Muud › Muud hagiasjad

hageja juurde. Abielust sündis xxxx. aastal tütar . Kostja lahkus xxxx. aasta kevadel koos poolte ühise varaga, samuti koos lapsega Eestist. Lahkumise põhjust hageja ei tea. Seejärel hageja suhted kostjaga katkesid ning tema praegune elukoht on hagejale teadmata. Suhete katkemise järel jäi poolte abielu lahutamata ja nad on seega siiani juriidiliselt abielus. xx.xx.xxxx.a. omandas hageja pärimise teel 1⁄2 mõttelise osa xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx ühekorruselisest elamust koos kõrvalhoonetega. xx.xx.xxxx.a. on Põlva maavanem teinud korralduse nr 3.2-1/142 maa ostueesõigusega erastamiseks A. G. ja

L. O.

kaasomandisse. xx.xx.xxxx..on moodustatud kinnistu ning see on kantud kinnistusraamatusse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas registriosa number xxxxxxx all. Hageja on seisukohal, et PkS § 15 lg 1 alusel 1⁄2 kinnistu mõttelist osa kuulub temale, kuna see on omandatud pärast abielusuhete lõppemist. Vaatamata sellele ei ole hagejal võimalik oma vara vabalt käsutada. Vara müügiks peab olema sõlmitud notariaalselt tõestatud leping, mida aga pole võimalik teha, kuna vara on soetatud poolte juriidiliselt kehtiva abielu jooksul ning nn abikaasade ühisvara võõrandamiseks puudub kostja nõusolek, mida aga notar nõuab. Seetõttu on vajalik tuvastada, et ülalnimetatud kinnistu 1⁄2 mõttelise osa näol on tegemist hageja lahusvaraga. Eeltoodu alusel ja juhindudes PkS §-st 15 lg l palub hageja tuvastada, et 1⁄2 kaasomandist xxxxxx kinnistust asukohaga xxxxxxx xxxx xxxxxxxxx vald xxxxxxxx kuulub lahusvarana hagejale. Kostja vastuväited Kuna kostja asukoht ei ole teada, on kostjale hagimaterjalid TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel avalikult kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (avaldatud 22.08.2008.a. – tl 30). Samas on kostjale teatavaks tehtud ka kohustus hagile vastata ning hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikku vastust saatnud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 on sätestatud, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi juhul, kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS §-s 407 lg 4 on sätestatud, et kohus ei tee käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel tagaseljaotsust abieluasjas ja põlvnemisasjas. Tagaseljaotsuse võib siiski teha ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade varalist vahekorda puudutava hagi suhtes, kui asja saab lahendada eraldi muust abieluasjast. Kohtu hinnangul on käesoleva asja puhul tegemist muu abikaasade varalist vahekorda puudutava hagiga, mida saab abieluasjast eraldi lahendada ja seetõttu võib asjas teha tagaseljaotsuse. Kohus leiab, et hagi võib rahuldada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. PkS § 15 lg 1 kohaselt on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Tartu Maavalitsuse tõend ( tl 5) kinnitab, et A. G. ja L. G. on abiellunud 08.02.1975.a. Hageja väitel, mida asjas pole ümber lükatud, on poolte kooselu lõppenud juba xxxx.a., mil

2 (3)

kostja lahkus koos lapsega hageja juurest. Hageja kinnitusel on kostja asukoht talle käeoleval ajal teadmata. Käesoleva kohtumenetluse käigus ei õnnestunud kostja asukohta välja selgitada ka kohtul. Igasugused andmed selle kohta, et kostja elaks Eesti Vabariigis, puuduvad. Andmeid kostja viibimise kohta Vene Föderatsioonis ei õnnestunud saada ka rahvusvahelise õigusabitaotluse korras. Seetõttu kohus peab usutavaks hageja väidet sellest, et tema abielusuhted on hageja poolt märgitud ajal lõppenud. xx.xx.xxxx.a. testamendijärgse pärimisõiguse tunnistusest ( tl 6) nähtuvalt on A. G. ja L. O. pärinud võrdsetes mõttelistes osades xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx elamu koos kõrvalhoonetega. xx.xx.xxxx.. Põlva maavanema korraldusest nr 3.2-1/142 ( tl 7-8) nähtuvalt on ostueesõigusega erastamise korras müüdud xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxx kastastriüksusest 1⁄2 mõttelist osa A. G. ja 1⁄2 mõttelist osa L. O. , kellede omandis on müüdaval maal asuvad hooned. Registriosa väljatrükist ( tl 9) nähtuvalt on Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas xx.xx.xxxx.. avatud registriosa number xxxxxxx xxxxxx katastriüksuse kohta asukohaga xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx omanikena sisse kantud A. G. 1⁄2 kaasomandist ja L. O. 1⁄2 kaasomandist. Kuna nimetatud kinnistul asuvatest hoonetest 1⁄2 mõttelist osa omandas A. G. xxxx.. pärimise teel , oli tegemist PkS § 15 lg 1 alusel tema lahusvaraga. Kuna poolte abielusuhted on faktiliselt lõppenud xxxx.a. ja hageja on omandanud 1⁄2 mõttelist osa hoonete alla ja juurde moodustatud kinnistust peale abielusuhete lõppemist, on selle kinnistu mõttelise osa näol PkS § 15 lg 1 kohaselt tegemist hageja lahusvaraga. Kuna hageja abielu PkS § 26 mõttes pole käesoleva ajani lõppenud, tuleb aktsepteerida hageja õiguslikku huvi peale abielusuhete lõppemist omandatud vara lahusvarana tunnustamiseks, sest muidu ei saa ta oma vara vabalt käsutada. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtule kinnitanud, et kostjalt menetluskulude väljamõistmist ei taotle. Eeltoodu ja TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. TsMS §-s 164 lg 1 on sätestatud, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele. Viivitamata täidetavaks tunnistamist ei välista TsMS § 467 lg 2, kuna tegemist on abieluga seotud varalise vaidlusega. Kuna kostja asukoht pole kohtule teada, tuleb TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel käesolev kohtuotsus kostjale kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

Kohtunik Rita Kulberg/allkiri/

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.