma nõuet esitada kuni 01.07.2005, hageja esitas hagi detsembris 2005, kostja taotleb kohaldada aegumist hageja kõigile nõuetele. Kostja esindaja viitab 18.06.2004 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele, nimetatud määrust ei ole tühistatud. Kostja jääb oma seisukohtade juurde et ei ole tõendatud , et kostja lõi hagejat ja et selle tagajärjel oli tekitatud hagejale kehavigastusi. Hageja nõuab talle tekitatud kehavigastuste ja moraalse kahju hüvitamist. Uurimisel on hageja andnud ise ütlusi, et ta ei näinud, kes teda selja tagant lõi. Kriminaalasjas ei leitud mingeid muid tõendeid, mis tõendaksid seda, et kostja lõi hagejat. Kui hageja esitas kahju hüvitamise nõude kostja vastu tsiviilkohtumenetluse korras, siis ta peab ise tõendama, et nimelt kostja oma tegevusega tekitas sääreluu murru. Eksperdi arvamusega on tuvastatud, et sääreluu murd võis tekkida parema jala fikseeritud asendi juures keha pöördumisel vasakule ning sellele järgnenud kukkumisel ja paremale põlvele maandumisel toimunud põlve väändumisel, kusjuures ekspert välistas luumurru tekitamise otsese löögi tagajärjel. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja lõi sellise olukorra, milles kostja murdis sääreluu. Aegumise suhtes TsÜS –i kohaselt on kehtestatud aegumist mis kohaldatakse tsiviilmenetluses mitte kriminaalmenetluses. Asjaolu, et kannatanu esitas tsiviilhagi kriminaalmenetluses ei välista aegumise kohaldamist tsiviilmenetluses. Kannatanul oli õigus esitada tsiviilhagi, siis kui ta sai teada et talle on tekitatud kehavigastusi. Palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud jätta hageja kanda.

Kostja leiab, et temapoolne kehavigastuste tekitamine ei ole tõendatud, mida tõendab ka kriminaalasja lõpetamise määrus. Hageja on põhjendanud nii varalise kui ka mittevaralise kahju tekkimist jalaluumurruga saadud vigastuse tõttu, mis tingis tal rahalisi kulutusi ja seda, et ta ei saanud pikka aega tööle asuda ning et ta oli mitme kuu jooksul liikumatu, mis põhjustas hagejale füüsilisi ja moraalseid kannatusi, lisakulusid, ebamugavust ,enesehinnangu langust, valu. Kostja leiab, et tõendamist vajab asjaolu, et just kostja pani hageja suhtes toime õigusvastase teo, rakendas vägivalda, selle tegevuse tagajärjel on hagejale tekitatud konkreetsed kehavigastused ja seoses nende kehavigastuste ravimisega kandis hageja kulutusi ja need kehavigastused tekitasid hagejale mittevaralise kahju. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas hagejale on tekitatud kahju, kas kahju on tekitanud kostja ja kas kostja tegevuse ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Vastavalt TsMS § 4 lg 2 hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Hageja palub tsiviilasja juurde võtta kriminaalasja toimikust dokumentaalsed tõendid, mis tõendavad kostja poolset tegu, tõendid hõlmavad ka tunnistajate ütlusi. Kostja leiab, et antud asjas ei saa tugineda kriminaaltoimiku tõenditele. Kooskõlas TsMS § 5 lg 2 pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS 251 lg 2 kohaselt kohus võib tunnistaja ülekuulamise asendada tema teises kohtumenetluses ülekuulamise protokolli kasutamisega, kui see ilmselt võimaldab menetlust lihtsustada ja võib eeldada, et kohus saab protokolli vajalikul määral hinnata ka tunnistaja vahetu ülekuulamiseta. Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-41-05 p 29 leidnud, et „kriminaalasjas tehtud otsuses võetud seisukoht kostja poolt õigusvastaselt kahju tekitamise kohta ja põhjusliku seose kohta rikkumise ja kahju vahel ei ole tsiviilkohtumenetluses siduv. Kahju olemasolu teo tagajärjena ja selle suurus (k.a põhjusliku seose olemasolu) tuleb kindlaks teha tsiviilkohtumenetluses, kuna nimetatud küsimuste lahendamine eeldab lisaks faktiliste asjaolude tuvastamisele ka õiguslike küsimuste lahendamist. Vastasel juhul puuduks tsiviilkohtumenetluses hagi läbivaatamisel üldse mõte“. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on tuvastanud, et 08.12.1999 toimus Videomati ruumides kaklus, kus osalesid hageja ja kostja ja kostja sõber ning kakluse vahele tuli turvamees /tl.155, 156-177/. Kakluse käigus on saanud kehavigastusi Ixxx Lxxx. Nimetatud asjaolu kohta oli algatatud kriminaalasi, mis on lõpetatud . Kriminaalasi on lõpetatud, kuna ei suudetud tuvastada, kas kostja huligaansed teod tõid endaga kaasa tagajärje – raskete kehavigastuste tekkimise hagejale /tl.156158, 181-184/. Viru Ringkonnakohtu poolt on 13.12.2004 jäetud I. Lxxx kaebus rahuldamata seoses aegumisega. Määruses on märgitud, et kriminaalasi I. Lxxx tekitatud tahtlikus ( mittetahtlikus) kehavigastuses on olnud õiguskaitseorganite ja prokuratuuri menetluses kuni 03.11.2004, kui Riigiprokuratuur jättis rahuldamata I. Lxxx kaebuse kriminaalasja lõpetamise kohta. Riigiprokuratuur leidis, et ei ole tuvastatud S. Uxxx otsest tahtlust rasket kehavigastust tekitada. /tl. 32- 33/. 6 (12)

Kohus on eelnevalt selgitanud, et kriminaalasjas tehtud otsus ei ole tsiviilasja lahendamisel siduvaks, seega leiab, et kriminaalasjas menetluse lõpetamise määrus ei ole asjaoluks, et haginõue rahuldamata jätta. Kohus leiab, et kuna tegu on toimunud mitu aastat tagasi, on tsiviilasja menetluse lihtsustamiseks ning õiglasemaks lahendamiseks otstarbekas kasutada kriminaalmenetluses antud tunnistajate ütlusi. Hageja on kohtule esitanud kriminaalasjast nr 99244003820 tõendid: - S. Uxxx poolt antud seletus 9.12.1999; - Väljavõte J. Sxxx 26.04.2000 ülekuulamise protokollist; - Väljavõte I. Lxxx 9.06 2000 ülekuulamise protokollist; - Kohtuarstliku ekspertiisi järeldused; - Väljavõte S. Uxxx 71.11.2001 ülekuulamise protokollist - Väljavõte V. Gxxx 7.11. 2001 ülekuulamise protokollist; - Väljavõte I. Lxxx 29.11.2001 ja 22.07.2002 ja 30.08.2002 ülekuulamiste protokollidest; Kohtule esitatud meditsiiniliste dokumentide alusel tehtud kokkuvõtte kohaselt esinesid Ixxx Lxxx haiglasse pöördumisel parema jala luude murd , pea ja näo põrutused. Kriminaalasjas läbiviidud kohtuarstlik ekspertiis tuvastas, et vigastused, mis esinesid hagejal – parema sääre luude vinditaoline murd võis tekkida sääre rotatsioonil( pöörlemisel) laiuses ja sisemusse ( vasakule) parema jala fikseeritud asendi juures keha pöördumisel vasakule järgneva kukkumisega ja maandumisega paremale säärele. Antud vigastus ei ole otsese löögi tagajärg. Vigastuse tekkimise aeg on määruses märgitud 08. detsember 1999. Selle vigastuse tagajärjeks on II grupi invaliidsus, milline oli määratud kannatanule ( hagejale) 30.03.00 diagnoosiga „mitmekordne kokkukasvamata parema sääre luude murd. Näo ja peavigastused võisid tekkida löökidest tömpide ja kõvade esemetega piiratud jäljejätva pinnaga, näiteks rusikaga. Antud vigastused toovad kaasa lühiajalise tervisekahjustuse /tl.193/. Nii kohtule esitatud kriminaalasja materjalidest- tunnistajate ja kakluses osalenute ütlustest ja tsiviilmenetluses hageja poolt esitatud tõenditest ja hageja ning kostja poolt antud ütlustest ei selgu, kes oli hagejale tekitanud kehavigastuse – jalaluu murru või mil viisil hageja sai nimetatud