Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-08-13116

24 993,49 krooni, millest põhiosa võlgnevus on 20 371,05 krooni, tasumata intress perioodi eest 15.08.2006.a. kuni 15.03.2007.a. summas 2170,47 krooni, põhivõlgnevuse viivis perioodi eest 16.09.2006.a. kuni 2.04.2008.a. summas 2401,99 krooni, tasumata leppetrahvi viivis 3,83 krooni ja tasumata leppetrahv summas 46,15. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud, milleks on riigilõiv. Kostja ei ole hagi esitamise päeva seisuga vabatahtlikult hageja nõudeid täitnud. Kostja vastuväited Kostja esitas 23.09.2008.a. kohtule vastuse, milles nõustub hageja nõudega. Kostja on teadlik hagi õigeksvõtmise tagajärgedest, kuid palus määrata kindlaks otsuse täitmise korda ja tähtaeg. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud hagi õigeksvõtmisel põhineva otsuse tegemine, kuna kostja võttis 23.09.2008.a kohtule saadetud vastuses hagi õigeks. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 440 lg 3 alusel, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kooskõlas TsMS § 444 lõikega 1 võib kostja õigeksvõtul põhinevast tagaseljaotsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Hagi tunnistamisega on kostja omaksvõtnud asjaolu, et hageja ja V T vahel on 11.08.2005.a. sõlmitud käenduseta väikelaenuleping nr 05-173567-VL, millest tulenevalt on kostja jätnud oma kohustused täitmata ja jäänud hageja ees võlgu 20 371,05 krooni, samuti on kostja omaksvõtuga tõendatud, et kostjal oli kohustus tasuda hagejale laenatud raha eest intressi, kuid on intresside maksmisega võlgnevuses perioodi eest 15.08.2006.a. kuni 15.03.2007.a. vastavalt 2170,47 krooni, samuti on ta olnud viivituses põhivõla tasumisega perioodi eest 16.09.2006.a. kuni 2.04.2008.a. summas 2401,99 krooni, et kostjal oli kohustus tasuda lepingu rikkumise eest leppetrahvi summas 46,15 krooni, millega ta oli viivituses ja mille eest on viivis 3,83 krooni ning et kotjal on õigus. Kuna kostja on hagi tunnistanud, puudub seetõttu vajadus täiendavalt anda hinnang hageja esitatud tõenditele. Võlaõigusseaduse § 76 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 100, mille kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmise korral kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamisel viivist. VÕS § 108 lg 1, sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 113 lg 1 alusel on viivis VÕS § 94 sätestatud määr, mis on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidelee kohaldatav viimane intressimäär enne 01.jaanuari ja 01. juulit, millele lisandub 7%. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenusaaja laenatud raha laenuandjale tagasi maksma ning VÕS § 397 lg 1 teise lause kohaselt peab laenaja tasuma laenulepingu korral intressi. VÕS § 141 lg 1 alusel on kõrvalkohustuseks leppetrahvi maksmise kohustus ning VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahvis lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. Kuna hageja palus kostjalt välja mõista viivise protsendina põhinõudest 20 371,05 krooni alates 09.04.2008.a. kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni seaduses sätestatud määras, siis mõistab 2 (3)

2-08-13116

kohus kostjalt viivise protsendina päevas 20371,05 kroonist kuni kohustuse täitmiseni. Nimelt on VÕS § 94 lg 1 Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2008 4,0%, millele lisandub VÕS § 113 lg 1 järgi 7%, st et aastas on viivis 11%, mis teeb päevas vastavalt 0,030% Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud: riigilõiv ja hageja õigusabikulu jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 ́ lg 1, 3 sätestatust määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus hagejale tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks, hageja palus välja mõista riigilõivu 1500 krooni, mis tulebki kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks, mistõttu ei saa kohus määrata kindlaks otsuse täitmise korda ja tähtaega käesoleval juhul teisiti.

Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.