Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 20.10.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-08-52636/10
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 20.10.2008
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 752

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-08-52636

ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.oktoobril 2008.a, Narva, Narva kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Menetlusosalised ja nende esindajad

2-08-52636 B. I. G. P. AS-i hagi I. M. vastu 47 711,93 krooni ja lisanduva viivise nõudes Hageja: B. I. G. P.AS (registrikood: xxx, asukoht: xxx) Kostja: I. M. (isikukood: xxx; elukoht: xxx)

Resolutsioon

1.Rahuldada B. I. G. P.AS-i hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2.Välja mõista kostjalt I. M.`lt hageja B. I. G. P. AS-i kasuks tagastamata krediidisumma 25 754,11 (kakskümmend viis tuhat seitsesada viiskümmend neli krooni ja 11 senti) krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 4 078,09 (neli tuhat seitsekümmend kaheksa krooni ja 09 senti) krooni, leppetrahv summas 5 440,82 (viis tuhat nelisada nelikümmend krooni ja 82 senti) krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 9 438,91 (üheksa tuhat nelisada kolmkümmend kaheksa krooni ja 91 senti) krooni.

3.Välja mõista kostjalt I. M.`lt hageja B. I.G.P. AS-i kasuks alates 04.08.2008.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 27,03% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Sarnased lahendid

Võlaõigus

2-08-52636 47 711,93 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Kostja võttis oma 25. augustil 2008.a esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kohtuotsuse põhjendus Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda sama seaduse § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuludena kokku 1 778 krooni, millest 28 krooni moodustab riigilõiv menetlusdokumentide väljatrüki eest ning 1 750 krooni hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks on tõendatud ja põhjendatud ning see tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt välja menetluskulud summas 1 778 krooni.