kehavigastuse. Kriminaalasjas on I. Lxxx ülekuulamisel 9.06.2000 andnud ütlusi et S. Uxxx lõi teda rusikaga lülisambasse roiete vahele ja ta põrkus vastu aparaati. Siis läks konflikt edasi, ta läks aparaadi tagant vaatama, mis toimub ja läks saali keskele, siis tundis lööki vastu jalga, mispeale kukkus, kaotas teadvuse ja kui tuli teadvusele, nägi, et tema kõrval seisab S. Uxxx. Arvab, et lööja oli S. Uxxx, kuna kedagi teist tema kõrval ei olnud ja tema hakkas tüli norima juba aparaadi juures. /tl.192/, sama kinnitab ta ka ülekuulamisel 29.11.2001 ja 22.07.2002 ülekuulamisel /tl. 193-194/. 30.08.2002 ülekuulamisel on I. Lxxx andnud ütlusi, et kuna toimus kaklus, läks ta vaatama, kas turvamehel on abi vaja. Kui läks kassani, tundis lööki tagant, kukkus, kaotas teadvuse ja kui ärkas, nägi enda kõrval S. Uxxx. Teisi tema kõrval ei olnud. /tl. 194/ Kriminaalasjas 9.1.21999 antud S. Uxxx seletuse kohaselt võis ta kõrvalautomaadil mänginud meest riivata . /tl.192/ Tsiviilasja raames on hageja kohtuistungitel andnud ütlusi et mängis automaadiga nr 13, kostja tuli ja istus nr. 14 automaadi taha. Siis tuli kostja sõber ja müksas teda. Kostja lõi jalaga natuke vastu jalga ja siis rusikaga pähe ja ta kaotas teadvuse. Hageja on vastanud istungil kostja küsimusele, kas nägi, kes teda lõi, et ta nägi, et kostja teda lõi. /tl.48/ Siis viidi ta haiglasse ja 7 (12)

tuvastati jalaluumurd. Peale traumat oli ta kuus kuud venna ülalpidamisel, ta oli praktiliselt liikumatu ja sellega leiab, et talle on tekitatud moraalne kahju. Töötas viimati , enne traumat 1999.a. mai kuus. Nii kostja kui hageja poolt nii kriminaalasjas kui tsiviilasjas antud ütlused ei kattu täielikult. Kriminaalasjas ülekuulatud ja kohtule esitatud J. Sorokina ülekuulamise protokolli kohaselt nägi ta, et Uxxx haaras mehest ( I. Lxxx ) kinni ja tagus teda kas vastu seina või aparaati. Siis tassis Uxxx mehe saali keskele, kus käis kaklus nelja mehe vahel . Nägi, et Uxxx lõi turvameest. Mingil ajal nägi aga et mees, kes mängis 13. aparaadi taga jäi põrandale lamama. Siis läks Uxxx ja lõi maas lamavat meest vastu keha ja jalgu, enne seda oli mehel ( Lxxx) nägu katki ja verine /tl. 159/. Vastastamise protokolli kohaselt jäi tunnistaja oma ütluste juurde, kostja tunnistaja ütlusi ei tunnista /tl. 169-172/. Kohus leiab, et kuna tunnistaja näol on tegemist isikuga, kes ei ole asja lõpplahendist huvitatud, saab aluseks võtta tema ütlusi, mis on antud kriminaalasja uurimise raames. Samuti saab lähtuda sellest, et vastandamisel ei ole tunnistaja oma ütlustest taganenud. Seega saab järeldada, et kostja on hagejale kahju tekitanud, mille tagajärjel on hageja saanud kehalisi vigastusi, kuid ka tunnistaja ei näinud, et kostja oleks löönud hagejat vahetult enne seda kui hageja kukkus. Ekspertiisi kohaselt on jalaluu murd aga tekkinud just kukkumisel. Kohtule on esitatud kriminaalasja lõpetamise määrus 18.06.2004. Määruses on toodud kokkuvõtvalt 08.12.199.a. toimunud sündmuste käik, mis määruse kohaselt on kriminaalasja materjalidega leidnud tõendamist. Määruse kohaselt on leidnud uurimise käigus tõendamist, et S.Uxxx haaras I. Lxxx ja tagus teda vastu mänguautomaati. Hiljem olid kõik kakluses osalenud neli isikut olnud hunnikus ruumi keskel ja tunnistaja J.Sxxx ei näinud, kes keda lõi, Uxxx oli koos valvetöötaja ja Vadimiga väljapääsu vastas olevas osas, I. Lxxx jäi poollamavas või istuvas asendis saali keskele, kuidas ta sinna sattus, J. Sxxx ei tea. Hiljem, kui S. Uxxx liikus väljapääsu poole ja möödus I. Lxxx, lõi