Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

2-08-22471 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumbriga 3100057358. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Hageja nõue ja selle põhjendused 05.06.2008.a esitas SK Harju Maakohtule hagi KOÜ vastu KOÜ nõukogu 05.03.2008.a otsuste tühisuse tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt rikuti nimetatud nõukogu koosoleku kokkukutsumisel seaduse ja KOÜ põhikirja nõudeid, seega on nimetatud nõukogu koosolekul vastuvõetud otsused hageja väitel tühised. KOÜ nõukogu liikmeteks on äriregistri teabesüsteemi kohaselt U K , SK ja M S . Hagejat, kui ühte KOÜ nõukogu liiget, ei teavitatud 05.03.2008.a. toimunud nõukogu koosoleku toimumisest. Hageja sai nimetatud nõukogu koosoleku toimumisest teada alles tagantjärgi. Sellest tulenevalt ei saanud hageja nimetatud nõukogu koosolekust osa võtta. Vastavalt äriseadustiku §-le 321 toimuvad nõukogu koosolekud vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast tuleb ette teatada vähemalt üks päev, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. KOÜ põhikirjas pikemat tähtaega ette nähtud ei olnud, seega oleks pidanud hagejat teavitama nõukogu koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast ette vähemalt ühe päeva. Kõnealusel nõukogu koosolekul võeti ilma hageja teadmata vastu järgnevad otsused: 1) valiti nõukogu esimeheks LK; 2) vabastati alates 06.03.2008.a juhatuse liikme kohustustest A K ; 3) valiti juhatuse liikmeks S Š . Kuna hagejale on 05.03.2008.a toimunud KOÜ nõukogu koosolekul vastuvõetud otsused vastuvõetamatud, siis hageja nimetatud otsuseid tagantjärgi heaks ei kiida. Hagejale on vastuvõetamatu, et tema poolt soovitud juhatuse liige kutsuti ilma tema teadmata juhatusest tagasi ning valiti tema asemele talle vastuvõetamatu juhatuse liige. Sedasi käitudes on teised nõukogu liikmed eksinud TsÜS § 32 sätestatud hea usu põhimõtte vastu omavahelistes suhetes, mille kohaselt juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Kuna hagejat 05.03.2008.a. toimunud nõukogu koosolekust ei teavitatud ja hageja nimetatud nõukogu koosolekul vastuvõetud otsuseid heaks ei kiida, siis on KOÜ 05.03.2008.a. toimunud nõukogu koosolekul tehtud otsused hageja väitel ÄS § 321 lg 5 ja 322 lg 7 kohaselt tühised.

2-08-22471 Seoses eeltooduga palub hageja tuvastada KOÜ 05.03.2008.a nõukogu otsuste tühisus, millega: 1) valiti nõukogu esimeheks LK; 2) vabastati alates 06.03.2008.a juhatuse liikme kohustustest A K ; 3) valiti juhatuse liikmeks S Š . Samuti palub hageja muuta KOÜ äriregistri kandeid selliselt, et A K on osaühingu juhatuse liige ja S Š ei ole juhatuse liige. Menetluskulude jaotuses palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited ja selle põhjendused 17.07.2008.a esitas kostja kohtule vastuse hagiavaldusele. Vastuse kohaselt kostja võtab hagi omaks. Kohtuistung toimus 08.10.2008.a. Kostja oli 08.10.2008.a toimunud kohtuistungist teadlik. Kostja 08.10.2008.a toimunud kohtuistungile ei ilmunud ja mitteilmumise põhjustest kohut ei teavitanud. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja palus asjas teha tagaseljaotsuse. Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 650,00 krooni ja hageja esindaja kulud 13 310,40 krooni. Kohtu põhjendused TsMS § 410 kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Äriseadustiku (ÄS) § 189 lg 2 kohaselt kohaldatakse osaühingu nõukogu pädevusele ja tegevusele äriseadustikus aktsiaseltsi nõukogu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. ÄS § 321 lg 1 järgi toimuvad nõukogu koosolekud vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast tuleb ette teatada vähemalt üks päev, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. TsÜS § 32 järgi peavad juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. ÄS § 321 lg 5 sätestab, et kui nõukogu kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole nõukogu õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui nõukogu koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed. Sellisel nõukogu koosolekul tehtud otsused on tühised, kui nõukogu liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Samuti sätestab ÄS § 322 lg 7, et nõukogu otsus on tühine, kui nõukogu kokkukutsumisel rikuti seaduse või põhikirja nõudeid või kui otsus rikub aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti muul seadusega ettenähtud juhul. ÄS § 322 lg 8 järgi kohaldatakse muus osas nõukogu otsuse tühisusele § 3011 3.-5. lõikes sätestatut. ÄS § 3011 lg 5 järgi kohaldatakse otsuse tühisuse tuvastamise kohtumenetluses vastavalt käesoleva seaduse § 302 5. ja 6. lõiget. ÄS § 302 lg 6 sätestab, et kui kehtetuks tunnistatud otsuse alusel oli tehtud kanne äriregistrisse, saadab kohus otsuse ärakirja äriregistri pidajale kande muutmiseks. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Tuleb tuvastada KOÜ 05.03.2008.a nõukogu otsuste tühisus, millega: 1) valiti nõukogu esimeheks LK; 2) vabastati alates 06.03.2008.a juhatuse liikme kohustustest A K ;

2-08-22471 3) valiti juhatuse liikmeks S Š . Lisaks palus hageja muuta KOÜ äriregistri kandeid selliselt, et A K on osaühingu juhatuse liige ja S Š ei ole juhatuse liige. Nimetatud nõuete osas märgib kohus, et nõukogu otsuse tühisuse tuvastamise kohtuotsuse (tagaseljaotsuse) käesolevas tsiviilasjas saadab kohus registripidajale ning nimetatud kohtuotsus ongi äriregistris kande tegemise aluseks. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 144 lgle 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 1 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja esitas ka menetluskulude arvestuse (hageja menetluskulude suuruseks kokku on 13 960,40 krooni, sh riigilõiv 650,00 krooni; hageja esindaja kulud 13 310,40 krooni. Kohus leiab, et kostja peab hagejale hüvitama antud asjas tasumisele kuulunud riigilõivu hagiavalduselt summas 650,00 krooni tuginedes TsMS § 131 lg 1, riigilõivu seaduse § 56 lg 1 ja lisa 1, ning lepingulise esindaja kulud summas 4 390,00 krooni tuginedes TsMS § 175. Kohus lähtub Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud piirmäärade põhimõttest, mille kohaselt võib kohus välja mõista lepingulise esindaja kulud kuni pooles ulatuses hagihinnalt. (Hagihinnaks käesolevas tsiviilasjas on 8 780,00 krooni, seega 8 780 : 2 = 4 390). Kokku mõistab kohus kostjalt välja menetluskulud summas 5 040,00 krooni hageja kasuks.

Epp Haabsaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.