ta I. Lxxx jalaga mitu korda vastu keha ja jalgu. /tl. 157/. Hageja poolt kohtule esitatud tõenditega ei ole leidnud tõendamist, et löögi, mille tagajärjel hageja kukkus ja murdis jalaluu, andis kostja. Küll aga on tõendamist leidnud asjaolu, et kostja lõi või tõukas hagejat enne kakluse algust mänguautomaatide juures näoga vastu mänguautomaati ja siis, kui hageja juba lamas põrandal lõi teda veel korduvalt jalaga. Seega on kostja oma õigusvastase teoga tekitanud hagejale näo ning pea põrutuse. Nimetatud vigastus on fikseeritud ekspertiisiaktis ja Kohtla –Järve haigla tõendis /t.157, 177, 193 /. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud asjaolu, et kostja 08.12.1999.a. tekitas hagejale valu ja füüsilisi kannatusi, lüües või tõugates teda vastu mänguautomaati ja hiljem kui hageja lamas, veel jalaga. Need vigastused ei toonud kaasa pikaajalist terviseriket ja lisakulutusi. Hagejal tema poolt väidetav pikaajaline terviserike - mitme kuu vältel liikumatu olemine, enesehinnangu langus ja lisakulutused - põhjusteks oli 08.12.1999.a saadud jalaluu murd. Tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et kostja tegevuse tagajärjel sai hageja jalaluu murru . Kostja palub kohaldada aegumist, kuna tegu on toimunud 1999 aastal. TsMS § 438 sätestab, et otsust tehes hindab kohus /---/ millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. TsMSRakS § 9 lg 3 kohaselt kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust.

Hagejale kahju tekitamine toimus 08.12.1999 aastal. Enne 01. juulit 2002. a kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt on hagi korras üldine aegumistähtaeg 10 aastat, v.a. nõuded, mille kohta seaduses on sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või millele aegumist ei kohaldata. § 116 algab aegumistähtaja kulg päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. § 121 kohaselt aegumine katkeb hagi esitamisega. Kriminaalasjas nr 99244003820 I. Lxxx 08.12.1999 tekitatud kehavigastuses on Ixxx Lxxx tunnistatud tsiviilhagejaks 29.11.2001. Kuni Viru Ringkonnakohtu poolt 13.12.2004 tehtud määruseni, oli kriminaalasi politsei ja prokuratuuri , st. õiguskaitseorganite menetluses. Kriminaalmenetluses on kannatanul õigus esitada tsiviilhagi. Seega kuni 13.12.2004 toimus kohtueelne menetlus. Enne 01. juulit 2002. a kehtinud TsÜS § 113 lg 1 järgi oli nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Seega aegumistähtaja lõpp on 2009.a. Hagiavaldus on kohtusse esitatud 12.12.2005, seega leiab kohus, et hagiavaldus ei ole aegunud ning kohus ei saa rakendada hagi aegumise sätteid. Hageja on kohtule esitanud nõude varalise kahju ja mittevaralise kahju hüvitamiseks, mis on tekkinud kehavigastuste tekitamise tagajärjel. Kostja leiab, et põhjendamata on kostjapoolne varalise kahju tekitamine. Kohtule esitatud meditsiinilisest dokumentide alusel tehtud kokkuvõtte kohaselt, on kostjale tekitatud parema põlve luude spiraalmurd, pea ja näo põrutused /tl. 154/. Kehaliste vigastuste tekitamist kinnitab kohtule esitatud ekspertiisi akt /tl. 53, 70/, mille kohaselt on I. Lxxx saanud trauma 08.12.1999 ning 10.12.1999 on tehtud talle operatsioon ning seejärel oli statsionaarsel ravil. Kohus leiab, et kostja on toime pannud õigusvastase teo, mida kinnitavad kohtule esitatud tõendid ja nimelt hagejale füüsiliste kannatuste ja valu tekitamises. Vastavalt TsMS § 436 lg 7 kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Järgnevalt hindab kohus, millist õigusakti tuleb kohaldada pooltevahelisele suhtele.

Hageja soovib hüvitist kaotatud töötasu ees summas 33 032 krooni. Esitatud tõendite kohaselt on I. Lxxx alates maist 1999 töötu. Sündmuse toimumise ajaks oli hageja töötu üle poole aasta. Seisuga 08.12.1999 ei olnud hageja pöördunud tööhõiveameti poole, mida tõendab töötu kaart. Tervisekahjustuse tekitamise ajal puudus hagejal pidev sissetulek, seega kohus nõustub kostjaga, et ei saa lähtuda väitest, et hageja oleks töötanud, kui nimetatud sündmus ei oleks aset leidnud. Hageja on esitanud varalise kahju nõude seoses vigastuse- jalaluu murruga esitatud tõendite alusel. TsK § 463 lg 1 kohaselt vigastuse või muu tervisekahjustuse tekitamise korral on kahju eest vastutav kodanik kohustatud hüvitama kannatanule töövõime kaotuse või vähenemise tagajärjel kaotatud töötasu, samuti tervisekahjustusest tingitud kulutused. Kuna ei ole leidnud tõendamist, et jalaluu murru, seega pikaajalise tervisrikke, mis põhjustas hagejale varalist kahju, tekitas kostja, jätab kohus hageja sellekohased nõuded rahuldamata. Hageja palub välja mõista kostjalt ravikulud summas 279 krooni. Nimetatud kulutused on seotud röntgeni ja arsti visiitide kuludega 2000.a. /tl.38-39. Seega ei ole tõendatud, et see on seotud näo põrutusest saadud vigastustega ja kohus jätab nõude selles osas rahuldamata. Hageja palub välja mõista kulud, mida ta tasus venna juures elamise ajal 2000 krooni (4 kuud 500 krooni kuus). Hageja väitel elas ta peale haiglast vabanemist oma venna juures, kuna ta sissetulukuid nimetatud ajal ei omanud ja ta poleks iseseisvalt toime tulnud. Tunnistaja ütluste kohaselt elas hageja tema juures ning kokkuleppe kohaselt tasus hageja talle peale pensioni määramist 2000 krooni nelja kuu elamise eest. Hagejal olid reaalselt sellised vigastused, mis ei võimaldaks üksinda oma igapäevaste toimingutega toime tulla, on tõenäoline, et hagejal oli vaja kõrvalabi. Tunnistaja on tunnistanud, et hageja elas tema juures, seega on teinud ka kulutusi venna ülalpidamise suhtes. Kohus leiab, et kuna ka nimetatud kulutused on seotud pikaajalise tervisrikkega- jalaluu murruga, jätab kohus hageja nõude selles osas rahuldamata. Mittevaraline kahju Hageja palub välja mõista mittevaraline kahju summas 50 000 krooni, mis on tekkinud kehavigastuste tekitamise tagajärjel saadud valu ja hiljem paranemise käigus kahe aasta jooksul kannatuste saamisest. Hageja elukvaliteedi langusest ning suutmatusest säilitada oma endist eluviisi. Hageja kaotas oma endised oskused ja tahte töötamiseks. Hageja enesehinnang langes. Riigikohus oma otsusega 26.05.2005 tsiviilasjas nr 3-2-1-34-05 selgitas, et moraalse kahju tõendatuks lugemisel peab olema selgeks tehtud, missugused on mittevaralised kahjulikud tagajärjed kannatanu jaoks. Iga kahjuliku tagajärje osas tuleb viidata tõenditele, mis seda kahjulikku tagajärge tõendavad. Moraalse kahju eest väljamõistetava hüvitise õiglane suurus peab vastama senisele kohtupraktikale ja ühiskonna üldise heaolu tasemele Mittevaralise kahju (õigustamatud kannatused) olemasolu selles tähenduses eeldatakse, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge - muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas - ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. 10 (12)

PS § 25 kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks. Mittevaralise kahju arvestamisel tuleb arvesse võtta valu ja kannatuste tekitamist. Valu on närvide ja aju poolt vahetult tajutud mõnele kehaosale põhjustatud kahjustus või vigastus, kannatus tähendab vaeva, mida ei tunnetata otseselt mingi kehalise seisundina. Valu hõlmab mistahes valu, mida põhjustab meditsiiniline protseduur või kirurgiline operatsioon, mis osutub vajalikuks süüalusel poolt tekitatud vigastuste tõttu. Kannatuste mõiste hõlmab hirmu vigastuste tekitamise ajal hirmureaktsiooni, hirmu tulevase invaliidsuse ees, seoses tervisega, vaimse tervisega, vaimse tervisega või võimega elatist teenida. Kohtus on leidnud tõendamist asjaolu, et 08.12.1999 aastal on kostja löönud või tõuganud hagejat vastu mänguautomaati näoga, hiljem, kui juba hageja lamas, lõi teda veel jalaga kehasse ja vastu jalgu. Nimetatud fakti on leidnud kohtus tõendamist ja kohus on tõendeid eelnevalt piisava põhjalikkusega analüüsinud. Kehavigastuste puhul tekkinud mittevaraline kahju hõlmab heaolu languse, mis on tingitud piirangutest isiku tegevuses ning elukorralduses, samuti kehavigastustega seotud füüsilist ja hingelist valu. Riigikohus on oma 3- 2-1-1-01 lahendis leidnud: „Kui isikule kehavigastuse õigusvastase tekitamisega põhjustatud varalise kahju suurus määratakse õigusaktides sätestatud alustel, tingimustel ja korras, siis moraalse kahju suuruse kindlaksmääramiseks objektiivsed kriteeriumid puuduvad. Ka ei ole kehavigastusest tingitud isiku elukvaliteedi langus osas, mis ei ole seotud varalise kahjuga, otseselt mõõdetav rahas. Põhiseaduse §-st 25 tulenevalt on aga isikul õigus nii varalise kui mittevaralise kahju hüvitamisele. Kolleegium ei pea õigeks mittevaralise kahju suuruse määramisel lähtuda seadusega mõnede töötajate kategooriatele invaliidistumisel ettenähtud ühekordse toetuse maksmise põhimõtetest. Nimetatud toetuse maksmine ei vabasta töövõi teenistuskohustuste täitmisel töötaja invaliidistumise põhjustanud kolmandat isikut mittevaralise kahju hüvitamise kohustusest. Kolleegium on seisukohal, et mittevaralise kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille kujundamisel kohus juhindub õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast. Selleks, et tagada kahjude võrreldavus, peaks kohus, kui ta TsÜS § 172 lg 3 alusel leiab, et kehavigastusega on tekitatud mittevaralist kahju, otsuses märkima kahju suuruse ning selle aluseks olevad asjaolud ja kohaldatud põhimõtted.“ Kahju tekitamise asjaoluna arvestab kohus, et hageja peksmine toimus avalikus kohas, kostja tegu oli õigusvastane, kostja lõi hagejat ilma mõjuva põhjuseta vastu mänguautomaati ja hiljem , kui hageja põrandal lamas, lõi kostja veel korduvalt hagejat jalaga .Nende löökidega põhjustas kostja hagejale näo põrutushaavu , füüsilisi kannatusi ja valu. Kohus võttes arvesse tõendamist leidnud vigastuste iseloomu, raha muutuvat väärtust ning asjaolu, et hagejale oli tekitatud valu ja kannatusi, leiab, et hagejale tuleb mõista hüvitis summas 15 000 krooni. Menetluskulude jaotus